Jarno Laur: Avatus on Tartu edu alus

Hiljuti avaldas uuringufirma Kantar Emor Tartu kohta andmed, et Reformierakonda toetab 30 protsenti valijaid ja sotse umbes 12. Tõsi, valim oli väike ja veaprotsent suur. Mida see teile kõneleb?

Nii väikese valimiga ei ole mõtet kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Finišijoon on 15. oktoober ja siis on täpselt näha, kuidas asi kujuneb.

Siiski, kui tulemus selliseks kujuneks, ei oleks erilist tähtsust, kes on sotside linnapeakandidaat. Kas oleksite valmis abilinnapeana töötama mõne muu rea peal kui senine planeerimise ja ehituse valdkond?

Tartu poliitikas on selles mõttes huvitav seis, et siin ei välistata väga palju asju ette ära igaks juhuks. Tuleb tunnistada, et selle nelja aasta jooksul, mil senine koalitsioon on töötanud, on olnud väga hea koostöö. Küsimus on  selles, mida uus võimuliit tegema hakkab ja kas saame teha neid asju, milleks meie valijatelt mandaati küsime.

Kuidas paistab teile sotside üleriigiline seis?

Võib öelda, et muutus on olnud Keskerakonna valijate hulgas, neil oli eesti valijaid vähe ja need pöörduvad nüüd Keskerakonna juurde tagasi. Liberaalsema maailmavaatega valijatel, keda esindame, on tulnud teisi valikuid, vabakunnad ja muu.

Valitsuse uue koalitsiooni tekkega on meie kanda jäänud tänamatud teemad, nagu tervise eest seismine, mida saab hõlpsasti pöörata küsimuseks, mitu korda oled käinud Valkas viinapoes. Aga seda efekti saab mõõta pika aja pärast.

Sotsiaaldemokraatide osalusega linnavalitsuse ajal on Tartus tõusnud järsult lasteaiatasu ja kallinenud parkimine. Mis valdkondades ootab tartlasi järgmine hinnatõus, kui sotsid saavad võimaluse omal käel linna juhtida?

Vaatasin Tartu viimase aja valimiste kõikide parteide programme, et näha, milline on olnud teemade dünaamika. See on esimene kord, kus meil ei ole sellist põletavat teemat nagu lasteaiakohtade puudus. Kõikidel asjadel on oma hind. Eesmärk oli anda peredele, eeskätt emadele võimalus minna tagasi tööle. Eesmärk ei ole hinna tõstmine, vaid midagi muud.

Sotsiaaldemokraatidele omistatakse kalduvust jagada inimeste eest nende taskus raha ümber.

Tegelikult sotsiaaldemokraatide roll on tagada võrdsed võimalused ja selleks on erinevaid võimalusi. On meetodid, kus tõesti tuleb kellelegi anda toetust, aga saab ka teisiti. Kasvõi lasteaiakohtade piisavus, mis võimaldab naistel minna tagasi tööle ja saada võimalus meestega võrdset palka teenida.

Näiteks ranitsatoetuse mõistlikkuse on mõned te koalitsioonikaaslased kahtluse alla seadnud, nagu lennukilt raha külvamine.

Ranitsatoetus on väga hea asi, mis õnnestus koalitsioonil sisse viia. Esimese kolme klassi õpilased saavad küll väikese toetuse, aga abiks on see siiski. See ei ole lennukilt raha külvamine, sest seda toetust peab vanem küsima. Aga seda ei sunnita peale, ja neid vanemaid on, kes seda ei taotle.

Nimetage kolm asja, mis sotsid valimisedu korral Tartus järgmise nelja aasta jooksul korda teevad?

Tartul on kolm suurt muret.

Esimene: linn kahaneb. Meilt läheb ära rohkem inimesi, kui siia tuleb. Olgugi et igal sügisel tuleb Eesti noorte paremik siia õppima, aga me ei suuda neid kinni hoida. Pealegi on loomulik tagamaa Lõuna-Eestis tühi.

Seepärast tahame sisse seada tudengitoetusi, et tudengid valikuid tehes otsustaksid Tartu kasuks. See loob natuke korda ka üüriturule ja korrastab elanikeregistrit, sest toetuse eeldus on see, et oled ametlikult tartlane ja üürileandja maksab makse.

Teine suur probleem on, et Tartu on vaene linn. Meie üksikisiku tulu inimese kohta on alla Eesti keskmise. Rahuloluküsitlustest ilmneb, et ollakse rahul elukeskkonna ja linna juhtimisega, aga puudu jääb eneseteostuse võimalustest. Arvestades seda, mis kontingent siin on –  haritud inimesed –, peaks neile olema piisavalt hästi makstud töökohti ja selleks on vaja palju teha: peame panustama ettevõtete ja ülikoolide koostöösse planeerimise kaudu.

Kindlasti tegeleme sellega, et Tartu oleks avatud ja tolerantne. Väga oluline detaililünk –  tahame teha Tartusse tere-keskuse, welcome center’i, mille põhiline töö oleks tegelda siin õpinguid lõpetavate magistrantide ja doktorantidega, olgu siis Iraanist pärit geenitehnoloog või Valgevenest pärit IT-mees, neile tööturul sobilike võimaluste leidmisega.

Kolmas probleem on transpordiühendused, millega me õõnestame oma põhilist trumpi – ülikoole. Tartu linn ise saab teha vähe, aga mõned asjad suudab siiski. Näiteks tekitada lennu-, bussi- ja rongifirmadega koodijagamissüsteem, et kui tuled Tallinna lennujaama, saad lennupiletiga koos osta pileti lõppsihtkohta Tartusse. Nagu Strasbourgi minnes lendaksime tõenäoliselt Frankfurti ja seal istuksime bussi. Pisike lihtne detail. Aga olulisemad lubadused on huvihariduse kättesaadavus ja selleks on omad meetodid …

Kas oleksite valmis koalitsiooniks EKREga, kelle seisukohad on kaugel sallivusest, näiteks nende ei mošeele.

