Sotsid kinnitasid Jarno Lauri Tartu meerikandidaadiks

jarno_blogiTartu linnaplaneerimise ja maakorralduse ala abilinnapea ametis töötav Jarno Laur on varem öelnud, et läheb sügisestele valimistele välja linnapeakandidaadina, kui tema erakond (SDE) teda toetab. Nii ka läks. Tänasel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tartu piirkonna üldkogul nimetati ta meerikandidaadiks.

Linna ees seisvatest väljakutsetest rääkides märkis Laur, et tartlaste suurimaks nurinaks on olnud tööalaste eneseteostusvõimaluste vähesus. Vähemasti kinnitavad seda rahuloluuuringud. «Soovime teha Tartust uue majanduse lipulaeva, kasvava ja kaasava Tartu, mis veaks Eestit eest,» ütles ta Tartu Postimehele saadetud läkituses. Jätka lugemist

Jätkub

Heljo Pikhof : meie praegune eesmärk on, et iga noor võiks pärast põhikooli edasi õppida

heljo_1Euroopas jätkab ametikoolis keskmiselt iga teine põhikooli lõpetaja. Eestis läheb pärast põhikooli kutsekooli õppima 26–27 protsenti noortest. Soovime, et peagi oleks neid kolmandik rohkem. Keeruline ülesanne.

Ometi on Eestis töökäte puudus. Äsjase teabe järgi kasvas meil taas tööhõive määr. Paljud ettevõtted vajavad hea väljaõppega töötajaid.

Samal ajal oli meil 2015. aastal 19 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. Paljudel neist napib nii haridust kui ka tööoskusi. Olen üht raadiomeest kuulnud neid nimetamas lumehelbekeste põlvkonnaks.

Kutseharidus kui teeots

Just kutseharidus võiks anda paljudele käega löönud ja virtuaalmaailma varjunud noortele teeotsa, kust jätkata haridusteed ja õppida ametit. Ega kutseharidus ole umbtee, ka sealtkaudu on võimalik kõrgkooli minna – kui kord õppima on õpitud. Liiati ei jookse ükski oskus ega teadmine mööda külgi maha. Jätka lugemist

Jätkub

Heljo Pikhof: ole nagu Tõnis Lukas või Ivari Padar – käi kutsekoolis

heljo_1Nii Eesti majandus kui noored ise vajavad rohkem ja paremat kutseharidust, kirjutab Heljo Pikhof, Riigikogu SDE fraktsiooni aseesimees.

Milline eluseik liidab Tõnis Lukast, kunagist haridusministrit ja tänast Eesti Rahva Muuseumi direktorit ning Ivari Padarit, mitmekordset ministrit, endist europarlamendi saadikut ja minu tänast head kolleegi riigikogus? Nad mõlemad on õppinud kutsekoolis.

Seda on teinud ka kümned ja kümned tuhanded teised ametikoolide lõpetajad, kelle seas leidub oma ala suurepäraseid asjatundjaid, firmajuhte, oskustöölisi, ka inimesi, kes on läinud edasi õppima ja jõudnud doktorikraadinigi.

Kutseharidus koos inimese enda pealehakkamise ja töötahtega peaks kindlustama ameti ja sissetuleku. Seda tõestab kasvõi praegune trend, kus varasemast palju rohkem täiskasvanuid omandab just kutsekoolides uut elukutset, et oma positsiooni tööturul parandada. Jätka lugemist

Jätkub

Euroopa Liikumine valis aasta eurooplaseks Marju Lauristini

_F_F0678“Marju Lauristin on kogenud poliitik, kel on Brüsseli kogemusi mitme aasta jagu ning kes on tegutsenud järjekindlalt Eesti hüvanguks. Tänu tema tööle on meie riigi kaalukus Euroopa Parlamendis oluliselt tõusnud,“ kommenteeris žürii valikut liikumise nõukogu liige Riivo Sinijärv.

Lauristin loodab, et Euroopas lõpevad praegused segased ajad. Ta ütles, et tegutsema peab sotsiaalse võrdsuse saavutamise nimel.

“Euroopas on nüüd ka tuldud kõige kõrgemal tasemel Komisjoni poolt välja väga selge kavaga, kuidas Euroopa sotsiaalset arengut edasi viia. Euroopa peab hakkama tegelema ühiselt sotsiaalsete probleemidega, sest erinevused on väga suured ja need mitte ei kahane, vaid kasvavad,” rääkis Lauristin “Aktuaalsele kaamerale”. Jätka lugemist

Jätkub

Marju Lauristin: pronksiöö on puhtal kujul meediasündmus

_F_F0678

Pronksiöö on puhtal kujul meediasündmus ning toimunul on selleks ka kõik vajalikud komponendid olemas, ütles sotsiaalteadlane ja poliitik Marju Lauristin.

