Minuni on jõudnud viimastel nädalatel mitmel puhul märkusi, et kuhu on jäänud blogi postitused? Kas sa oled nüüd kollaborant ja kiidad vaikides heaks kõik, mis siin linnas sünnib? Selle kohapealt ei jää mul muud midagi üle, kui tõdeda, et viimasest blogipostitusest on tõesti möödas häbematult pikk aeg. Nendin, et häid mõtteid paberile panemisest on hoidnud mind nii mõnigi seik, mis tegelikult ei tohiks olla takistuseks. Esmalt on vallanud selline lootusetuse tunne linna asjade juures, mida sõnadesse on keeruline panna, kuid järgnevad pildid annavad edasi seda rohkem kui tuhande sõnaga.
Miks nii? Sest vahest tundub, et räägi, selgita, analüüsi ja tee ettepanekuid, mis viiksid Jõgeval elu edasi, kuid inimestel, kellele sa kõike seda räägid, on kõrvad ainult prillide üleval hoidmiseks ning funktsionaalset lugemisoskust kasutatakse eksklusiivselt ainult Suure Juhi käskude järgimiseks. Nagu linnapea ütles: sõltuvalt istekohast on ka seisukohad. Ning lõpuks, kui valitsejad ei kuule ja ei näe ning mõtlematu jonnakusega ikka jõuga pressivad oma tahtmist, tekibki selline tunne: SMH
Esiteks ringtee. Tehakse ohutumaks ristmikku, kus ei ole toimunud mitte ühtegi õnnetust. Korraldatakse ümber autode liiklust, et jalakäijad saaksid teed ületada valgustatud ülekäigurajalt. Selleks, et jalakäijad saaksid ületada teed antud ristmiku juures valgustatud ülekäigurajalt, tuleb teha valgustatud ülekäigu rada, mitte ringristmik. Argumentatsioon ringristmikku kasuks on olematu, põhineb ebaratsionaalsel suval, ei leevenda Jõgeva linna tegelikke probleeme ning pigem kahjustab meie võimekust tulevikus nende probleemidega tegeleda. Nagu me teame, et kui Jõgeva linnas on antud hetkel üks suur eesmärk ja siht ehk Põhikooli kaasajastamine, siis selliseid mõtlematuid tempe teha on vastutustundetu ja lühinägelik, mis võib seada ohtu reaalselt vajalike ettevõtmiste tegemise tulevikus. Illustreerimaks antud teadmist: Linna eelarvestrateegia kinnitamisel toimus kahe lugemise vahel linnavalitsuse algatusel muudatus, kus 2017 aastaks planeeritud Põhikooli renoveerimiseks võetav laen 1 400 000 tuli ümber jagada selliselt, et 400 000 laenust makstakse välja aastal 2018. Miks? Sest raudtee ümbruse korrastamise ja ühenduste parandamise projekti käigus selgus, et linn oma eelarve strateegias ületab aastal 2017 netovõlakoormuse ülemmäära ning seda ei tohi lubada. Netovõlakoormuse ülemmäär on 60% ja linnapea on varasemalt selle kohta öelnud, et eurorahade kasutamiseks lubatakse seda ikka ületada. Kuid mis selgus: Ikkagi ei lubata… Ning kui vaadata laiemas kontekstis, siis ringtee ehitus läks viimaste uudiste kohaselt maksma 358 552,73 eurot ning eelarve strateegias tuli netovõlakoormuse ülemmäära ületamise vältimiseks tõsta ümber 400 000 eurot. Coincidence?
