Tartu linnavolikogu sotside fraktsioon: nõuame Tartu linna kaasamist tselluloositehase eriplaneeringu väljatöötamiseks!

Täna esitatakse Tartu volikogule Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlaste ja linnakodanike pöördumine Tartu lähistele plaanitava tselluloositehase asjus.

Sotside fraktsiooni esimees Gea Kangilaski arvates on vajalik linna sõnaõiguslik kaasamine tselluloositehase riikliku eriplaneeringu väljatöötamiseks: “Peame kodanike muret põhjendatuks. Kuna tehase eriplaneeringul on just Tartule väga suur mõju, nõuab SDE fraktsioon, et linn kaasataks sellesse protsessi ametlikult. Tartu linn peab võimaldama oma kodanikele osalust linna puudutavais olulistes küsimustes ja seda kohustust ei ole võimalik täita, kui meil ei ole planeeringuarutelus sõnaõigust. Teeme ettepaneku, et Tartu volikogu sellise seisukohaga Vabariigi Valitsuse poole pöörduks.” Jätka lugemist

Jätkub

Heljo Pikhof: tuge saavad nii erilised õpilased kui nende õpetajad

Kaasav haridus on meie koolikorralduse põhimõte juba 2010. aastast. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) järgi peab lapsel olema võimalus õppida kodulähedases koolis teiste omavanuste õpilaste seltsis. 

See on mitmeti vajalik, osalt ka väärtuste küsimus: meie kõrval kasvab ja elab-töötab küllaga «ebastandardseid» inimesi, kes neist on keskmisest pikaldasem, kes andekam, kes vajab füüsilist abi. Sellele tuleb maast madalast silma vaadata ning elu-meluga harjuda tuleb ka erivajadustega lastel endil. Lõppeks – igaüks meist on eriline ja teistest erinev. Kuhu tõmmata piir?

Hinnanguliselt kolm neljandikku hariduslike erivajadustega (HEV) õpilastest käib juba praegu tavakoolis. Ja aasta-aastalt tuleb aiva juurde nii diagnoositud kui diagnoosimata eripäraga – ütleme siis ettearvamatu käitumisega – lapsi ja noori.

Ligi kaheksa aasta kestel pole riik teinud ainsatki sammu vastu ei omavalitsustele – kes on valdavalt koolipidajad –, ei õpetajatele: vaadaku ise, kuis hakkama saavad. Koolides on kogu aeg olnud terav puudus tugispetsialistidest – eripedagoogid, psühholoogid, logopeedid –, kes lapse vajadusi märkaksid-mõistaksid ja oskaksid teda professionaalselt abistada. Õpetajad on aga niigi üle koormatud; samuti pole nad saanud süsteemset koolitust, mis aitaks neil õpetamise kõrvalt erivajadustega lapsi ka ohjes hoida. Väidetavalt vajab aga ümmarguselt kolmandik õpilaskonnast kooliaja jooksul kas ühel või teisel moel (õpi)tuge.

Tegevustoetus läheb nüüd HEV-lapsega kaasa. Senise korra järgi ei olnud riigil selget kohustust koolipidajale erivajadustega laste eest tegevuskulu tasuda. Vähe sellest, mõni aasta tagasi keerati needki kraanid kinni, kust tugispetsialistidele sai pedagoogide palgarahast töötasu maksta.

Läinud kolmapäeval vastu võetud PGSi muudatused astuvad nüüd hea mitu sammu koolisüsteemi tõhustamise poole.

HEV-lapsele pannakse lisaks haridustoetusele (rahvasuus: pearaha) ka nn tegevustoetus kaasa.