Lauristin rääkis “Ringvaates”, et meedia räägib kümme aastat tagasi toimunud nn pronksiöö sündmustest nii palju, et ka inimestele hakkab tunduma, et see on kõige tähtsam asi. Lauristini sõnul on pronksiööst kujunenud Eesti üks väheseid tõelisi meediasündmusi.

“Tegelikku sündmust varjutab juba meediakaja, sest tegelik sündmus ilmselt läheks juba paljudel meelest. Nendel, kes seal päris osalised olid, kindlasti on ta ka meelest tõrjutud, sest see on olnud nende jaoks üsna traumaatiline elamus. Uuringud, mida tegime üsna kohe pärast juhtunut, näitasid, et venekeelne elanikkond ei tahtnud sugugi sellest rääkida, et see oli nii kole, et parem on see kiiremini ära unustada. Eesti inimeste jaoks on vahepeal palju muid olulisi asju olnud ja noorema põlvkonna jaoks on see juba nagu linnalegend,” rääkis Lauristin.

“Nii et praeguseks ta on ikkagi meil tõepoolest puhtal kujul meediasündmus. See tähendab sündmust, mis on väga palju meedia poolt sellisel määral üles haibitud, et inimesed tunnevad, et tahaks veel ja veel ja veel,” lisas ta.

Lauristini sõnul on pronksiööl ka kõik vajalikud komponendid selleks, et olla meediasündmus.

“Esiteks, mingi sümboolne keskpunkt – see sama kuju. Sümbolid on alati vajalikud, et tekiks meediasündmus. Teiseks, väga kõrge emotsionaalsus, vägivald. Siis veel rahvuskonflikt. Kõik need on asjad, mis rahvusvaheliselt vastavad meediasündmuse definitsioonile. Nii et rääkides meediauurijana on väga loogiline, et niisugune asi müüb. Kui see nii müüb, siis ma kardan, et mida edasi, seda suuremaks sündmuseks see läheb,” selgitas Lauristin.

Allikas: ERR.ee

 

 

Jätkub

Martin Hallik: Kuidas saab Tartu olla kasvav ülikoolilinn?

Tartu peab mõtlema, mida teha, et õppejõud ja üliõpilased tahaksid siia tulla, et nad tunneksid end ülikoolilinnas mugavalt ka väljaspool õppehooneid. Jalgratast selleks leiutama ei pea, aga jalgratas on kindlasti üks oluline märksõna.

Tartu identiteet on olla ülikoolilinn. Kui kasvavad ülikoolid, kasvab ka linn. Üliõpilased ja õppejõud, kelle üks võimalik valik on Tartu, peavad peale ülikooli taseme väga oluliseks ka keskkonda, kus nad elama hakkavad. Väljaspool auditooriumi või laborit veedetud aeg on samuti väga tähtis. Kuidas teha väga head ülikooli, teavad õppejõud ise piisavalt hästi. Ümbritsevat keskkonda aga peab looma linn, kus ülikoolide kampused asuvad.

Jalgrattateede võrgustik on Põhja-Euroopas üks klassikalise ülikoolilinna tunnuseid. Olgu siin näiteks Tartu sõpruslinn Uppsala.

Kesklinn peab olema ühendatud kõikide linnajagudega mõlemasuunaliste jalgrattateedega. Kõik linnaosad peavad olema omavahel samuti ühendatud selliste teedega. Peamised rattateed peaks olema kahesuunalised ja eraldatud jalakäijate rajast. See võimaldaks kiiret liikumist ratturitele ja ohutut jalutamist jalakäijatele. Jätka lugemist

Jätkub

Heljo Pikhof: mida vähem magusaid jooke, seda tervemad lapsed

HeljoPikhofRiigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi kinnitusel on magustatud joogi maksueelnõu konkreetne samm Eesti inimeste ja eriti noore põlvkonna tervise heaks.

„Meie laste ja noorte ülekaalulisuse ning sellest tingitud tervisehädadega on pikalt tegeletud, kuid probleemid pole kuhugi kadunud – arvestatav hulk kooliõpilasi on endiselt kas rasvunud või ülekaalus. Seega on vaja tõhusamaid lahendusi, sealhulgas ka muudatusi maksupoliitikas,“ avaldas Pikhof toetust rahandusministeeriumis valminud seaduseelnõule, mis läks täna kooskõlastusringile. Jätka lugemist

Jätkub

Pikhof: iga koolikiusatud laps on väikese ühiskonna möödalask

heljo_1

Poliitik Helju Pikhof leiab, et kuigi 90% lastest on koolis õnnelikud, tasub siiski tähele panna, et 10% ei ole. Tänane PISA-uuringu rahulolu mõõtva uuringu avalikustamine näitas nimelt, et Eesti koolis on probleemiks psühholoogiline vägivald.

