Karl Pütsepp:huviharidusest julguseni mõelda ja tegutseda

karl pütsepp 2017pilt12. aprillil võttis Riigikogu vastu Eesti tuleviku mõttes ühe tähtsaima otsuse, mis praeguse koosseisu jooksul tehtud: alates selle aasta 1. septembrist eraldab riik igal aastal laste huvitegevuse toetuseks omavalitsustele 15. miljonit eurot. See ei ole väike summa, arvestades seda, et raha pole ette nähtud mitte „betooni valamiseks“, vaid huvihariduse sisuliseks arendamiseks ning lapsevanemate ja juhendajate toetamiseks.

On tore, et sotsiaaldemokraatide 2015. aasta riigikogu valimiste põhilubadus viiakse ellu ning et selle läbi väheneb veelgi meie laste ebavõrdsus ning paraneb nende võimalus saada parim võimalik haridus.

Huvihariduse roll Eesti haridussüsteemis on aasta-aastalt kasvanud. Kui varem oli ringide eestvedamine mõne üksiku entusiastliku aineõpetaja eralõbu, siis nüüd on see viimaks tänu sotsiaaldemokraatidele leidnud ka riikliku tunnustuse. See on oluline muutus ühiskonna mõtteviisis: on üldtunnustatud arusaam, et huviharidus peab olema kättesaadav kõigile lastele, olenemata nende rahalistest, tervislikest või asukohalistest võimalustest.

Eesti-suguse väikeriigi puhul on lubamatu, et tuhanded noored ei saa rahalistel põhjustel kasutada ning eelkõige avastada oma täit potentsiaali. Ehk olemegi varem ilma jäänud järgmisest Arvo Pärdist või Kristiina Ehinist. Enam ei tohi me sellel juhtuda lasta.

Riigilt omavalitsustele eraldatavat raha saab kasutada nii kättesaadavuse parandamiseks (ringiraha tasumine, õppevahendite muretsemine, transpordi tagamine jms) kui ka huvihariduse mitmekesisuse suurendamiseks (juhendajatele töötasu maksmine, täiendkoolituste hüvitamine jms). 15 miljonit ei jookse mitte ehitusfirmadele, vaid inimestele, kes igapäevaselt huviharidusega kokku puutuvad – lastele, ringitasusid maksvatele vanematele ning ringide juhendajatele.

On hästi oluline, et uue huvihariduse rahastusega kaetakse kolm põhivaldkonda: kultuur, sport ning loodusteadused.

Tartus on loodusmaja, Ahhaa ning Ülikooli Loodusmuuseum loonud head tingimused bioloogia-, keemia- ning füüsikaalase huvihariduse arendamiseks. Ehk võiks uue rahastusega mõelda ka matemaatikat populariseerivatele ringidele Tartus? Ka kultuurivaldkonnaga pole lood nii head nagu loodusteadus- ning spordiringidega.

Tartu saab sadade tuhandete eurodega, mis linnale riigi poolt eraldatakse, huvihariduse arendamiseks palju ära teha. Kasutagem seda raha siis ka targasti!

Maailm, mille ideaalideks on üheülbastumine, erinevuste tasandamine, ei vaja keskpäraseid inimesi. Huvihariduse mitmekesisus tagab, et Eesti inimestel on ka tulevikus julgust mõelda ning julgust tegutseda.

See sissekande postitati kategooriasse Uudised märksõnadega , . Lisa otselink järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Tere e-posti aadress ei avaldata. Vajalikud väljad on märgitud: *

*


*

Kasutada saab järgmisi HTML märksõnu: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>