Kui ma siin istun, nukrutsen, vahel hullumeelselt itsitan ja mõtlen, kas siin linnas on veel mõni vaba laps, kes suudab mõelda kaugemale sellest, mida täna õhtul kodus süüa võiks ja planeerida selliselt, et tänasida otsustusi ei sitnuks ära tulõvasi tegevusi, siis võtab jälle murelikuks. Planeerimine. Või nagu linnaisad selle kohta ikka ütlevad, et ega me ju tulevikku ette näe. Planeeritud ringristmiku valmimise tähtaeg on 30. Oktoober (24.09.15 Vooremaa) ja 30. Oktoobril on asfalteerimistööde edasilükkamine 2. novembrile plaanipärane. „Laenu võtmine on linnavalitsuse läbimõeldud otsus. Leidsime, et selline pikaaegne investeering on loogiline ja mõttekas. Ringristmiku tegelik maksumus selgub vähemhanke korras. Sarnaselt Rohu tänava mullusele projektile, on põhjust arvata, et laenu ei tarvitse täies mahus vaja minna.“( Vooremaa, 10.01.15) Kuid planeeritud 295 000 asemel, mida korduvalt lubati odavamaks, läheb ringtee maksma hoopis 358 552, 73 eurot. Mis sellest, et KÕIK ülejäänud teede ehitused on vastu rinda tagumise saatel suudetud teha odavamalt…vaata kuidas me hoiame linnale kokku…SMH
Kuid mis ikka. “Tehtud!” nagu mõned tavatsevad öelda. Enam pole midagi teha. Loodame kõige paremat. Et mulje linnast paraneb ja investorid selle mulje põhjal linnal rahapakkidega ninad viltu löövad. Starbucks ja McDonalds juba avasid oma müügikohad…
Ja planeerimise või siis „tuleviku ettenägemise“ juures ei saa minna mööda linnaplaneerimisest ja Aia 4 hoonest. Seda hoonet üüris Jõgeva linnalt Kaitseliit. Eelmise aasta juulis hakkas Kaitseliit ehitama uut hoonet Jõgevale aadressil Aia 36a. 13.09.2014 on Vooremaas pealkiri „Kaitseliidu uue maja müürid kerkivad jõudsalt“… Seega sinisilmse ullikesena teeb väike otu Nettan järelduse ja loogilise vea, et kui Kaitseliit ehitab endale uut hoonet ja tahab selle valmis saada 2015 suveks ning seni on rentinud ruume meilt, Jõgeva linnalt, siis on päris suur tõenäosus, et pärast 2015 suve ei ole Jõgeva linna hoones Aia 4 enam rentnikuks Kaitseliit. Kui mu kahe kõrva vahel olev väikene rasvane hamstrike rattas ei ole päris otsi andnud ja toimub seal natuke rohkemat kui ritsikate sirin, siis ma võin ju sellise eksliku järelduseni jõuda. Seega peaks sellise vigase tuletuse tagajärjel olema mul minimaalselt terve aasta aega selleks, et leida sellele hoonele uut funktsiooni ja rentnikku.
Kuid. Minimaalselt aasta aega uue rentnikku ja hoone funktsiooni otsinguid viis selleni, et Jõgeva kesklinnas, niikesklinnasetkuitaoleksveelrohkemkesklinnassiisolekskiainultseehooneJõgevakesklinn, lüüakse järjekordselt ühel hoonel aknad kinni ja jäetakse seisma. SMH. Mida me sellest järeldame? Fatalist mu sees mõtleb, et äkki ongi Jõgeva hukule määratud ja isegi sellistele hoonetele linnas ei leidu tahtjaid…yeah right…realist mu sees ütleb, et mitte keegi ei ole selle asja nimel mitte midagi teinud…vandenõu diureetik hallutsineerib, et ka tegevusetus on tegevus eesmärgi nimel ning süvendades arusaama, et maja on ohtlik ning lagunemas ja keegi seda ei taha, on see võimalik endale sobival hetkel endale sobivale inimesele endale sobiva hinnaga maha müüa. Aia 4 hoone saagale lisab huumorit ka seik, et samal ajal kui aknaid kinni lüüakse värvitakse maja ilusti üle. Sõna otseses mõttes on see ju Potjomkini küla definitsioon. Isegi sõnaraamatus on Potjomkini küla definitsiooni kõrval Aia 4 hoone pilt. Üks pilt aastast 2009 kui see oli kardinaga kaetud ning teine tänasest päevast. Subjektiivse illustratsioonina näib mulle see auto üle värvimisena enne lammutusse sõitmist. Oleks siis võinud maksumaksja raha kokku hoida ja selle sama vana kardina nii kauaks siis sinna ette tõmmata, mitte üle värvida.
Aga jah. Planeerimine. Mitte „tuleviku ettenägemine“, vaid teadlik tuleviku kujundamine. Tatt pritsitud. Torud puhtad. Poole aasta jagu frustratsiooni nii viisakalt kui võimalik välja elatud. Lõpetan siin kohal oma Peter Griffin’liku „What really grinds my gears“ räuskamise ja edaspidi avaldan oma arvamust oma blogis vähe tsiviliseeritumalt.