Category Archives: Uudised

Heljo Pikhof: vabanda, Andres, aga Vabaerakonda ei ole ju valimistel olemas

Parlamendikolleeg vabaerakondlaste pingilt Andres Ammas loodab tänases Eesti Päevalehes, et sotsiaaldemokraatide unenäod ei saa kunagi tegelikkuseks. Hää Andres, jätame unenägude seletamise teistele. Ent sotside soov, et Eesti oleks vaba, õiglane ja julge on ju see, millega sinagi nõustud. Andres Ammas protesteerib oma kirjutises „mõtteviisi vastu, et kohalikud valimised pole kunagi ainult kohalikud“. Seejuures omistab ta sotside esimehele Jevgeni Ossinovskile meie eelmise pühapäeva üldkogult sõnad, et „kohalikel valimistel tuleb pöörata rohkem tähelepanu maailmavaatelistele küsimustele ja kohalikud valimised pole kunagi ainult kohalikud“. Ma ei leidnud Jevgeni Ossinovski kõnet isegi mitu korda üle lugedes sellist tsitaati. Tõsi, tema kõnes ei olnud kordagi mainitud ka Vabaerakondaa, äkki just sellest Andres Ammase solvumine. Vabanda, Andres, aga Vabaerakonda ei ole ju kohalikel valimistel erakonnana olemas, sest te ei lähe mitte kusagil oma nimekirjaga oma ideede eest võimu võtma. Vabaerakondlased peidavad end valimisliitudesse, nagu sa ka ise tunnistad.

Tartu esindajad erakonna juhtorganites

Pühapäeval, 11. juunil toimus Pärnus erakonna üldkogu, mille käigus valiti mitmed Tartu piirkonna esindajad ka SDE juhtorganitesse. Tartu piirkonna esimees Heljo Pikhof valiti SDE aseesimeheks. Linnavolikogu SDE fraktsiooni esimees Tõnu Ints ning Euroopa parlamendi saadik Marju Lauristin valiti erakonna juhatuse liikmeteks. Linnavolikogu liige Lemmit Kaplinski valiti programmi- ja põhikirjatoimkonda. Noorsotside Tartu klubi juht Karl Pütsepp valiti valimistoimkonda. Palju õnne kõigile ning edu järgnevaks kaheks aastaks!  

Henri Kaselo: Eesti oma Veneetsia

Tartu linna tekkimisel ja arengus on määravat rolli mänginud Emajõgi. Keskajal, kui Tartu oli hansalinn, käis siit kaudu vilgas kaubavahetus Euroopa ja Venemaa vahel ning Pärnu lahest oli võimalik siseveeteede kaudu liikuda otse Pihkvasse. Linnarahvale korraldati mööda jõge väljasõite ka sõjaeelse Eesti Vabariigi päevil. Eriti menukad sihtkohad olid Kvissental ning allavoolu Kaagvere, kus piknikut peeti või metsas jalutati. Emajõel oli tihe laevaliiklus nõukogude aja lõpuni. Tartu-Pihkva laevaliin oli populaarne ning jõe peal võis näha ka liiva, kruusa ja puitu vedavaid praame. Lisaks Pihkvale oli võimalus sõita Tartust teistesse Emajõe-äärsetesse asulatesse, näiteks Luunjasse. Mäletan, kui mugav ja põnev oli lapsena suviti vanematega Luunja ja Tartu vahel sõita, laev peatus meie kodualevikus peaaegu meie maja taga.

Heljo Pikhof: Rail Baltic ei tohi pidurdada Eesti-sisese raudtee arendamist

Rail Balticu varjus ei tohiks jääda unarusse kohaliku raudrteevõrgustiku arendamine, leiab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon liige Helfo Pikhof. “Euroopat ühendav Rail Baltic ei tohi tõmmata pidurit Eestit siduva raudteevõrgustiku arendamisele, mis tähendab jätkuvat vajadust muuta kiiremaks ka meie piirkondlikud rongiliinid,“ sõnas Tartust valitud parlamendiliige Heljo Pikhof. Valitsuse hiljutine otsus anda 15 miljonit eurot Tartu-Tallinn ja 17 miljonit eurot Narva-Tallinn raudteel kiiruste tõstmiseks on Pikhofi sõnul möödapääsmatu otsus Eesti ühendamiseks, piirkondade võimaluste kasvatamiseks ja ääremaastumise vältimiseks. Praegu on sõiduaeg Tartu-Tallinn liinil umbes kaks tundi, pärast täiendavaid taristuinvesteeringuid aga tund ja 52 minutit, kui kasutada lõpp- või alguspunktina pealinna Balti jaama ning tund ja 45 minutit, kui Ülemiste jaama.

