NUTIKAS TARTU 2017 – valimisprogramm

NUTIKAS TARTU

Sotsiaaldemokraatide programm Tartu linnavolikogu valimistel 2017. aastal

I Linlase linn

Sotsiaaldemokraadid seisavad avatud ja elanikke arvestava linnavalitsemise eest. Meie eesmärk on juhtida linna asjatundlikult ning heas koostöös kogukondade ja huvirühmadega. Kodanikuühendused on linnajuhtide väärtuslikud partnerid. Koos elanike ja ettevõtjatega tegutsemisele annab uue kvaliteedi tänapäevane tehnoloogia.

Anname linnakodanikule võimaluse algatada pöördumisi volikogule ning osaleda linnajuhtimises rahvaküsitluste ja digireferendumite teel.

  1. Loome linna kodulehel võimaluse kommenteerida menetluses olevaid eelnõusid ning tagame, et inimeste ettepanekuid käsitletakse volikogu vastavas komisjonis.
  2. Jätkame ideekorje kaardi ja teiste uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamist elanike ettepanekute kogumiseks.
  3. Linna info kättesaadavuse lihtsustamiseks süstematiseerime infovoogu kasutajagrupiti linnaosast või teemast lähtuvalt.
  4. Tagame linna avaandmete kättesaadavuse. Ülikoolide ja linna koostöös loome võimaluse kasutada linna kogutavaid suurandmeid avalike teenuste parandamiseks, teaduslikel eesmärkidel ja ettevõtluses.
  5. Kaasame linnaruumi puudutavate lahenduste otsimisel olemasolevaid ja tekkivaid linnaosaseltse ning teisi vabaühendusi, toetame kogukonnakooli liikumist.
  6. Toetame kodanikuühendusi, mis osutavad haridus-, kultuuri- ja sotsiaalteenuseid. Vähendame neis valdkondades toetuste projektipõhisust.
  7. Muudame linna hangete praktikat selliselt, et igas valdkonnas saaks kasutada nn tarku hankeid, vältimaks teenuse kvaliteedi langust alapakkumiste tõttu.
  8. Järgime läbipaistvat ja kaasavat asjaajamist planeerimisel, ehitus-, tegevus- ja kauplemislubade väljastamisel ning järelevalvel.
  9. Loome volikogu juurde komisjoni, kujundamaks linnatranspordi ja inimeste linnas liikumise säästvamaks.
  10. Lõimime linnaga liituva Tähtvere valla elanikud linnaellu ning arvestame sealse elukeskkonna iseärasusi.
  11. Vaatame üle kaasava eelarve reeglid ning suurendame selle summat.
  12. Kaasava eelarve hääletusel võiduta jäänud ideed suuname aruteluks volikogu komisjonidesse.

II Paremad ühendused

Tartule kui ülikoolilinnale on eluliselt tähtsad kiired ja mugavad transpordiühendused. Vajame häid ühendusi Tallinna ja Riia lennujaamaga. Tähtis on laiendada Tartust lendamise võimalusi.

  1. Seisame selle eest, et sageneks rongiliiklus Tallinnaga ja tekiks rongiühendus Riiaga.
  2. Alustame riigiga läbirääkimisi rongiliikluse tihendamiseks Jõgeva, Elva, Valga ja Põlvaga.
  3. Nõuame Tallinna-Tartu maantee kiiret neljarealiseks ehitamist.
  4. Seisame selle eest, et Tartu arvatakse regionaallendude sihtkohtade hulka, mis võimaldab pakkuda doteeritud ühendusi peamiste keskustega.
  5. Loome võimaluse broneerida koos lennupiletiga ka bussi- või rongisõit Tallinnast Tartusse.
  6. Teeme ettevalmistused, et raudteejaama juurde tekiks linnaterminal, mis seoks rongiliikluse linna- ja linnalähiliinide bussiliiklusega.
  7. Seame sisse süstikliini kesklinna (bussijaama) ja raudteejaama vahel.
  8. Teeme riigiga koostööd põhjaringtee ja Tiksoja silla ehitamiseks.
  9. Transpordiühenduste parandamiseks esitame Euroopa Komisjonile aktiivselt rahataotlusi.                                                

III Ülikoolid annavad linnale näo

Ülikoolid ja kliinikum on Tartu suurimad tööandjad. Tartu majandusedu alus on ülikoolide, linna ja ettevõtjate koostöö. Üliõpilaselu on meie linna lahutamatu osa. Linna konkurentsivõime eeldus on üliõpilaste ja õppejõudude vajaduste arvestamine linnakeskkonna loomisel. Soovime, et Tartus valitseks akadeemilisele linnale omane kultuuriline avatus ja tolerantsus. Kaasame kõrgkoolide kogukonnad linnaelu kujundamisse.