Ma ei tea ühtki plaani Tartusse mošeed ehitada.

Siin peab selgelt ütlema, et sotsiaaldemokraatidel on oma väärtused: avatus, tolerantsus, kultuuriline mitmekesisus. Meie arvates on see Tartu edu alus.

Kommunaalpoliitikast on ka praeguse volikogu puhul näha, et paljudes küsimustes kaob koalitsiooni-opositsiooni erisus. Võime rääkida, kas vaateratas oleks hea või mitte, see ei tähenda, et kuidagi aktsepteeriksime ksenofoobset lähenemist. On väga selge, et selles asjas kirikut keset küla ei ole.

Ma ei ole väga originaalne, aga sallivuse ja ksenofoobia vahel ei saa leida kompromissi.

Põhikoolide korrastamiseks on Tartul nüüd tosina aasta programm, aga kas see tõesti rahuldab?

See on lõpetava volikogu üks kõige olulisem kokkulepe. Seda erilise töövõiduna esitada on narr, seepärast, et tegu on võla maksmisega. Paraku tuleneb see tempo meie laenuvõimest ja logistilisest võimest, vaja on leida ju asendusruume.

Kui see remonditsükkel on läbi, algame otsast, sest esimesed koolimajad on jälle lagunenud. See on loomulik asi, mida ei peaks eraldi esile tooma saavutusena.

Koolikorralduses üks väike asi, mida tahaksime teha ja mis euroopalikus ülikoolilinnas peaks olema: võõrkeelõpe esimesest klassist. Me ei pea sörkima selle tempoga, mis riiklik õppekava ette näeb.

Kas Tartu peaks ehitama munitsipaalmaju?

Tahame osaleda riigi algatatud üürikodude programmis. Lisaks sellele tahaksime kindlasti mõtestada eluasemefondi rolli. Vanasti oli kooperatiivne vorm selleks, et noor pere saaks maja ehitada, aga ka tänavapäeval on samasuguseid algatusi. Võiks olla võimalik kasutada eluasemefondi vahendeid lisatagatise pakkumiseks teatud sihtrühmadele. See oleks lihtsamaid viise elamuehitust soodustada: me ei pane väga palju avalikku raha kinni, aga saavutame korraliku võimendusefekti.

Kas Tartu ühistranspordi­­korralduse puhul on võimalik jõuda kaugemale nentimisest, et saaks paremini?

Jah, on võimalik. Seni pole me liinivõrku väga andmepõhiselt analüüsinud. Ega see nüüd ulmeteadmine ei ole, aga muutmine eeldab julgust otsustada.

Praegu oleme teinud pensionäride bussivõrgu, kus peatused on maksimaalset lähedal, kuni 300 meetri kaugusel. Bussid sõidavad aeglaselt, aga viivad igale poole, kui sul on aega. Suurel osal inimestel ei ole sellist aega. Kui tahame juurde kiirust ja sagedust, peame järele andma koduläheduses.

Milline Tartu senine linnapea sobiks teile eeskujuks?

Karl Luik, ta oli selline mees, kes rääkis vähe ja tegi palju. Ta oli visiooniga inimene ja tajus avaliku ruumi olulisust linna õhustiku loomisel. See on tore sarnasus. Minagi tajun, et see on oluline ja mul on ka õnnestunud panustada sellesse viimase nelja aasta jooksul.

Tartul oli väga hea sotsist abilinnapea – nagu volikogus kiideti – Kajar Lember, kuid ta kaotas ameti kahetsusväärsetel asjaoludel. Mida see juhtum on õpetanud?

See juhtum ei ole kuskile välja jõudnud ja ma ootaks ära, et teaksime rohkem. Praegu on raske seda kommenteerida. Üht asja on see muidugi õpetanud: olles avalikus sektoris, pead ilmselt loobuma eraärist, neid asju paralleelselt teha ei ole võimalik ega kasulik. Ka mittetegelikud või näilised seosed võivad pärast tekitada probleeme mõlemas valdkonnas.

Vaateratas, suurhall, kultuurihoone – millisele suurehitisele tuleks sotside meelest eeskätt kulutada?

Tartu ei mahu ühte majja, selle tõttu ei olegi tark minna kaasa kahe nimekirja ühe maja taktikaga, mis on küll poliittehnoloogiliselt hea, lihtne kommunikeerida, aga on samavõrra vähesisukas. Meie nimekirjas on kunstimuuseumi ja raamatukogu uus ühishoone ja selle rajamiseks on head eeldused.

Meie, muide, lubame parki.

Tartu kõige põhilisem park peaks olema Toomemägi, mis peaks olema palju mitmekesisem. Teine konkreetne mõte on Emajõe ja Anne kanali vahele rajada Emajõe suurpark, mis võiks olla ühelt poolt looduslikult mitmekesine, kuid ka tegevuse poolest mitmekesine. Pargi mõte on ju see, et inimesed saaks olla looduskeskkonnas.

Annelinnas elab palju inimesi ja Anne kanali ümber tegutseb palju inimesi, aga see on samasugune rohekõrb, nagu kõik pargid kipuvad olema – mõned puud on kasvama hakanud ja muru on niidetud, aga sellest jääb väheks.

Intervjuu Jüri Saarele

Tartu Postimees, 6. September 2017

See sissekande postitati kategooriasse Määratlemata märksõnadega , , , . Lisa otselink järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Tere e-posti aadress ei avaldata. Vajalikud väljad on märgitud: *

*


*

Kasutada saab järgmisi HTML märksõnu: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>