Mida suurem on lapse või noore õpitoe vajadus, seda rohkem nõuab see raha. Sestap on välja toodud eri raskusastmed: kellele õpilastest on vaja üldist tuge, kellele tõhustatud tuge, kellele erituge. Vastavalt sellele muutub ka rahastamise koefitsient. Võime ju rääkida tasemerühmast või osaajalisest individuaalõppest, mis viib koosõppesse tavaklassiga. Ent on ka neid, kes vajavad puudespetsiifilist õppekeskkonda, -metoodikat, -vahendeid; korrapärast tugispetsialistide abi, mis on lõimitud sotsiaal- ja/või tervishoiuteenustega

Omavalitsustele antakse 23 miljonit eurot lisatoetust tõhustatud ja erituge vajavate laste õpetamiseks ja tugiteenuste rakendamiseks. Tunamullu maksid omavalitsused ise 10,4 miljonit eurot erispetsialistide palkamiseks kooli.

Riigi toetus on sihtotstarbeline, siiski võib seda kasutada ka tugispetsialistide töötasu maksmiseks, ja pangem nüüd tähele – ainult tingimusel, et nende palk on võrdne vähemalt õpetaja palga alammääraga. See on selge sõnum: kooli on logopeedid-psühholoogid pikisilmi oodatud.

Seaduses on hulk muidki meetmeid, mis püüavad väärtustada tugispetsialistide tööd. Nagu õpetajatele, on neilegi kavas hakata maksma lähtetoetust, ja mitte ainult maapiirkondades, vaid ka Tartus ja Tallinnas. Õpetajaile, ka tugi­­spetsialistidele, seatakse sisse riiklikud aasta- ja elutööpreemiad, mis on samas suurusjärgus sportlaste ja kultuuritöötajate auhindadega. Esimesed antakse välja tänavu sügisel õpetajate päeva paiku. Ka abiõpetaja ametikoht tuleb kooli tagasi.

Meie koolmeistrid on korduvalt kurtnud, et tahaksid last aidata, aga ei saa täpselt aru, mida on ühele või teisele tarvis. See info muutub kättesaadavamaks.

Eesti hariduse infosüsteemi kantakse senisest täpsemalt andmed selle kohta, mis teenuseid on lapsele vaja ja mida rakendatakse. Nii saab ka ministeerium jälgida, kas laps saab vajalikku tuge. Jutt ei ole mõistagi täielistest terviseandmetest ja lapsevanem peab selleks loa andma.

Tahaksin ümber lükata ka ühe linnalegendi. Ehkki tuge vajavate õpilaste põhihariduse korraldus on kohalike omavalitsuste ülesanne, jätkab riik raskemate erivajadusega lastele mõeldud koolide ja kompetentsikeskuste pidamist. Paljudele on see hädavajalik. Suhtlesin just hiljaaegu ühe Emajõe kooli vaegnägijast kasvandikuga, kes on ülimalt tänulik hariduse eest, mis arvestas just tema vajadusi.

Jätka lugemist

Jätkub

Toomas Jürgenstein kutsub hairdusarutelule

Haridusarutelu Toompeal: kes õpetab tulevikus meie lapsi?

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni korraldusel toimub kolmapäeval parlamendi konverentsisaalis arutelu selle üle, kuidas tagada, et noored õpetajad leiaksid tee kooli ja et häid õpetajaid jaguks ka tulevikus lapsi õpetama.

Arutelu „Õpetajate järelkasv – kes õpetavad tulevikus meie lapsi?“ avab riigikogu esimees Eiki Nestor. Ettekannetega esinevad Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer ja õpetaja Hele Kiisel, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter ning Triin Noorkõiv MTÜst Alustavat Õpetajat Toetav Kool. Jätka lugemist

Jätkub

Tartu linnavolikogu sotside fraktsiooni esimeheks valiti Gea Kangilaski

Tartu linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon  valis uueks esimeheks Gea Kangilaski. Aseesimeheks kinnitati Lemmit Kaplinski.

