Author Archives: helen

Heljo Pikhof: mida vähem magusaid jooke, seda tervemad lapsed

Riigikogu kinnitas täna magustatud joogi maksu seaduse, mille keskseks eesmärgiks on vähendada ülekaaluliste laste arvu. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi kinnitusel on tegu  konkreetse sammuga Eesti inimeste ja eriti noore põlvkonna tervise heaks. „Meie laste ja noorte ülekaalulisuse ning sellest tingitud tervisehädadega on pikalt tegeletud, kuid probleemid pole kuhugi kadunud – arvestatav hulk kooliõpilasi on endiselt kas rasvunud või ülekaalus. Seega on vaja tõhusamaid lahendusi, sealhulgas ka muudatusi maksupoliitikas,“ avaldas Pikhof toetust seadusele, mis jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.

Heljo Pikhof: vabanda, Andres, aga Vabaerakonda ei ole ju valimistel olemas

Parlamendikolleeg vabaerakondlaste pingilt Andres Ammas loodab tänases Eesti Päevalehes, et sotsiaaldemokraatide unenäod ei saa kunagi tegelikkuseks. Hää Andres, jätame unenägude seletamise teistele. Ent sotside soov, et Eesti oleks vaba, õiglane ja julge on ju see, millega sinagi nõustud. Andres Ammas protesteerib oma kirjutises „mõtteviisi vastu, et kohalikud valimised pole kunagi ainult kohalikud“. Seejuures omistab ta sotside esimehele Jevgeni Ossinovskile meie eelmise pühapäeva üldkogult sõnad, et „kohalikel valimistel tuleb pöörata rohkem tähelepanu maailmavaatelistele küsimustele ja kohalikud valimised pole kunagi ainult kohalikud“. Ma ei leidnud Jevgeni Ossinovski kõnet isegi mitu korda üle lugedes sellist tsitaati. Tõsi, tema kõnes ei olnud kordagi mainitud ka Vabaerakondaa, äkki just sellest Andres Ammase solvumine. Vabanda, Andres, aga Vabaerakonda ei ole ju kohalikel valimistel erakonnana olemas, sest te ei lähe mitte kusagil oma nimekirjaga oma ideede eest võimu võtma. Vabaerakondlased peidavad end valimisliitudesse, nagu sa ka ise tunnistad.

Henri Kaselo: Eesti oma Veneetsia

Tartu linna tekkimisel ja arengus on määravat rolli mänginud Emajõgi. Keskajal, kui Tartu oli hansalinn, käis siit kaudu vilgas kaubavahetus Euroopa ja Venemaa vahel ning Pärnu lahest oli võimalik siseveeteede kaudu liikuda otse Pihkvasse. Linnarahvale korraldati mööda jõge väljasõite ka sõjaeelse Eesti Vabariigi päevil. Eriti menukad sihtkohad olid Kvissental ning allavoolu Kaagvere, kus piknikut peeti või metsas jalutati. Emajõel oli tihe laevaliiklus nõukogude aja lõpuni. Tartu-Pihkva laevaliin oli populaarne ning jõe peal võis näha ka liiva, kruusa ja puitu vedavaid praame. Lisaks Pihkvale oli võimalus sõita Tartust teistesse Emajõe-äärsetesse asulatesse, näiteks Luunjasse. Mäletan, kui mugav ja põnev oli lapsena suviti vanematega Luunja ja Tartu vahel sõita, laev peatus meie kodualevikus peaaegu meie maja taga.

Sotsid kinnitasid Jarno Lauri Tartu meerikandidaadiks

Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse ala abilinnapea ametis töötav Jarno Laur on varem öelnud, et läheb sügisestele valimistele välja linnapeakandidaadina, kui tema erakond (SDE) teda toetab. Nii ka läks. Tänasel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tartu piirkonna üldkogul nimetati ta meerikandidaadiks. Linna ees seisvatest väljakutsetest rääkides märkis Laur, et tartlaste suurimaks nurinaks on olnud tööalaste eneseteostusvõimaluste vähesus. Vähemasti kinnitavad seda rahuloluuuringud. «Soovime teha Tartust uue majanduse lipulaeva, kasvava ja kaasava Tartu, mis veaks Eestit eest,» ütles ta Tartu Postimehele saadetud läkituses.