  1. Tartusse elukoha registreerinud tudengitele anname eluasemetoetuse ehk tudengitoetuse.
  2. Kasutame Tartus loodud teadmisi ja ülikoolide teadlasi linna teenuste innovatsioonis. Loome koostöös ülikoolidega praktikakohad.
  3. Suurendame võimalusi tudengite, teadlaste ja ülikoolide potentsiaali kasutamiseks teaduspõhises ettevõtluses.
  4. Kujundame kesklinnast koostöös TÜ Delta keskuse ja ettevõtetega IT- ja loomesektorile sobiliku keskkonna.
  5. Toetame Maarjamõisa ülikoolikvartali arendamist teaduspõhise majanduse piirkonnaks.
  6. Loome ülikoolide kogemustele tuginedes professionaalse tugisüsteemi uutele IT-ettevõtetele. Linna ettevõtluse tugistruktuuris arendame välja teenused tudengifirmadele.
  7. Laiendame linna konverentsitoetuse ka väiksematele rahvusvahelistele üritustele.
  8. Soodustame ülikoolide koostööd Tartu koolidega õpetajahariduse praktika ning gümnaasiumide süvaõppe korraldamisel.
  9. Koostöös ülikoolidega asutame välistudengitele ning teistele Tartusse saabunud välismaalastele ja välismaalt naasvatele Eesti peredele Tere-keskuse, mis aitaks inimesi keeleõppes ja igapäevases asjaajamises.
  10. Algatame Tartusse tööle asuvate spetsialistide pereliikmete kaasamise programmi.

IV Tartu Eesti digiarengu eestvedajaks

Tartu majandus peab liikuma kõrget kvalifikatsiooni eeldavate ja hästi makstud töökohtade  suunas. Ettevõtluse alustamise tugisüsteem peab olema tugev ning alustavate ettevõtete toetamise rahastus stabiilne. Oleme uuenduslike ideede puhul koostööaltid, kasutame linna elava laborina tänapäevaste teenuste ja tehnoloogiate katsetamisel.

  1. Toetame e-residentide asutatud ettevõtete registreerimist Tartusse ning hoiame nendega sidet, varustades neid vajaliku info ja teenustega.
  2. Algatame talentide programmi, millega tutvustame Tartu elukeskkonda ning väljakutseid nn digitaalse nomaadi eluviisiga ettevõtlikele inimestele üle maailma.
  3. Toetame mobiilse ja kaugtöökeskkondade loomist.
  4. Teeme kõrgkoolidega koostööd õppekavadesse ettevõtlusõppe integreerimiseks ning rahvusvahelistele tudengitele Eesti majandus- ja ettevõtluskeskkonna tutvustamiseks.
  5. Kutsume Tartusse ja Lõuna-Eestisse suuri tööandjaid, eelistades kõrgtehnoloogia tipptegijaid.
  6. Soovime, et Tartu oleks aktiivne isejuhtivate sõidukite arendamisel ja katsetamisel.

V Rohkem võimalusi noortele

Noored vajavad häid enesearendamise, silmaringi laiendamise ning vaba aja veetmise võimalusi. Valimisea langetamisele lisaks on tarvis läbi mõelda, kuidas noored saaksid linna kujundamises kaasa rääkida. Noorte aktiivne osalemine linnaelus toetab nende soovi panustada kodulinna ellu, jääda siia elama ja töötama.

