Category Archives: Määratlemata

Tartu linnavolikogu sotside fraktsioon: nõuame Tartu linna kaasamist tselluloositehase eriplaneeringu väljatöötamiseks!

Täna esitatakse Tartu volikogule Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlaste ja linnakodanike pöördumine Tartu lähistele plaanitava tselluloositehase asjus. Sotside fraktsiooni esimees Gea Kangilaski arvates on vajalik linna sõnaõiguslik kaasamine tselluloositehase riikliku eriplaneeringu väljatöötamiseks: “Peame kodanike muret põhjendatuks. Kuna tehase eriplaneeringul on just Tartule väga suur mõju, nõuab SDE fraktsioon, et linn kaasataks sellesse protsessi ametlikult. Tartu linn peab võimaldama oma kodanikele osalust linna puudutavais olulistes küsimustes ja seda kohustust ei ole võimalik täita, kui meil ei ole planeeringuarutelus sõnaõigust. Teeme ettepaneku, et Tartu volikogu sellise seisukohaga Vabariigi Valitsuse poole pöörduks.”

Anname endast parima ka alanud 2018 aastal!

Tartu sotsiaaldemokraatide ettepanekud Tartu linna 2018. aasta eelarvesse

SDE fraktsioon Tartu Linnavolikogus esitas 11. detsembril parandusettepanekud Tartu linna 2018. aasta eelarve eelnõule.  Peame oluliseks: Säilitada lapsevanema poolt kaetava lasteaiatasu 2017. aasta  tasemel ehk 64,5 eurot kuus; Suurendada koolieelsete lasteasutuste tööjõukulusid 224 784 euro võrra, et tagada vahendid kvalifitseeritud lasteaiaõpetajate töötasu alammäära tõstmiseks 1000 euroni; Suurendada koolieelsete lasteasutuste tööjõukulusid 200 000 euro võrra, et oleks võimalik luua lasteaia direktorite käsutuses olev nö palgavahendite puhver võimaldamaks rakendada tulemusjuhtimist vastavalt iga konkreetse lasteasutuse vajadustele; Kesklinna tänavaruumi jalakäijasõbralikuks muutmiseks Ülikooli tn rekonstrueerimist lõigus Vallikraavi-Lossi; Linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ruumide kaasajastamist. Seetõttu tuleks lisada Arhitektuuri- ja ehituse osakonna eelarvesse 60 000 eurot Kesklinna kultuurikeskuse arenduskuludeks: ruumiprogrammi koostamiseks, arhitektuurikonkursi ettevalmistamiseks  ja preemiateks; Vähendada hooldustasusid Tartu Hooldekodus, et vähendada hooldekodu elanike perede arvestatavat rahalist koormust; Kaasava eelarve osa suurendada 2019. aasta eelarve koostamisel 200 000 euroni ja ühe kaasava eelarve objekti  maksumuse ülemmäära 100 000 euroni; Suurendada üksikisiku tulumaksu laekumist 3 200 000 euro võrra; Tuua välja eraldi tabelina Tähtvere valla suuremad kuluartiklid, et lihtsustada Tähtvere valla elanikel eelarve lugemist.

Heljo Pikhof: laste kaitsmine kaalub üles alkoholiäri huvid

Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof kaitses riigikogus kavandatavaid alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muudatusi, mille keskne eesmärk on kaitsta lapsi  ja noori pealetükkivate alkoholireklaamide eest ning vähendada otsustavalt liigjoomisest tingitud tervise- ja majanduskahjusid. „Me teame, et nende muudatuste vastu on väga tugevad majandusjõud. Loodetavasti eelistavad parlamendi liikmed laste ja noorte huve ning rahva tervist, mis toob pikemas perspektiivis kasu ka majandusele. Kui kaalukausil on Eesti kainem tulevik ja alkoholiäriga seotud huvigruppide argumendid, siis ei tohiks olla kõhklust, milline valik teha,“ ütles Pikhof eelnõu teisel lugemisel. 

Sotsiaaldemokraadid Tartu Linnavolikogus

Tartu Linnavolikogus asusid tööle Jarno Laur, Martin Hallik, Marju Lauristin, Gea Kangilaski, Kadri Leetmaa, Heljo Pikhof, Ott Maidre ja Lemmit Kaplinski.