„Ma ei näe ülearu põhjust rõõmustada PISA-testi tõiga üle, et rahulolematuid õpilasi on Eestis „vaid“ kümnendik, mis tähendab ju, et tegelikult on neid väga palju,“ ütles SDE parlamendifraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof.

„Jah, meil on tõesti enamus õpilasi oma eluga rahul, nad ei tunne koolihirmu, tulevad õppimisega toime – see on tore ja näitab Eestit positiivsest küljest. Ent mind paneb muretsema, et ligi kümnendik õpilastest teatas: neid kiusatakse sageli,“ sõnas Pikhof. „Viimane kui üks kujunemiseas inimene, kes kardab koolis haiget saada ja tunneb pelgust kooli vastu, on meie ühine mure, väikese ühiskonna möödalask. Just sellest saabki sageli alguse koolile ja üldse kõigele käegalöömine.“ Jätka lugemist

Jätkub

Lemmit Kaplinski: Tartu muuseumid ERMi-järgses maailmas

LemmitEesti Rahva Muuseumi valmimine seab Tartu ülejäänud muuseumid uude olukorda. Mida teha, et külastajad leiaksid üha sagedamini tee ka linna teistesse muuseumidesse? Kui kasulik oleks linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone rajamine?

Eesti Rahva Muuseumi avamine on loonud kõigile Tartu muuseumidele ainulaadse võimaluse ja isegi kohustuse vaadata uuesti üle oma eesmärgid, hinnata muutunud võimalusi, leida uusi külastajaid ja mõtestada ühist kultuuripärandit.

Tartu linnavalitsus otsib praegu uut hingamist linnamuuseumile. Koos kultuuriministeeriumiga arutatakse Tartu kunstimuuseumi tulevikku. Linlastel tuleb samal ajal otsustada linnasüdame esindushoone saatus. Need pole aga üksikküsimused, vaid kõik otsused peavad teenima Tartu linna ja laiemalt kogu piirkonna strateegilisi eesmärke kultuuripärandi ning turismi- ja elamusmajanduse valdkonnas.

Kuigi tööd on alustatud, ei ole linn veel jõudnud sõnastada oma nägemust terviklikust muuseumide ja külastuskeskuste võrgustikust. Seetõttu ei ole praegu mõistlik astuda ennatlikke samme, vaid töötada koos asjaosalistega välja tegevuskava, mis toetaks Tartu kui regiooni tõmbekeskuse edasist arengut.

Kuigi pool muuseumide tegevusest on seotud kogudega, räägin ennekõike teisest poolest – külastajatest ja külastatavusest. Kogude asjus pole vaja astuda murrangulisi samme, tuleb vaid jätkata liikumist ühishoidla rajamise suunas. Külastatavuses on ERMi valmimise järel toimumas muutused ja neid tuleb analüüsida. Jätka lugemist

Jätkub

Karl Pütsepp:huviharidusest julguseni mõelda ja tegutseda

karl pütsepp 2017pilt12. aprillil võttis Riigikogu vastu Eesti tuleviku mõttes ühe tähtsaima otsuse, mis praeguse koosseisu jooksul tehtud: alates selle aasta 1. septembrist eraldab riik igal aastal laste huvitegevuse toetuseks omavalitsustele 15. miljonit eurot. See ei ole väike summa, arvestades seda, et raha pole ette nähtud mitte „betooni valamiseks“, vaid huvihariduse sisuliseks arendamiseks ning lapsevanemate ja juhendajate toetamiseks.

On tore, et sotsiaaldemokraatide 2015. aasta riigikogu valimiste põhilubadus viiakse ellu ning et selle läbi väheneb veelgi meie laste ebavõrdsus ning paraneb nende võimalus saada parim võimalik haridus.

Huvihariduse roll Eesti haridussüsteemis on aasta-aastalt kasvanud. Kui varem oli ringide eestvedamine mõne üksiku entusiastliku aineõpetaja eralõbu, siis nüüd on see viimaks tänu sotsiaaldemokraatidele leidnud ka riikliku tunnustuse. See on oluline muutus ühiskonna mõtteviisis: on üldtunnustatud arusaam, et huviharidus peab olema kättesaadav kõigile lastele, olenemata nende rahalistest, tervislikest või asukohalistest võimalustest.

Eesti-suguse väikeriigi puhul on lubamatu, et tuhanded noored ei saa rahalistel põhjustel kasutada ning eelkõige avastada oma täit potentsiaali. Ehk olemegi varem ilma jäänud järgmisest Arvo Pärdist või Kristiina Ehinist. Enam ei tohi me sellel juhtuda lasta. Jätka lugemist

Jätkub