  1. Anname igale lapsele ja noorele 200-eurose huvitegevuse toetuse.
  2. Seame sisse noorte kaasava eelarve.
  3. Toetame lastele suviste linnalaagrite korraldamist nii, et see oleks peredele taskukohane.
  4. Loome linnaosadesse ekstreemspordiga tegelemise võimalused.
  5. Avardame noorte võimalusi tegelda tehnika- ja insenerialadega.
  6. Loome noortele võimalusi õppida keeli ja tutvuda kultuuridega, mis kooli õppekavva tavaliselt ei kuulu.
  7. Korraldame noortele koolikeskkonna kujundamise ideekonkursse.
  8. Toetame Karlova Koorikooli tegevust ning selle arendamist ülelinnaliseks huvikooliks.
  9. Koostöös noortega arendame vanemate ning vanavanemate digioskusi.
  10. Anname noortevolikogule õiguse nimetada linnavolikogu komisjonidesse hääleõiguslikke esindajaid.

VI Lasteaiad nüüdisaegseks

Tartus ei ole enam lasteaiakohtade nappust. Uus väljakutse on lasteaedade olmekeskkonna parandamine, õppe sisu arendamine, lasteaednikele konkurentsivõimelise palga tagamine ning lasteaiateenuse paindlikumaks muutumine, nii et see sobiks erinevate vajadustega peredele (näiteks vahetustega töötavad, võõrkeelsed ja erivajadustega laste pered).

  1. Parandame lasteaedade õppe- ja olmekeskkonda.
  2. Tagame tugispetsialistide olemasolu lasteaedades, tehes seejuures koostööd ülikooliga, kaasamaks praktika raames tudengeid.
  3. Loome lasteaedadesse valverühmad ning muudame lahtiolekuajad paindlikumaks.
  4. Soodustame lasteaedade kogukonnakesksust.
  5. Võimaldame lasteaedades võõrkeeleõpet.
  6. Toetame ingliskeelse lasteaia tegevust.
  7. Rajame kõikide Tartu lasteaedade ja koolide juurde turvalised ülekäigukohad ning jalg- ja jalgrattateed.
  8. Seame sihiks lasteaiaõpetajate ja kooliõpetajate samaväärse palga.
  9. Jätkame haridustöötajatega kollektiivlepingute sõlmimist.

VII Tartu haridusuuenduse eestvedajaks

Hariduspealinna staatus eeldab, et Tartus sünniksid sisulised haridusuuendused. Tahame, et hariduselu arendamises lööksid kaasa nii õpilased, õpetajad, lapsevanemad, koolijuhid, eksperdid kui ka poliitikud. Iga Tartu kool on kogukonnakool, mis õpib ja areneb koos teiste koolide ja kogukonnaga. Kool peab olema füüsiliselt ja vaimselt turvaline ning akadeemiliselt pingutust pakkuv koht – õnnelike inimeste ja heade kodanike, tulevaste talentide ja uute ideede kasvulava. Muudame Tartu koolid innovaatiliste lahenduste abil Eesti haridusuuenduse eestvedajaks.

  1. Toetame turvalise koolikeskkonna, kaasava hariduse ning nüüdisaegsete õppimise ja õpetamise põhimõtete juurutamist kõigis Tartu koolides.
  2. Jätkame põhikoolide renoveerimist, kõik põhikoolid saavad remonditud 11 aasta jooksul.
  3. Teeme koostööd riigi, kodanikuühenduste ja ülikoolidega, et töötada välja andekate õpilaste toetamise metoodika ning rakendada seda linna kõigis lasteaedades ja koolides.
  4. Töötame välja haridusmudeli, mis integreeriks meie koolide õppetöösse Tartu mälu- ja teadusasutuste ning ülikoolide spetsialistid ja võimalused.
  5. Kujundame laste ja noorte liikumist soodustava koolikeskkonna: korrastame koolihoovid ja -aiad, toetame aktiivse vahetunni ideed.
  6. Tagame usaldusväärse ja piisava sotsiaalpedagoogilise ja psühholoogise nõustamise kõigis Tartu koolides.
  7. Tagame hariduslike erivajadustega lastele piisava toe nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.
  8. Parandame erivajadustega laste õppekeskkonda, sh anname Kroonuaia koolile ja Herbert Masingu koolile uued ruumid.
  9. Tagame huvikoolide õpetajatele konkurentsivõimelise palga.
  10. Panustame õpetajate täiendkoolitusse hästi töötava kaasava hariduse saavutamiseks.
  11. Toetame Miina Härma gümnaasiumis juba toimiva rahvusvahelise IB-õppekava väljaarendamist kõigil üldhariduskooli tasemetel, sealjuures leiame lahenduse ruumikitsikusele.
  12. Teeme koostööd riigi ja kodanikuühendustega, et luua Eestisse saabuvate ja naasvate perede kooli- ja haridusellu integreerumise süsteem.
  13. Paneme aluse Tartu gümnaasiumide õpilaskodudele.
  14. Laiendame kogukonnakoolide programmi kõigile Tartu põhikoolidele.
  15. Alustame kõigis Tartu põhikoolides võõrkeele õpetamist 1. klassis.
  16. Kaotame Tartus koolidest teise vahetuse.
  17. Väärtustame kutseharidust, mis varustab Tartu piirkonna ettevõtteid oskustööjõuga.
  18. Anname koolidele võimaluse alustada hommikul õppetööd neile sobival kellaajal.
  19. Pakume kõigis linna koolides soodsat hommikusööki.
  20. Koolitoit peab olema tasuta.