Heljo Pikhof: hariduslike erivajadustega lapsi puudutav eelnõu tuleb ringi teha

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof kutsus täna riigikogus otsima paremat lahendust hariduslike erivajadustega õpilaste õppetöö edasisele korraldamisele, mis eeldab haridusministeeriumi esitatud eelnõu olulist ringitegemist. „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõusse kirjutatud plaan anda kõik haridusliku erivajadusega lastele mõeldud põhikoolid juba 1. jaanuarist omavalitsustele kätkeb endas mitmeid ohte ja küsitavusi,“ rääkis Pikhof. „Ei saa eeldada, et kõik uued omavalitsused on kõigest paari kuu pärast ühtemoodi võimekad korraldama raskemate  erivajadustega õpilaste õppetööd. Samuti puudub kindlus, kas leidub piisavalt eriteadmistega koolitatud õpetajaid ja tugispetsialiste.“

AITÄH!

Toomas Jürgenstein: Jumala saadetud päästekopter

Ma tõenäoliselt ei liialda, kui väidan, et kirikuõpetaja Annika Laatsi sõnavõtt kooseluseaduse kaitseks saates „Suud puhtaks“ pakub veel kaua kõne-  ja mõtteainet ning tõstatab olulisi küsimusi, seda nii luterliku kiriku, kirikute kui ka ühiskonna jaoks laiemalt. Aeg arutada Mul pole kusagilt võtta asjakohast statistikat, kuid usun kogemusele toetudes, et arvestatav osa eesti kristlastest pooldab homoseksuaalide kooselu seadustamist või on selles küsimuses kõhkleval seisukohal. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) ja Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on küll vastu võtnud homoseksuaalset kooselu taunivad avaldused, kuid näiteks luterlasena on mulle kõrgeimaks autoriteediks piibel. Piibli esimesel lugemisel võib tõesti tekkida arusaam, et homoseksuaalsed suhted mõistetakse seal üheselt hukka. Ometi on välja toodud ka teistsuguseid piibliseletusi, eesti keeles on neist soliidseim teoloogide Jaan Lahe ja Urmas Nõmmiku artikkel „Homoseksuaalsus piiblis” (Usuteaduslik Ajakiri nr 1, 2011). Nimetatud artiklis järeldatakse, et homoseksuaalseid suhteid piibli alusel hukka mõista ei saa. Tähelepanuväärne on veel asjaolu, et kuigi artikli ilmumisest on möödas aastaid, pole sellele ilmunud ühtki samal tasemel vastuartiklit.

Siim Vatalin: Linnaaiandus on ruumipoliitika

Suure hulga koos elavate inimeste elu on küll huvitavam ja toimetulekuvõimalused paremad, samas peame aga mõtlema, kuidas tasakaalustada linnas elurikkuse kahanemist ja inimese kontakti kaotamist talle kui liigile harjumuspärase elukeskkonnaga. Linnaaiad on viimastel aastatel Tartus oluliseks teemaks muutunud. Neid, kes linnaaiandusega tegeleda sooviksid, tuleb järjest juurde koos uute aedade tekkimisega. Pole ka ime, sest aiapidamisest inimestele ja linnakeskkonnale tekkivaid positiivseid mõjusid on palju ja erinevaid: aed on loominguline, hariv, sotsiaalne, tervistav, söödav, elav, kultuuriline. Aias on aednikul vabadus luua ja eksperimenteerida, ta saab osaleda isikliku ja omapärase maailma kujundamises, mis nõuab vaimset pingutust ja pakub emotsionaalset rahuldust. Aed teeb ärksaks ja rõõmsaks.

Marju Lauristin: pean positiivset rahvuslust sama oluliseks kui isiklikku armastust

Korralik vanaema pole ma saanud olla, küll aga loodan Tartusse naastes olla korralikum vanavanaema, ütleb eurosaadik Marju Lauristin usutluses LP-le. Europarlamendi liige Marju Lauristin (77) igatseb Tartu rahulikumat elu, ent kinnitab, et mõttetööst ta loobuda ei kavatse – see nauding jääb teda saatma nii kauaks kui võimalik. Kohtume Lauristiniga Tartus, paigas, mida ta peab paljude asjade poolest Tallinnast mõistlikumaks. Ka poliitikud mõtlevat siin rahulikumalt. Räägime sellest, mis on Lauristinil sügavalt hingel.