Heljo Pikhof : meie praegune eesmärk on, et iga noor võiks pärast põhikooli edasi õppida

Euroopas jätkab ametikoolis keskmiselt iga teine põhikooli lõpetaja. Eestis läheb pärast põhikooli kutsekooli õppima 26–27 protsenti noortest. Soovime, et peagi oleks neid kolmandik rohkem. Keeruline ülesanne. Ometi on Eestis töökäte puudus. Äsjase teabe järgi kasvas meil taas tööhõive määr. Paljud ettevõtted vajavad hea väljaõppega töötajaid. Samal ajal oli meil 2015. aastal 19 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. Paljudel neist napib nii haridust kui ka tööoskusi. Olen üht raadiomeest kuulnud neid nimetamas lumehelbekeste põlvkonnaks. Kutseharidus kui teeots Just kutseharidus võiks anda paljudele käega löönud ja virtuaalmaailma varjunud noortele teeotsa, kust jätkata haridusteed ja õppida ametit. Ega kutseharidus ole umbtee, ka sealtkaudu on võimalik kõrgkooli minna – kui kord õppima on õpitud. Liiati ei jookse ükski oskus ega teadmine mööda külgi maha.

Heljo Pikhof: ole nagu Tõnis Lukas või Ivari Padar – käi kutsekoolis

Nii Eesti majandus kui noored ise vajavad rohkem ja paremat kutseharidust, kirjutab Heljo Pikhof, Riigikogu SDE fraktsiooni aseesimees. Milline eluseik liidab Tõnis Lukast, kunagist haridusministrit ja tänast Eesti Rahva Muuseumi direktorit ning Ivari Padarit, mitmekordset ministrit, endist europarlamendi saadikut ja minu tänast head kolleegi riigikogus? Nad mõlemad on õppinud kutsekoolis. Seda on teinud ka kümned ja kümned tuhanded teised ametikoolide lõpetajad, kelle seas leidub oma ala suurepäraseid asjatundjaid, firmajuhte, oskustöölisi, ka inimesi, kes on läinud edasi õppima ja jõudnud doktorikraadinigi. Kutseharidus koos inimese enda pealehakkamise ja töötahtega peaks kindlustama ameti ja sissetuleku. Seda tõestab kasvõi praegune trend, kus varasemast palju rohkem täiskasvanuid omandab just kutsekoolides uut elukutset, et oma positsiooni tööturul parandada.

Euroopa Liikumine valis aasta eurooplaseks Marju Lauristini

“Marju Lauristin on kogenud poliitik, kel on Brüsseli kogemusi mitme aasta jagu ning kes on tegutsenud järjekindlalt Eesti hüvanguks. Tänu tema tööle on meie riigi kaalukus Euroopa Parlamendis oluliselt tõusnud,“ kommenteeris žürii valikut liikumise nõukogu liige Riivo Sinijärv. Lauristin loodab, et Euroopas lõpevad praegused segased ajad. Ta ütles, et tegutsema peab sotsiaalse võrdsuse saavutamise nimel. “Euroopas on nüüd ka tuldud kõige kõrgemal tasemel Komisjoni poolt välja väga selge kavaga, kuidas Euroopa sotsiaalset arengut edasi viia. Euroopa peab hakkama tegelema ühiselt sotsiaalsete probleemidega, sest erinevused on väga suured ja need mitte ei kahane, vaid kasvavad,” rääkis Lauristin “Aktuaalsele kaamerale”.