VIII Iga abivajaja on kogukonna liige

Sotsiaaltöö peab panustama enam ennetusse ning kohtlema abivajaja staatuses inimesi väärikalt. Teenused peavad võimaldama kriisidest välja tulla või püsivate probleemide korral inimväärselt elada ka sotsiaalabi toel. Teenused saavad hästi toimida koostöös kogukondade ja kodanikuühendustega. Vältima peab sotsiaaltöö projektipõhisust ja alapakkumisi teenuste hangetes. Kvaliteetne, inimest väärtustav sotsiaaltöö on linna elamisväärsuse mõõdupuu.

  1. Loome Tartusse pilootprojektina põlvkondade keskuse – päevakeskuse, kus oleksid nii eakate huviringid, lapsehoid kui ka noorte tegevused.
  2. Suurendame linna võimekust pakkuda sobivaid sotsiaalkortereid erinevate vajadustega sihtrühmadele. Alustame sealjuures läbimõeldud koostööd arendajatega. Riigi abiga loome soodsad üürikodud Tartule vajalikele spetsialistidele.
  3. Katsetame koostöös noorte peredega linna kogukonnamajade ehitamist.
  4. Parandame perevägivalla-alast teavitustööd. Kujundame süsteemse ja stabiilselt rahastatud teenuse perekriiside ohvrite aitamiseks.
  5. Toetame vanemlike oskuste õpet.
  6. Koostöös Tartu ettevõtetega koondame juhendatud ja toetatud töö pakkumised, kohandame need eri sihtrühmadele. Uue töökoha leidmisel toetame inimesi tugiteenuste ja karjäärinõustamisega.
  7. Loome juurde ja toetame tööturult lahkuvate eakate aktiivse tegevuse võimalusi.
  8. Arendame välja hooldekodule alternatiivi pakkuvad eakate hooldamise teenused: päevahoiud, hooldamisele võtmine, avahoolduse ja toetatud elamise erinevad vormid, grupikodud.
  9. Toetame Tartusse uue, nüüdisaegse hooldekodu rajamist, et eakad tuge vajavad tartlased saaksid elada kodulinnas oma perede lähedal.
  10. Kohandame linnaruumi ja -transpordi selliseks, et igasuguse tervisega inimene saab linnas liikuda iseseisvalt. Korraldame täiendava sotsiaaltranspordi piisavas mahus.
  11. Paneme sõitma taksod, kuhu saab siseneda ratastooliga.
  12. Suurendame erivajadustega inimeste koduhoolduse ja isikliku abistaja teenuste mahtusid.
  13. Loome tugisüsteemi neile, kes elavad toimetuleku piiril, kuid ei saa sotsiaalteenuseid: tarbimisnõustamine, tööturukoolitused, stressiga toimetulek jms. Mõtleme läbi teenused, mida inimesed vajavad pärast toimetulekutoetuse lõppemist.
  14. Toetame multifunktsionaalsete tervise- ja perearstikeskuste rajamist kesklinna, Maarjamõisasse ja Annelinna.
  15. Parandame sotsiaaltöötajate ja lastekaitsetöötajate töö- ja palgatingimusi.
  16. Kujundame erinevate sotsiaalteenustega seotud professionaalsete tugiisikute võrgustiku, mida linn suudab töös hoida ka eurotoetuste kahanemise järel.
  17. Vähendame omastehooldajate koormust, osutades neile puhkust võimaldavaid teenuseid. Toetame suure hoolduskoormusega perede tugiisiku teenust.
  18. Sarnaselt noortevolikoguga loome linnavolikogu juurde eakate koja, et vanemaealised linlased saaksid neid puudutavates küsimustes rohkem kaasa rääkida.
  19. Viime linna toel ja koostöös sotsiaalselt vastutustundlike ettevõtetega läbi peresõbraliku töökoha pilootprojekti, millega võimaldame töötavatel vanaemadele ja vanaisadele nädalast tasustatud vanavanemapuhkust.