Heljo Pikhof : meie praegune eesmärk on, et iga noor võiks pärast põhikooli edasi õppida

Euroopas jätkab ametikoolis keskmiselt iga teine põhikooli lõpetaja. Eestis läheb pärast põhikooli kutsekooli õppima 26–27 protsenti noortest. Soovime, et peagi oleks neid kolmandik rohkem. Keeruline ülesanne. Ometi on Eestis töökäte puudus. Äsjase teabe järgi kasvas meil taas tööhõive määr. Paljud ettevõtted vajavad hea väljaõppega töötajaid. Samal ajal oli meil 2015. aastal 19 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. Paljudel neist napib nii haridust kui ka tööoskusi. Olen üht raadiomeest kuulnud neid nimetamas lumehelbekeste põlvkonnaks. Kutseharidus kui teeots Just kutseharidus võiks anda paljudele käega löönud ja virtuaalmaailma varjunud noortele teeotsa, kust jätkata haridusteed ja õppida ametit. Ega kutseharidus ole umbtee, ka sealtkaudu on võimalik kõrgkooli minna – kui kord õppima on õpitud. Liiati ei jookse ükski oskus ega teadmine mööda külgi maha.

Heljo Pikhof: ole nagu Tõnis Lukas või Ivari Padar – käi kutsekoolis

Nii Eesti majandus kui noored ise vajavad rohkem ja paremat kutseharidust, kirjutab Heljo Pikhof, Riigikogu SDE fraktsiooni aseesimees. Milline eluseik liidab Tõnis Lukast, kunagist haridusministrit ja tänast Eesti Rahva Muuseumi direktorit ning Ivari Padarit, mitmekordset ministrit, endist europarlamendi saadikut ja minu tänast head kolleegi riigikogus? Nad mõlemad on õppinud kutsekoolis. Seda on teinud ka kümned ja kümned tuhanded teised ametikoolide lõpetajad, kelle seas leidub oma ala suurepäraseid asjatundjaid, firmajuhte, oskustöölisi, ka inimesi, kes on läinud edasi õppima ja jõudnud doktorikraadinigi. Kutseharidus koos inimese enda pealehakkamise ja töötahtega peaks kindlustama ameti ja sissetuleku. Seda tõestab kasvõi praegune trend, kus varasemast palju rohkem täiskasvanuid omandab just kutsekoolides uut elukutset, et oma positsiooni tööturul parandada.

Martin Hallik: Kuidas saab Tartu olla kasvav ülikoolilinn?

Tartu peab mõtlema, mida teha, et õppejõud ja üliõpilased tahaksid siia tulla, et nad tunneksid end ülikoolilinnas mugavalt ka väljaspool õppehooneid. Jalgratast selleks leiutama ei pea, aga jalgratas on kindlasti üks oluline märksõna. Tartu identiteet on olla ülikoolilinn. Kui kasvavad ülikoolid, kasvab ka linn. Üliõpilased ja õppejõud, kelle üks võimalik valik on Tartu, peavad peale ülikooli taseme väga oluliseks ka keskkonda, kus nad elama hakkavad. Väljaspool auditooriumi või laborit veedetud aeg on samuti väga tähtis. Kuidas teha väga head ülikooli, teavad õppejõud ise piisavalt hästi. Ümbritsevat keskkonda aga peab looma linn, kus ülikoolide kampused asuvad. Jalgrattateede võrgustik on Põhja-Euroopas üks klassikalise ülikoolilinna tunnuseid. Olgu siin näiteks Tartu sõpruslinn Uppsala. Kesklinn peab olema ühendatud kõikide linnajagudega mõlemasuunaliste jalgrattateedega. Kõik linnaosad peavad olema omavahel samuti ühendatud selliste teedega. Peamised rattateed peaks olema kahesuunalised ja eraldatud jalakäijate rajast. See võimaldaks kiiret liikumist ratturitele ja ohutut jalutamist jalakäijatele.

