Tulevases Elva vallas on piirkondi, kus ei ole üldse kirikuid, mõnes on jälle mitu kirikut. On neid kirikuid, kus on aktiivsed kogudused ja ka neid kirikuid, mis on tänaseks maha jäetud või lausa varemetes. Ajalugu ja müstiline vaimsus on neis kõigis olemas.
- Elva kirik
Tartu Jaani saksa koguduse poolt suvitajate teenimiseks alustatud väikese telliskiriku (arhitekt Arved Eichorn) ehitus jäi esimese ilmasõja tõttu pooleli. Jumalakoda valmis kohaliku rahva jõul, saades nii esimeseks Eesti Vabariigi ajal ehitatud kirikuks. Historitsistlik hoone on lihtne nii välis- kui ka sisekujunduselt. Altarivitraaþ “Jeesuslapse kummardamine” Dolores Hoffmannilt (1995).Ehitusaeg 1920.
2. Kavilda Õigeusuliste kirik (Puhja vald)
19. sajandi keskpaiku siirdus Kavilda kandi elanikest ligi veerand õigeusku. Nende jaoks ürgoru lääneservale ehitatud Aleksander Nevskile pühendatud Kavilda õigeusu kirik tegutses üle sajandi. Kiriku varemed asuvad Mõisanurme külas Tartu-Viljandi maantee vanal teeloogal. Maakiviehitis, mida ümbritseb kirikuaed.
3. Puhja Dionysiose kirik
Kirik taastati peale sõjapurustusi põhiosas praeguseni säilinud kujul aastaks 1499. Siinne kauni tähtvõlviga kooriruum Lõuna-Eesti kirikuis hilisgooti ajastust ainus. Barokse kiivriga puidust haritorn arvatavasti XVIII sajandi lõpust, uusgooti stiilis sisustus on XIX sajandist. Altarimaal „Kristus ristil“ Müncheni kunstnikult Anton Bauerilt (1859). Ehitusaeg: XV-XVIII
4. Rannu apostliku õigeusu kirik
Apostliku-õigeusu kirik ehitati aastail 1899-1901 ja õnnistati 5. mail 1905 Jeesuse Jeruusalemma mineku auks. Õigeusu koguduse tegevus lõpetati aastal 1961, hoonet kasutati kolhoosi laona. Kaheksakümnendatel aastatel otsustas Rannu sovhoos ülekohtu heastada ja taastas kirikuhoone. Tänaseks on Uusapostliku Kiriku Rannu kogudus likvideeritud ja kirikuhoone seisab taas aktiivse kasutuseta.
5. Rannu Martini kirik
Kolmelööviline hilisgooti jumalakoda (XV) on sõdades kannatanud ning juba XVI võlvideta jäänud. Mitmeid huvitavaid keskaegseid arhitektuuridetaile on siiski alles, näiteks isteorvad kooriruumis, Kristuse hauda sümboliseeriv orv pikihoones. Puidust haritorn ehitati 1835, 1876 sai kirik avarad aknad. Harulduseks on XVII sajandil mingist Tartu kirikust muretsetud kantsel, mille korpuse renessansiaegseid nikerdatud küljetahvleid peetakse vanimaiks kogu Baltikumis (XVI). Uusgooti altarisein on tehtud Tartus tislermeister Bandelier töökojas, altarimaal „Kristus ristil“ Rudolf Julius von zur Mühlenilt (1890). Ehitusaeg: XV-XIX
6. Rõngu Mihkli kirik
Kõrge torniga suur ja avar jumalakoda teederistil on rajatud keskaegseile kirikumüüridele (arhitekt Rudolf Moritz von Engelhardt). Kõrge uusgooti läänetorn oli vanale, arvatavasti XIV sajandi kirikule juurde ehitatud juba 1863 (ehitusmeister Johann Gottfried Mühlenhausen). Stiilne uusgooti sisekujundus on samuti arhitekt Engelhardtilt, altarimaal „Kristus ristil“ kannab kunstnik L. Otto signatuuri (1901). Ehitusaeg: XIV-XIX, 1901
Tekst: http://www.teelistekirikud.ekn.ee/2017/, Puhja valla ja Rannu valla koduleht
Pildid: Teeliste kirikute kodulehekülg, Marika Saar