IX Inimmõõtmeline linn

Linna arendamise peaülesanne on inimmõõtmelise ja atraktiivse linnaruumi loomine. Seeläbi säilitame Tartu omanäolise akadeemilise ja loomingulise õhustiku. Lähtume lühikeste teede printsiibist, hoiame Tartu kompaktsust ja aktiivset kesklinna. Arvestame jalakäijate ja ratturitega, sealhulgas laste, eakate ja erivajadustega liiklejatega. Vabastame tänavatel autode arvelt rohkem ruumi jalakäijatele ja ratturitele.

  1. Kujundame tänavaruumi ümber nii, et jalakäijad ja ratturid saavad liigelda teineteist segamata, nende liikumine on loogiline ning ruumis orienteerumine loomulikult tajutav. Loome eraldi rattarajad võimalikult paljudele tänavatele.
  2. Jätkame kõrgetasemeliste arhitektuuri- ja planeeringuvõistluste korraldamist, kaasame arhitektid ja maastikuarhitektid ka taristuprojektidesse.
  3. Olulise mõjuga taristuprojektide ja -hangete puhul kaasame sarnaselt planeeringumenetlustega avalikkuse.
  4. Nõuame arendajatelt rohkem avaliku ja ärifunktsiooniga ruume esimesele korrusele ning jalakäijate ajalooliste liikumisteede säilitamist.
  5. Kujundame Riia-Turu ristmiku jalakäijasõbralikuks. Testime Vabaduse puiestee autoliiklusele sulgemist suvel, nädalalõppudel ja suurürituste ajal.
  6. Kujundame Vanemuise tänavast jalakäijaid ja rattureid eelistava tänava: koos raudteealuse tunneli ja Riia-Vaksali viadukti rajamisega tekib hea ühendus Maarjamõisa ja kesklinna vahel.
  7. Rajame Marja-Ujula kergliiklussilla, hakkame kavandama Rebase tänava kergliiklussilda.
  8. Kujundame avalikku ruumi meeldivaid paiku, mis kutsuvad aega veetma ja suhtlema. Varustame linna piisava hulga pinkidega ja kindlustame tänapäevase tänavavalgustuse.
  9. Vähendame üleujutusohtu: ehitame kiiresti välja sadeveekanalisatsiooni, jälgime paduvihmadega arvestamist taristu ja hoonete projekteerimisel, otsime keskkonnasõbralikke lahendusi linna üleujutuskindlaks muutmiseks.
  10. Jätkame Emajõe kallaste avamist ja terviklikuks linnaruumiks kujundamist: katkestusteta loodusküllased kallasrajad, kaldapromenaadid, päevituskohad, trepistikud, supelrannad, meelelahutuspaigad ja kalastuskohad.
  11. Arendame supelrandade taristut. Igasse randa tuleb rajada tualett, dušš ja lemmikloomade ala. Loome soodsad tingimused rannakohvikute pidamiseks.
  12. Toetame jõe aktiivset kasutamist: jätkame koostööd Lodjakojaga, toetame reisiliiklust jõel ning uute teenuste ja teenusepakkujate lisandumist.
  13. Muudame avaturu nüüdisaegseks, paljude võimalustega atraktiivseks kauplemiskohaks.