Marju Lauristin: pronksiöö on puhtal kujul meediasündmus

Pronksiöö on puhtal kujul meediasündmus ning toimunul on selleks ka kõik vajalikud komponendid olemas, ütles sotsiaalteadlane ja poliitik Marju Lauristin. Lauristin rääkis “Ringvaates”, et meedia räägib kümme aastat tagasi toimunud nn pronksiöö sündmustest nii palju, et ka inimestele hakkab tunduma, et see on kõige tähtsam asi. Lauristini sõnul on pronksiööst kujunenud Eesti üks väheseid tõelisi meediasündmusi. “Tegelikku sündmust varjutab juba meediakaja, sest tegelik sündmus ilmselt läheks juba paljudel meelest. Nendel, kes seal päris osalised olid, kindlasti on ta ka meelest tõrjutud, sest see on olnud nende jaoks üsna traumaatiline elamus. Uuringud, mida tegime üsna kohe pärast juhtunut, näitasid, et venekeelne elanikkond ei tahtnud sugugi sellest rääkida, et see oli nii kole, et parem on see kiiremini ära unustada. Eesti inimeste jaoks on vahepeal palju muid olulisi asju olnud ja noorema põlvkonna jaoks on see juba nagu linnalegend,” rääkis Lauristin. “Nii et praeguseks ta on ikkagi meil tõepoolest puhtal kujul meediasündmus. See tähendab sündmust, mis on väga palju meedia poolt sellisel määral üles haibitud, et inimesed tunnevad, et tahaks veel ja veel ja veel,” lisas ta. Lauristini sõnul on pronksiööl ka kõik vajalikud komponendid selleks, et olla meediasündmus. “Esiteks, mingi sümboolne keskpunkt – see sama kuju. Sümbolid on alati vajalikud, et tekiks meediasündmus. Teiseks, väga kõrge emotsionaalsus, vägivald. Siis veel rahvuskonflikt. Kõik need on asjad, mis rahvusvaheliselt vastavad meediasündmuse definitsioonile. Nii et rääkides meediauurijana on väga loogiline, et niisugune asi müüb. Kui see nii müüb, siis ma kardan, et mida edasi, seda suuremaks sündmuseks see läheb,” selgitas Lauristin. Allikas: ERR.ee    

Martin Hallik: Kuidas saab Tartu olla kasvav ülikoolilinn?

Tartu peab mõtlema, mida teha, et õppejõud ja üliõpilased tahaksid siia tulla, et nad tunneksid end ülikoolilinnas mugavalt ka väljaspool õppehooneid. Jalgratast selleks leiutama ei pea, aga jalgratas on kindlasti üks oluline märksõna. Tartu identiteet on olla ülikoolilinn. Kui kasvavad ülikoolid, kasvab ka linn. Üliõpilased ja õppejõud, kelle üks võimalik valik on Tartu, peavad peale ülikooli taseme väga oluliseks ka keskkonda, kus nad elama hakkavad. Väljaspool auditooriumi või laborit veedetud aeg on samuti väga tähtis. Kuidas teha väga head ülikooli, teavad õppejõud ise piisavalt hästi. Ümbritsevat keskkonda aga peab looma linn, kus ülikoolide kampused asuvad. Jalgrattateede võrgustik on Põhja-Euroopas üks klassikalise ülikoolilinna tunnuseid. Olgu siin näiteks Tartu sõpruslinn Uppsala. Kesklinn peab olema ühendatud kõikide linnajagudega mõlemasuunaliste jalgrattateedega. Kõik linnaosad peavad olema omavahel samuti ühendatud selliste teedega. Peamised rattateed peaks olema kahesuunalised ja eraldatud jalakäijate rajast. See võimaldaks kiiret liikumist ratturitele ja ohutut jalutamist jalakäijatele.

Heljo Pikhof: mida vähem magusaid jooke, seda tervemad lapsed

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi kinnitusel on magustatud joogi maksueelnõu konkreetne samm Eesti inimeste ja eriti noore põlvkonna tervise heaks. „Meie laste ja noorte ülekaalulisuse ning sellest tingitud tervisehädadega on pikalt tegeletud, kuid probleemid pole kuhugi kadunud – arvestatav hulk kooliõpilasi on endiselt kas rasvunud või ülekaalus. Seega on vaja tõhusamaid lahendusi, sealhulgas ka muudatusi maksupoliitikas,“ avaldas Pikhof toetust rahandusministeeriumis valminud seaduseelnõule, mis läks täna kooskõlastusringile.