Vastavalitud fraktsiooni esimees Gea Kangilaski kommenteeris eesootavat tööd: „Kanname Tartus suurima opositsioonijõu raskust ja lähtuvalt sellest sean peamiseks eesmärgiks linnavalitsuse töö kontrollimise, eraldi ja erilise fookusega korruptsiooni ennetamisel, aga samuti tahan seista hea selle eest, et Tartu püüdleks jätkuvalt avatud ja osalemist soodustava linnajuhtimise poole nii planeeringute, avalike arhitektuurikonkursside kui volikogu töö korraldamisel. Algamas on nii linna üldplaneeringu kui arengukava täiendamine, linn võtnud endale mitmete oluliste piirkondade ja sildade arendamise kohustuse (Sadama kvartal, keskkatlamaja ümbrus, Marja sild, ühendused Märja ja Vorbusega), kõik need peaksid saama ellu viidud nii, et oma sõna saavad kaasa öelda kõik kodanikud ja asumiseltsid, sh ka endise Tähtvere valla elanikud.“ Jätka lugemist

Jätkub

Toomas Jürgenstein: erakoolid on ja jäävad Eesti haridussüsteemi osaks

Sotsiaaldemokraat Toomas Jürgenstein avaldas täna riigikogu kõnetoolist  heameelt selle üle, et lõpuks ometi sündis kompromiss erakoolide rahastamise osas, mis ühtlasi teenib haridusliku mitmekesisuse säilimist.

„Erakoolid on Eesti haridusmaastiku osa ning lahendades erakoolide probleeme lahendame ka meie hariduse probleeme,“ ütles Jürgenstein täna parlamendi heakskiidu saanud seaduse kohta, mis võimaldab erakoolidel taotleda riigieelarvest tegevustoetust. Õpetajast poliitiku sõnul toetab seadus igati kohalike omavalitsuste ja erakoolide koostööd, mis juba toimib hästi Tartus, kus linn hoidis tänu sellele kokku ühe koolimaja ehitamise. Jätka lugemist

Jätkub

Heljo Pikhof: kaasav haridus peab jõudma loosungitest pärisellu

Riigikogu kiitis täna 46 poolthäälega heaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mille eesmärgiks on viia hariduslike erivajaduste laste õppetöö korraldamine uuele tasemele ja mis tuua koolidesse abiõpetajad ning psühholoogid.

„Riik asub tänavu rahastama HEV laste õpetamisega kaasnevaid kulusid, kui laps õpib munitsipaalkoolis. Märkimisväärselt suureneb koolis töötavate tugispetsialistide toetus, mis lubab neid juurde palgata ja loob eeldused selleks, et lapsed saavad senisest parema hariduse,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof. Jätka lugemist

Jätkub

Anname endast parima ka alanud 2018 aastal!

Jätkub

Heljo Pikhof: seadusemuudatused peavad tooma kõigile turvalisema keskkonna

Riigikogus läks lõpphääletusele alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seadus, mille peamine eesmärk on kaitsta lapsi jõulise alkoholipropaganda eest ja vähendada otsustavalt liigjoomisest tingitud kahju Eesti ühiskonnale. 

Kinnitamist ootav eelnõu näeb ette täiendavad piirangud alkoholi reklaamimisele teles, raadios ja sotsiaalmeedias. Alkohoolsed joogid peavad uute reeglite kohaselt olema paigutatud kaupluste müügisaalides teistest kaupadest eraldi, et nad ei oleks ostjate silme all. Sotsiaalministeeriumis valminud ja riigikogus mõnevõrra muudetud alkoholi- ja reklaamiseaduse piirangute puhul on tegu ka avalikkuses ühe enam vaieldud ettepanekutega.

 „Kui ühel kaalukausil on meie laste huvid ning Eesti kainem tulevik ja teisel alkoholiäri huvid, siis ei tohiks olla kõhklust, milline valik teha. Uued põlvkonnad ei pea üles kasvama säravate alkoholireklaamide saatel, millel on selge mõju noorte tarbimisharjumustele,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof. „Alkoholipoliitika karmistamine on ainuõige olukorras, kus Eesti on alkoholisurmade arvult jätkuvalt Euroopas esirinnas  ja alkohol teeb mõõtmatut kahju meie inimeste tervisele ja ka majandusele,“ lisas ta.