X Roheline linn

Iga inimene, kes jätab auto koju ning kasutab ühistransporti, sõidab rattaga või liigub jalgsi, teeb kaasliiklejatele ja keskkonnale heateo. Iga ettevõte, asutus või uusarendus, mida kavandatakse ja majandatakse energiasäästlikult, investeerib tulevikku. Loome tingimused, et Tartus oleks selliseid valikuid lihtne teha. Tihe, aktiivne ja rohkete teenustega südalinn ongi rohelisem linn: väheneb autoga äärelinna liikumine, kasvab jalakäijatena kesklinnas aega veetvate inimeste hulk. Kõnni- ja jalgrattateede rajamine ning ühistranspordi arendamine on määrava tähtsusega rohelise Tartu suunas liikumisel.

  1. Rajame Anne kanali ja Emajõe vahele mitmekülgset tegevust võimaldava Emajõe suurpargi
  2. Säilitame kesklinna tihedalt hoonestatud osade vahel sidusa rohevõrgustiku.
  3. Ajaloolise linnaruumi uuesti hoonestamisel loome samas mahus juurde uusi, bioloogiliselt mitmekesiseid rohealasid ja parke.
  4. Hoiame linna rohelise bilansi tasakaalus: iga maha võetud puu asemele istutame uue.
  5. Toome elu vähekasutatud parkidesse: korraldame konkursse põnevate ajaveetmise võimaluste ja kohtumispaikade loomiseks.
  6. Toetame linnaaianduse arengut kõigis linnaosades.
  7. Katsetame haljasaladel vähem hooldust nõudvaid ja linnaloodust rikastavaid rohelahendusi.
  8. Linna infrastruktuuri, näiteks tänavavalgustuse rajamisel või renoveerimisel kasutame energiatõhusaid lahendusi. Uued linna hooned rajatakse ligi nullenergiahoonetena. Teenuste tellimisel eelistame rohelisi lahendusi, sealhulgas rohelist energiat.
  9. Teeme koostööd taastuvenergiat tootvate ettevõtetega. Kasutame tänavavalgustuses, kaugküttes ja -jahutuses maksimaalselt piirkonnas üle jäävat soojusenergiat ja taastuvatest allikatest loodud energiat.
  10. Loome kriisidele vastu panna suutva linna: näiteks töötame selles suunas, et linna elutähtsate teenuste (haiglad, kommunikatsioon) elektrivarustuse saab vajadusel lülitada üldvõrgust ümber kohalikku elektrivõrku.
  11. Testime isesõitvaid autosid ja nende tellimist, et tulevikus poleks vaja tänavail autosid parkida.
  12. Soodustame elektriautode levikut, täiendame elektrisõidukite laadimisjaamade võrku.
  13. Emajõe kallasrajad on peamine Tartut ühendav rohekoridor. Tagame kallasaradadele pidevuse ja nendele pääsemise.
  14. Taastame Jänese matkaraja.
  15. Anname jõele ka linnaosasid ühendava rolli – loome tingimused jõetakso käima panekuks.
  16. Kavandame uusi sildu selliselt, et linlastel oleks neil ruumi ka aega veeta ja puhata.
  17. Muudame loomaarsti visiidil kiibistatud looma registrisse kandmise kohustuslikuks – nii väldime olukorda, kus loomad on küll kiibistatud, aga omanikku ei saa tuvastada.

XI Jalakäijate, ratturite ja ühistranspordi linn

Autostumise ohjeldamiseks tuleb Tartu ühistransport ümber kujundada. Jalgsi käimine, rattaga ja ühistranspordiga sõitmine on Tartu-suuruses linnas kõige loomulikumad ja säästlikumad liikumisviisid.

  1. Lisaks autodele ja jalakäijatele luuakse kõikjal eraldi liikumisteed ratturitele. Töötame 20-30 aastaks välja erinevaid liiklemisvorme käsitleva linnaliikluse arengukava, millest lähtuda tänavate ja avaliku ruumi kujundamisel.
  2. Tagame, et iga tänavaruumi tehtud investeering arvestab uute liikuvuspõhimõtetega.
  3. Ehitame katusealused rattaparklad transpordisõlmedesse ja koolide juurde, toetame rattaparklate rajamist suurematesse elamupiirkondadesse.
  4. Tõstame teehoolduse kvaliteedinõudeid, et jalgsi ja rattaga saaks liigelda ka talvel.
  5. Ühistranspordi ümberkujundamisel lähtume põhimõttest, et autokasutajate ühissõidukisse meelitamiseks on vaja mugavat teenust, kiireid ja tihedaid ühendusi ning loogilist liinivõrku.
  6. Rattaringlust käsitleme osana ühistranspordist, arendame välja vajaliku taristu ja anname igale end Tartu elanikuks registreerivale linnakodanikule rattaringluse kasutamiseks stardikrediidi.
  7. Loome kiired ühendused suunal Annelinn-Kesklinn-Maarjamõisa-Lõunakeskus. Kasutame välisrahastust uudsete ühistranspordiliikide (sh tramm) tasuvusanalüüsideks.
  8. Kindlustame meie bussijuhtidele inimväärsed töötingimused, et igas liini lõpp-peatuses saaks kasutada tualetti.

