Author Archives: helen

Heljo Pikhof: hariduslike erivajadustega lapsi puudutav eelnõu tuleb ringi teha

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof kutsus täna riigikogus otsima paremat lahendust hariduslike erivajadustega õpilaste õppetöö edasisele korraldamisele, mis eeldab haridusministeeriumi esitatud eelnõu olulist ringitegemist. „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõusse kirjutatud plaan anda kõik haridusliku erivajadusega lastele mõeldud põhikoolid juba 1. jaanuarist omavalitsustele kätkeb endas mitmeid ohte ja küsitavusi,“ rääkis Pikhof. „Ei saa eeldada, et kõik uued omavalitsused on kõigest paari kuu pärast ühtemoodi võimekad korraldama raskemate  erivajadustega õpilaste õppetööd. Samuti puudub kindlus, kas leidub piisavalt eriteadmistega koolitatud õpetajaid ja tugispetsialiste.“

AITÄH!

Toomas Jürgenstein: Jumala saadetud päästekopter

Ma tõenäoliselt ei liialda, kui väidan, et kirikuõpetaja Annika Laatsi sõnavõtt kooseluseaduse kaitseks saates „Suud puhtaks“ pakub veel kaua kõne-  ja mõtteainet ning tõstatab olulisi küsimusi, seda nii luterliku kiriku, kirikute kui ka ühiskonna jaoks laiemalt. Aeg arutada Mul pole kusagilt võtta asjakohast statistikat, kuid usun kogemusele toetudes, et arvestatav osa eesti kristlastest pooldab homoseksuaalide kooselu seadustamist või on selles küsimuses kõhkleval seisukohal. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) ja Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on küll vastu võtnud homoseksuaalset kooselu taunivad avaldused, kuid näiteks luterlasena on mulle kõrgeimaks autoriteediks piibel. Piibli esimesel lugemisel võib tõesti tekkida arusaam, et homoseksuaalsed suhted mõistetakse seal üheselt hukka. Ometi on välja toodud ka teistsuguseid piibliseletusi, eesti keeles on neist soliidseim teoloogide Jaan Lahe ja Urmas Nõmmiku artikkel „Homoseksuaalsus piiblis” (Usuteaduslik Ajakiri nr 1, 2011). Nimetatud artiklis järeldatakse, et homoseksuaalseid suhteid piibli alusel hukka mõista ei saa. Tähelepanuväärne on veel asjaolu, et kuigi artikli ilmumisest on möödas aastaid, pole sellele ilmunud ühtki samal tasemel vastuartiklit.

Siim Vatalin: Linnaaiandus on ruumipoliitika

Suure hulga koos elavate inimeste elu on küll huvitavam ja toimetulekuvõimalused paremad, samas peame aga mõtlema, kuidas tasakaalustada linnas elurikkuse kahanemist ja inimese kontakti kaotamist talle kui liigile harjumuspärase elukeskkonnaga. Linnaaiad on viimastel aastatel Tartus oluliseks teemaks muutunud. Neid, kes linnaaiandusega tegeleda sooviksid, tuleb järjest juurde koos uute aedade tekkimisega. Pole ka ime, sest aiapidamisest inimestele ja linnakeskkonnale tekkivaid positiivseid mõjusid on palju ja erinevaid: aed on loominguline, hariv, sotsiaalne, tervistav, söödav, elav, kultuuriline. Aias on aednikul vabadus luua ja eksperimenteerida, ta saab osaleda isikliku ja omapärase maailma kujundamises, mis nõuab vaimset pingutust ja pakub emotsionaalset rahuldust. Aed teeb ärksaks ja rõõmsaks.

Marju Lauristin: pean positiivset rahvuslust sama oluliseks kui isiklikku armastust

Korralik vanaema pole ma saanud olla, küll aga loodan Tartusse naastes olla korralikum vanavanaema, ütleb eurosaadik Marju Lauristin usutluses LP-le. Europarlamendi liige Marju Lauristin (77) igatseb Tartu rahulikumat elu, ent kinnitab, et mõttetööst ta loobuda ei kavatse – see nauding jääb teda saatma nii kauaks kui võimalik. Kohtume Lauristiniga Tartus, paigas, mida ta peab paljude asjade poolest Tallinnast mõistlikumaks. Ka poliitikud mõtlevat siin rahulikumalt. Räägime sellest, mis on Lauristinil sügavalt hingel.

Õpetajate päev õpetajatele

Marju Lauristin: Tartu vaim ja valikud

Minu jaoks on Tartu Eesti kõige euroopalikuma vaimu­­ga linn, Baltikumi Oxford. Ja nagu päris Oxford, peab ka meie kodulinn pidevalt hea seisma selle eest, et tema akadeemiline vaim ei kopitaks, vaid püsiks elav ja innustaks järjest uusi põlvkondi püüdlema täiuse poole. Ma tulen Brüsselist tagasi kodusesse Tartusse mitte rahulikke vanaduspäevi veetma, vaid tegema tööd selle nimel, et Tartu kasutaks paremini oma võimalusi olla kogu Eesti vaimne eestvedaja. Kolm aastat Brüsselis on olnud põnev aeg, mil õppisin põhjalikult tundma enda jaoks suhteliselt uut andmemajanduse valdkonda ja sain otseselt kujundada Euroopa digiturule üliolulist andmekaitsereformi.

Marjustini poliitikakohvik 18.09 – 20.09 kohvikus Ylicool

Jarno Laur: Avatus on Tartu edu alus

Hiljuti avaldas uuringufirma Kantar Emor Tartu kohta andmed, et Reformierakonda toetab 30 protsenti valijaid ja sotse umbes 12. Tõsi, valim oli väike ja veaprotsent suur. Mida see teile kõneleb? Nii väikese valimiga ei ole mõtet kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Finišijoon on 15. oktoober ja siis on täpselt näha, kuidas asi kujuneb. Siiski, kui tulemus selliseks kujuneks, ei oleks erilist tähtsust, kes on sotside linnapeakandidaat. Kas oleksite valmis abilinnapeana töötama mõne muu rea peal kui senine planeerimise ja ehituse valdkond? Tartu poliitikas on selles mõttes huvitav seis, et siin ei välistata väga palju asju ette ära igaks juhuks. Tuleb tunnistada, et selle nelja aasta jooksul, mil senine koalitsioon on töötanud, on olnud väga hea koostöö. Küsimus on  selles, mida uus võimuliit tegema hakkab ja kas saame teha neid asju, milleks meie valijatelt mandaati küsime.

Tartu sotsiaaldemokraatide valimisnimekirja kuulub 36 naist ja 36 meest

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tartu linnapeakandidaat Jarno Laur ja piirkonna esimees Heljo Pikhof annavad täna kell 13 Tartu linna valimiskomisjonile üle sotsiaaldemokraatide nimekirja, mis üllatab mitmete uute tegijatega ning on tugevam kui eales varem.   Valimisnimekirja esinumbriks ja ühtlasi linnavolikogu esimehe kandidaadiks on Marju Lauristin, kes on lubanud valituks osutumise korral Euroopa Parlamendist lahkuda ja pühenduda kohalikule poliitikale.