Pikhof: iga koolikiusatud laps on väikese ühiskonna möödalask

Poliitik Helju Pikhof leiab, et kuigi 90% lastest on koolis õnnelikud, tasub siiski tähele panna, et 10% ei ole. Tänane PISA-uuringu rahulolu mõõtva uuringu avalikustamine näitas nimelt, et Eesti koolis on probleemiks psühholoogiline vägivald. „Ma ei näe ülearu põhjust rõõmustada PISA-testi tõiga üle, et rahulolematuid õpilasi on Eestis „vaid“ kümnendik, mis tähendab ju, et tegelikult on neid väga palju,“ ütles SDE parlamendifraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof. „Jah, meil on tõesti enamus õpilasi oma eluga rahul, nad ei tunne koolihirmu, tulevad õppimisega toime – see on tore ja näitab Eestit positiivsest küljest. Ent mind paneb muretsema, et ligi kümnendik õpilastest teatas: neid kiusatakse sageli,“ sõnas Pikhof. „Viimane kui üks kujunemiseas inimene, kes kardab koolis haiget saada ja tunneb pelgust kooli vastu, on meie ühine mure, väikese ühiskonna möödalask. Just sellest saabki sageli alguse koolile ja üldse kõigele käegalöömine.“

Lemmit Kaplinski: Tartu muuseumid ERMi-järgses maailmas

Eesti Rahva Muuseumi valmimine seab Tartu ülejäänud muuseumid uude olukorda. Mida teha, et külastajad leiaksid üha sagedamini tee ka linna teistesse muuseumidesse? Kui kasulik oleks linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone rajamine? Eesti Rahva Muuseumi avamine on loonud kõigile Tartu muuseumidele ainulaadse võimaluse ja isegi kohustuse vaadata uuesti üle oma eesmärgid, hinnata muutunud võimalusi, leida uusi külastajaid ja mõtestada ühist kultuuripärandit. Tartu linnavalitsus otsib praegu uut hingamist linnamuuseumile. Koos kultuuriministeeriumiga arutatakse Tartu kunstimuuseumi tulevikku. Linlastel tuleb samal ajal otsustada linnasüdame esindushoone saatus. Need pole aga üksikküsimused, vaid kõik otsused peavad teenima Tartu linna ja laiemalt kogu piirkonna strateegilisi eesmärke kultuuripärandi ning turismi- ja elamusmajanduse valdkonnas. Kuigi tööd on alustatud, ei ole linn veel jõudnud sõnastada oma nägemust terviklikust muuseumide ja külastuskeskuste võrgustikust. Seetõttu ei ole praegu mõistlik astuda ennatlikke samme, vaid töötada koos asjaosalistega välja tegevuskava, mis toetaks Tartu kui regiooni tõmbekeskuse edasist arengut. Kuigi pool muuseumide tegevusest on seotud kogudega, räägin ennekõike teisest poolest – külastajatest ja külastatavusest. Kogude asjus pole vaja astuda murrangulisi samme, tuleb vaid jätkata liikumist ühishoidla rajamise suunas. Külastatavuses on ERMi valmimise järel toimumas muutused ja neid tuleb analüüsida.

Karl Pütsepp:huviharidusest julguseni mõelda ja tegutseda

12. aprillil võttis Riigikogu vastu Eesti tuleviku mõttes ühe tähtsaima otsuse, mis praeguse koosseisu jooksul tehtud: alates selle aasta 1. septembrist eraldab riik igal aastal laste huvitegevuse toetuseks omavalitsustele 15. miljonit eurot. See ei ole väike summa, arvestades seda, et raha pole ette nähtud mitte „betooni valamiseks“, vaid huvihariduse sisuliseks arendamiseks ning lapsevanemate ja juhendajate toetamiseks. On tore, et sotsiaaldemokraatide 2015. aasta riigikogu valimiste põhilubadus viiakse ellu ning et selle läbi väheneb veelgi meie laste ebavõrdsus ning paraneb nende võimalus saada parim võimalik haridus. Huvihariduse roll Eesti haridussüsteemis on aasta-aastalt kasvanud. Kui varem oli ringide eestvedamine mõne üksiku entusiastliku aineõpetaja eralõbu, siis nüüd on see viimaks tänu sotsiaaldemokraatidele leidnud ka riikliku tunnustuse. See on oluline muutus ühiskonna mõtteviisis: on üldtunnustatud arusaam, et huviharidus peab olema kättesaadav kõigile lastele, olenemata nende rahalistest, tervislikest või asukohalistest võimalustest. Eesti-suguse väikeriigi puhul on lubamatu, et tuhanded noored ei saa rahalistel põhjustel kasutada ning eelkõige avastada oma täit potentsiaali. Ehk olemegi varem ilma jäänud järgmisest Arvo Pärdist või Kristiina Ehinist. Enam ei tohi me sellel juhtuda lasta.