XII Kultuur hoiab koos

Tugevad kultuuritraditsioonid tagavad ühiskonna sidususe. Kultuurne ühiskond on mitmekesine ja salliv ühiskond. Toetame nii kõrg- kui ka harrastuskultuuri. Erilist tähelepanu pöörame uutele kunsti- ja kultuurialgatustele, et osalejatest saaksid ettevõtlikud loojad.

  1. Rajame kesklinna kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühishoone, mida ümbritseb kultuurikeskuse ümbruse vääriline tegevusrohke linnapark.
  2. Teeme Tartust 2024. aasta Euroopa kultuurpealinna, keskendume seejuures ühekordsete uute sündmuste asemel olemasolevate kultuuripärlite toetamisele ja esitlemisele.
  3. Korrastame Tartu linna kultuuriprojektide toetamise ja Tartu Kultuurkapitali rahastamise põhimõtted, sealjuures eristame ühekordsed projektid püsitegevustest ja toetused eraisikute loomestipendiumidest.
  4. Jätkame mitmekülgse kunstihariduse andmist Tartu Lastekunstikoolis ning anname kooli kasutusse teisegi maja Tiigi tänavas.
  5. Toetame era- ja avaliku sektori koostöös sündivaid loomekvartaleid.
  6. Leiame kodu Tartu väärtfilmikinole Elektriteater.
  7. Avardame kooride, tantsuringide ning teiste pärimuskultuuriga tegelevate kodanikuühenduste ruumivõimalusi. Tartu vajab rahvamaja.
  8. Turundame Tartu kultuuriasutusi ühiselt.
  9. Toetame rahvusvähemuste ühenduste ning Tartu rahvusvahelise maja tegevust.
  10. Toetame Tartu tugevat teatritraditsiooni. Laiendame harrastusteatrite proovi- ja esinemisvõimalusi, toetame kooliteatrite tegevust.
  11. Toetame asumiseltse linnaosade eriilmelisust rõhutavate linnaosapäevade korraldamisel ja kogukonna kultuurikeskusteks arenemisel.

XIII Sportlik ja särtsakas Tartu

Liikumisharjumuse kujundamine varases eas on väga oluline. Pöörame peatähelepanu kõigi õigusele ja võimalusele tegelda liikumisega east ja tervisest sõltumata. Jätkame Tartuga seotud spordisündmuste toetamist.

  1. Eraldame koolidele vahendid heal tasemel spordiringide töös hoidmiseks.
  2. Korrastame koolide spordiväljakud ja hooned, mõtleme läbi nende avaliku kasutamise.
  3. Rajame uue spordihoone Variku kooli juurde.
  4. Tagame, et mänguväljakud oleksid kõikjal vaid jalutuskäigu kaugusel ning igas linnaosas oleks liikumislinnakud, kus leiab tegevust kogu pere.
  5. Toetame ekstreemspordi sisehalli ja parkuuripargi rajamist.
  6. Korrastame Tartu-Kärevere kallasraja, ühendame selle Ilmatsalu kalarajaga. Rajame ümber Tartu põneva matkatee.
  7. Toetame invasporti. Soodustame erivajadustega inimeste pääsu spordiklubidesse ja spordiüritustele.
  8. Ehitame aasta ringi kasutatava kaetud jalgpalliväljaku.
  9. Jätkame sportimispaikade rajamisel koostööd erasektoriga.
  10. Toetame erainitsiatiivi nüüdisaegse perekeskuse rajamisel Tartusse.