Haridusvaldkond aastal 2017

Peatükk 4. Haridus kui Paide linna olulisemaid prioriteete!

Visioon Paidest aastal 2017: Paide on linn millele siit hariduse saanud noored vaatavad tagasi tänutundega. Paide on linn, kus on regiooni tugevaim gümnaasium parimate õpetajatega, kes on omas valdkonnas silmapaistvad ning kel piltlikult öeldes õpetajatööd tehes silmad säravad. Ka alushariduses on Paide lasteaedades palgal maakonna parimad ning ettevõtlikumad õpetajad ning tugipersonal, et koostöös peredega aidata kaasa tõeliselt tublide ning laialdaste huvide, oskuste ning teadmistega laste kasvatamisele juba eelkooliastmes. Järvamaa kutsehariduskeskus oma tipptasemel õpperuumide ning laia valdkonna spetsialistidega on senisest märksa aktiivsemalt kaasatud nii Paide linna kui regiooni terviklikku haridussüsteemi. Haridus kui peamine hüppelaud tulevikuks peab olema Paides prioriteetne eluvaldkond.

Selleks:
• Loome Paidesse koostöös haridusministeeriumiga mitte ainult Järvamaa vaid kogu Süda-Eesti regiooni parima riigigümnaasiumi, kust antav haridus ei jääks maha Tallinna ja Tartu eliitkoolide omast ning oleks kohati neist parem ning mitmekülgsemgi. Riigigümnaasiumi loomisega ei tohi vaeslapse ossa jääda aga ka põhikool, mis peab andma noortele tasemel mitmekülgse hariduse ning mis on kasvulavaks riigigümnaasiumile. Haridus on 21. sajandi inimõigus ja hüppelaud tulevikuks, Järvamaa lapsed väärivad, et nende tulevik sama lootusrikas oleks kui tallinlastel või tartlastel.
• Viime koolides sisse tulemustasustamise süsteem. Pole saladus, et õpetajal ja Õpetajal on vahe. Oma ala tõelisele eesvedajale, tõeliselt heade õpetajate, haridusmaastiku pärlite märkamiseks ning tunnustamiseks peab olema võimalus parimatele õpetajatele maksta kuni 50% kõrgemat palka.
• Tuleb Paide lasteaedadesse meelitada maakonna parimad pedagoogid, kelle töötasu tuleb muuta mitte ainult konkurentsivõimeliseks lasteaedade lõikes vaid ka võrrelduna koolidega, sest see roll ja vastutus, mis ühel lasteaiaõpetajal lasub on hindamatu ning kujundab lapse tulevikku väga suurel määral.
• Võimaldame Paide koolides õpilasvahetuse. Iga päevaga mängib mitteakadeemiline “elukooli” haridus inimeste elus aina suuremat rolli. Nii nagu toimub õpilasvahetus välisriikidega, võiks see toimuda ka Paide koolide ning miks mitte ka kogu Eesti gümnaasiumitega. Üks semester gümnaasiumiõpingutest teises koolis veeta, kas siis mõne õpilase või lausa kogu klassi kaupa, avardaks märkimisväärselt õpilaste silmaringi, arendaks nende oskust aina muutuvas elukeskkonnas ning oludes edukalt hakkama saada, ehk valmistaks nad tulevaseks eluks märksa paremini ette kui tavalised kolm aastat oma kodugümnaasiumis.
• Loome haridussüsteemis koostööga uue sünergia! Paide on liiga väike linn, mis ei saa lubada endale võimaluste kasutamata jätmist. On äärmiselt kurb, et Paide gümnaasiumis saab õppida soome keelt, ühisgümnaasiumis mitte ning vastupidi, et ühisgümnaasiumis saab õppida prantsuse keelt, gümnaasiumis mitte, et ühisgümnaasiumis tegutseb näitering, gümnaasiumis mitte. Valikainete võimalused peavad olema laiad ning kui õpetajaressurssi on mõnel juhul tõesti vaid ühe kooli jaoks, siis tuleks luua kahe kooli peale ühised grupid, et ka ühisgümnasistid saaksid soome keele algtõdesid õppida, ning gümnaasiumi õpilased sarnaselt ühisgümnaasiumi omadega õppida näiteks prantsuse keelt, sissejuhatust õigusteadusse, näite- või väitluskunsti ning teisi valikaineid.
• Algatame õpetajavahetuse võimaldades ning toetades pedagoogide rotatsiooni gümnaasiumides. Nii nagu kustub iga säraküünal ning tuhmuvad ka säravaimad tähed, väsivad ka õpetajad, olles kümme, teinekord mitukümmend aastat ühes koolis töötanud. Kui õpetajal oleks võimalus stažeerida semester või aasta teises koolis (nagu toimub ülikoolide õppejõudude puhul), annaks see võimaluse avardada silmapiiri teiste koolide traditsioonidest, õppetöö ülesehitusest, õpetamismetoodikast. Lisaks annaks stažeerimine õpetajale võimaluse asju oma koolis värske pilguga vaadata ning naasta koos uue energiaga. Samuti saaks õpetajat võõrustav kool üle võtta õpetaja enda rakendatud metoodika ning lähenemise õppetööle tervikuna.
• Suurendame pakutavate valikainete arvu. Koolisüsteem on oma olemuselt äärmiselt konservatiivne. Kui tahame, et meie linnast tuule tiibadesse saavad noored oleks mitte ainult võrdväärsed nn eliitgümnaasiumi vilistlastega, vaid omaksid mõnes valdkonnas ehk isegi konkurentsieelist, siis peame suurendama nii põhikooli kui gümnaasiumiastmes pakutavate valikainete arvu, vajadusel ning võimaluste piires sidudes neid ka ringitegevusega.
• Korrastame ning leiame sobiliku lahenduse Kastani tänaval asuva PAIde lasteaia õuealaprobleemile, mis kevadise sulavee ning sügiseste sadude korral on sisuliselt vee all ning laste jaoks kasutuskõlbmatu.
• Suurendame ettevõtlusõppe osakaalu ja -tähtsust koolides, et panna õpilased juba kooliajal mõtlema välja innovaatilisi ideid ja lahendusi ning olema ettevõtlikud. Kuna disain on saamas aina olulisemaks osaks nii ettevõtluses kui argielus, tuleks koolis anda õpilastele ka disainialaseid algteadmisi ning kogemusi.
• Toetame ja märkame õpilaste initsiatiivi ning osavõttu koolivälistest projektidest ning programmidest, mis annavad noortele hindamatu praktilise kogemuse ning hea ettevalmistuse iseseisvaks eluks, nagu näiteks Eesti õpilasesinduste liit, Tartu ülikooli teaduskool Tallinna ülikooli õpilasakadeemia, Koolitantsu festival, Meediamull, kooliteatrite festival etc. Oma kooli, linna või maakonna esindamist tuleb ka vääriliselt märgata.
• Teeme tihedat koostööd ülikoolidega võimaldades sarnaselt Kuressaare koolidega ka Paides spordihuviliste õpilaste treenerikoolituste ning litsentseerimiste läbiviimist kooliprogrammi osana.