Reklaamipiirangud ja alkoholi uued müügireeglid on Pikhofi sõnul suunatud sellele, et inimesed tarbiksid vähem alkoholi. „Seadusemuudatused peavad tooma kõigile turvalisema keskkonna. Me tahame säästa inimelusid ja vähendada oluliselt tervisekahjusid. Me tahame vähendada alkoholist tingitud kuritegevust, liiklusõnnetusi, sotsiaalseid probleeme ja perevägivalda,“ rääkis Pikhof.

Alaealiste ja noorte kõrval on eelnõu peamiseks sihtgrupiks ka alkoholisõltuvusega inimesed, kes soovivad joomist vähendada või siis sellega lõpparve teha.

Jätkub

Tartu sotsiaaldemokraatide ettepanekud Tartu linna 2018. aasta eelarvesse

SDE fraktsioon Tartu Linnavolikogus esitas 11. detsembril parandusettepanekud Tartu linna 2018. aasta eelarve eelnõule. 

Peame oluliseks:

  • Säilitada lapsevanema poolt kaetava lasteaiatasu 2017. aasta  tasemel ehk 64,5 eurot kuus;
  • Suurendada koolieelsete lasteasutuste tööjõukulusid 224 784 euro võrra, et tagada vahendid kvalifitseeritud lasteaiaõpetajate töötasu alammäära tõstmiseks 1000 euroni;
  • Suurendada koolieelsete lasteasutuste tööjõukulusid 200 000 euro võrra, et oleks võimalik luua lasteaia direktorite käsutuses olev nö palgavahendite puhver võimaldamaks rakendada tulemusjuhtimist vastavalt iga konkreetse lasteasutuse vajadustele;
  • Kesklinna tänavaruumi jalakäijasõbralikuks muutmiseks Ülikooli tn rekonstrueerimist lõigus Vallikraavi-Lossi;
  • Linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ruumide kaasajastamist. Seetõttu tuleks lisada Arhitektuuri- ja ehituse osakonna eelarvesse 60 000 eurot Kesklinna kultuurikeskuse arenduskuludeks: ruumiprogrammi koostamiseks, arhitektuurikonkursi ettevalmistamiseks  ja preemiateks;
  • Vähendada hooldustasusid Tartu Hooldekodus, et vähendada hooldekodu elanike perede arvestatavat rahalist koormust;
  • Kaasava eelarve osa suurendada 2019. aasta eelarve koostamisel 200 000 euroni ja ühe kaasava eelarve objekti  maksumuse ülemmäära 100 000 euroni;
  • Suurendada üksikisiku tulumaksu laekumist 3 200 000 euro võrra;
  • Tuua välja eraldi tabelina Tähtvere valla suuremad kuluartiklid, et lihtsustada Tähtvere valla elanikel eelarve lugemist.
Jätkub

Heljo Pikhof: laste kaitsmine kaalub üles alkoholiäri huvid

Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof kaitses riigikogus kavandatavaid alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muudatusi, mille keskne eesmärk on kaitsta lapsi  ja noori pealetükkivate alkoholireklaamide eest ning vähendada otsustavalt liigjoomisest tingitud tervise- ja majanduskahjusid.

„Me teame, et nende muudatuste vastu on väga tugevad majandusjõud. Loodetavasti eelistavad parlamendi liikmed laste ja noorte huve ning rahva tervist, mis toob pikemas perspektiivis kasu ka majandusele. Kui kaalukausil on Eesti kainem tulevik ja alkoholiäriga seotud huvigruppide argumendid, siis ei tohiks olla kõhklust, milline valik teha,“ ütles Pikhof eelnõu teisel lugemisel.  Jätka lugemist

Jätkub