Marju Lauristin: Tartu vaim ja valikud

Minu jaoks on Tartu Eesti kõige euroopalikuma vaimu­­ga linn, Baltikumi Oxford. Ja nagu päris Oxford, peab ka meie kodulinn pidevalt hea seisma selle eest, et tema akadeemiline vaim ei kopitaks, vaid püsiks elav ja innustaks järjest uusi põlvkondi püüdlema täiuse poole.

Ma tulen Brüsselist tagasi kodusesse Tartusse mitte rahulikke vanaduspäevi veetma, vaid tegema tööd selle nimel, et Tartu kasutaks paremini oma võimalusi olla kogu Eesti vaimne eestvedaja. Kolm aastat Brüsselis on olnud põnev aeg, mil õppisin põhjalikult tundma enda jaoks suhteliselt uut andmemajanduse valdkonda ja sain otseselt kujundada Euroopa digiturule üliolulist andmekaitsereformi. Jätka lugemist

Jätkub

Marjustini poliitikakohvik 18.09 – 20.09 kohvikus Ylicool

Jätkub

Jarno Laur: Avatus on Tartu edu alus

Hiljuti avaldas uuringufirma Kantar Emor Tartu kohta andmed, et Reformierakonda toetab 30 protsenti valijaid ja sotse umbes 12. Tõsi, valim oli väike ja veaprotsent suur. Mida see teile kõneleb?

Nii väikese valimiga ei ole mõtet kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Finišijoon on 15. oktoober ja siis on täpselt näha, kuidas asi kujuneb.

Siiski, kui tulemus selliseks kujuneks, ei oleks erilist tähtsust, kes on sotside linnapeakandidaat. Kas oleksite valmis abilinnapeana töötama mõne muu rea peal kui senine planeerimise ja ehituse valdkond?

Tartu poliitikas on selles mõttes huvitav seis, et siin ei välistata väga palju asju ette ära igaks juhuks. Tuleb tunnistada, et selle nelja aasta jooksul, mil senine koalitsioon on töötanud, on olnud väga hea koostöö. Küsimus on  selles, mida uus võimuliit tegema hakkab ja kas saame teha neid asju, milleks meie valijatelt mandaati küsime. Jätka lugemist

Jätkub

Tartu sotsiaaldemokraatide valimisnimekirja kuulub 36 naist ja 36 meest

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tartu linnapeakandidaat Jarno Laur ja piirkonna esimees Heljo Pikhof annavad täna kell 13 Tartu linna valimiskomisjonile üle sotsiaaldemokraatide nimekirja, mis üllatab mitmete uute tegijatega ning on tugevam kui eales varem.  

Valimisnimekirja esinumbriks ja ühtlasi linnavolikogu esimehe kandidaadiks on Marju Lauristin, kes on lubanud valituks osutumise korral Euroopa Parlamendist lahkuda ja pühenduda kohalikule poliitikale.  Jätka lugemist

Jätkub

Heljo Pikhof: Odavamad retseptiravimid aitavad tuhandeid inimesi

Eesti meditsiinisüsteemi üks tõsisemaid murekohti on meie inimeste suur omaosalus tervisekuludes, mis on jõudmas kriitilise piiri ehk 25 protsendi lähistele, ja riik peab asutuma samme, et arstiabi muutuks kättesaadavamaks.

Tuhanded ja tuhanded inimesed on sunnitud aastaid elama koos haiguste ja tervisehädadega. On hulk raskeid haigusi, mille puhul ravimiteta jäämine tähendaks surma või tooks kaasa tervisliku seisundi järsu halvenemise. Jätka lugemist

Jätkub

Tartu sotsiaaldemokraadid kinnitasid nimekirja veduriteks Marju Lauristini ja Jarno Lauri

Tartu sotsiaaldemokraadid pidasid Ahhaa keskuses valimiseelset üldkoosolekut, kus Euroopa Parlamendi saadik professor Marju Lauristin ja Tartu abilinnapea Jarno Laur tutvustasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peamisi programmilisi sihte Tartu linnas ning kinnitati kandidaadid kohalike omavalitsuste valimistel.

Sotsiaaldemokraadid lähevad Tartus valimistele vastu tuumaka programmi ja täisjõududega. Volikogu esimehe kandidaadiks seati üles Marju Lauristin, kes on lubanud valimisedu korral Euroopa Parlamendist lahkuda ja pühenduda kohalikule poliitikale. Sotsiaaldemokraatide Tartu linnapea kandidaat on Jarno Laur. Jätka lugemist

Jätkub

Karl Pütsepp: Noored, poliitika … ja Tartu

“Tuksata, noorus, kui maru, kui äike piitsana sähvata vanade üle! Tule ja tõuse kui kevadepäike, loomise rõõmuga sütita sule!” Nii kirjutas Gustav Suits tormisel 1905. aastal ilmunud luulekogus «Elu tuli».

See oli aeg, kui meil polnud veel oma riiki ning kui eesti keele ja kultuuri ning inimeste tulevik ei näinud mitte hall, vaid must. Siis polnud noortel võimalust jääda kõrvaltvaatajaiks. Gustav Suitsu kaasaegsete noorte hulljulguseta poleks meil vaba riiki ega nõnda rikast kultuurilugu. Karta on, et aastal 2017 ei põle enamiku noorte tartlaste leek sama eredalt, ajad on vähem revolutsioonilised. Ometi on taas kasvamas noortes tahe tuleviku kujundamises kaasa rääkida. Jätka lugemist

Jätkub

Heljo Pikhof: Martin Helme, tule 21. sajandisse!

EKRE aseesimees Martin Helme keeras esmaspäevases Õhtulehes ilmunud intervjuus selja kõigile Eesti ettevõtetele, kes vajavad enda eduks ja Eesti majanduskasvu hoidmiseks kvalifitseeritud tööjõudu, sest ta kutsus lahmiva propagandistina nende töökäte ees piiri sulgema.

 

Martin Helme vassis, kui hoiatas, et Eestit ähvardab juba praegu üle meie seedimisvõime olev immigratsioon slaavi aladelt: „See on meie jaoks teise rinde avamine. Viimastel aastatel on sisseränne Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest olnud 5000–7000 inimest aastas, see on juba Karl Vaino aegne tase!“

Lõpuks jõudis Helme väiteni, et Schengeni süsteem on lakanud töötamast ning Eesti peab panema mitte-ELi riikide kodanikele piiri kinni, juhul kui nad pole saanud Eesti viisat. Eesti on viimasel ajal ühemõtteliselt, ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistumiseks valmistudes ja eesistumise esimestel üritustel kinnitanud: võti majanduspõgenike tulva peatamiseks Euroopas on nende tagasisaatmine.

Eesti on tänavu maikuu lõpuks ELis kokku lepitud pagulaste ümberpaigutamise ja -asustamise raames vastu võtnud 156 inimest – 136 Kreekast, 20 Türgist ja mitte ühtegi Itaaliast, kellega meie võimud pole suutnud kokku leppida pagulaste taustauuringute küsimustes. 156 pagulast Eesti kohta ei löö meid põlvist võnkuma ning Euroopa Liit, kust EKRE muidugi Eesti välja juhiks, toetub solidaarsusele ja vastastikusele toele. Sõpru aidates võime olla kindlad ka nende abile, kui meie seda kord vajame.

Lähema viie–kümne aasta jooksul vajavad Eesti ettevõtjad 50 000 uut töötajat või muidu hakkavad tellimused mujale minema ja tööstus liigub siit välja, nagu tegi autotööstusele juhtmeköidiseid valmistav PKC. Vaatame möödunud aastal mitte-ELi kodanikele antud tähtajalisi elamislube. Eestisse tuli peamiselt tööle, aga ka õppima või sõja jalust ära 1720 Ukraina kodanikku, siis veel näiteks 1696 Venemaa, 185 Valgevene, 221 USA, 117 Hiina, 128 Gruusia, 187 India, 118 Türgi kodanikku. Suurem osa neist tuli siia tööle. Edendama Eesti tööstust ja riigi majandust tervikuna. Need on hästi koolitatud ja hästi väljaõppinud oskustöölised või spetsialistid, keda meil napib või pole üldse. Jätka lugemist

Jätkub

Heljo Pikhof: mida vähem magusaid jooke, seda tervemad lapsed

Riigikogu kinnitas täna magustatud joogi maksu seaduse, mille keskseks eesmärgiks on vähendada ülekaaluliste laste arvu.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi kinnitusel on tegu  konkreetse sammuga Eesti inimeste ja eriti noore põlvkonna tervise heaks.

„Meie laste ja noorte ülekaalulisuse ning sellest tingitud tervisehädadega on pikalt tegeletud, kuid probleemid pole kuhugi kadunud – arvestatav hulk kooliõpilasi on endiselt kas rasvunud või ülekaalus. Seega on vaja tõhusamaid lahendusi, sealhulgas ka muudatusi maksupoliitikas,“ avaldas Pikhof toetust seadusele, mis jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril. Jätka lugemist

Jätkub

Heljo Pikhof: vabanda, Andres, aga Vabaerakonda ei ole ju valimistel olemas

Parlamendikolleeg vabaerakondlaste pingilt Andres Ammas loodab tänases Eesti Päevalehes, et sotsiaaldemokraatide unenäod ei saa kunagi tegelikkuseks. Hää Andres, jätame unenägude seletamise teistele. Ent sotside soov, et Eesti oleks vaba, õiglane ja julge on ju see, millega sinagi nõustud.
Andres Ammas protesteerib oma kirjutises „mõtteviisi vastu, et kohalikud valimised pole kunagi ainult kohalikud“. Seejuures omistab ta sotside esimehele Jevgeni Ossinovskile meie eelmise pühapäeva üldkogult sõnad, et „kohalikel valimistel tuleb pöörata rohkem tähelepanu maailmavaatelistele küsimustele ja kohalikud valimised pole kunagi ainult kohalikud“.

Ma ei leidnud Jevgeni Ossinovski kõnet isegi mitu korda üle lugedes sellist tsitaati. Tõsi, tema kõnes ei olnud kordagi mainitud ka Vabaerakondaa, äkki just sellest Andres Ammase solvumine.

Vabanda, Andres, aga Vabaerakonda ei ole ju kohalikel valimistel erakonnana olemas, sest te ei lähe mitte kusagil oma nimekirjaga oma ideede eest võimu võtma. Vabaerakondlased peidavad end valimisliitudesse, nagu sa ka ise tunnistad. Jätka lugemist

Jätkub