Lehed
Sildid
abilinnapea alkoholipoliitika digiühiskond eelarve eesti keel elukeskkond Emajõgi europarlamendi saadik Gea Kangilaski haldusreform haridus hariduslike erivajadustega Heljo Pikhof huviharidus Jarno Laur Kadri Leetmaa Karl Pütsepp kesklinn koolitoetus lapsed lasteaiad Lemmit Kaplinski linnaeelarve linnavolikogu Marju Lauristin Martin Hallik noored Nutikas Tartu omastehooldus palgapoliitika Piret Uluots poliitik poliitikud raamatukogu Sotsiaaldemokraadid Tartu Tartu linn Tartu Ülikool Toomas Jürgenstein Tselluloositehas tugispetsialistid Tõnu Ints õiguskomisjon õpetajate üldplaneering-
Värsked postitused
- Mida arvate puidurafineerimistehase rajamisest Tartu lähistele? Vastavad Tartu linnavolikogu liikmed:
- Jarno Laur: Milleks uurida tselluloositehase mõju erinevust Kärknas või Vorbusel?
- Lauristin: tselluloositehase eriplaneeringu tühistamises valitseb konsensus
- Toomas Jürgenstein: tänu ei küsi poliitilist eelistust, tee õnnele vist küll
- Aastapäeva mõtisklus
-
Tag Archives: eelarve
Heljo Pikhof: eelarve astub tugeva sammu harituma Eesti suunas
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof tõstis riigikogus peetud kõnes esile, et 2018. aasta riigieelarve toob kaasa palgatõusu õpetajatele ja aitab kergitada ka lasteaiaõpetajate töötasusid. „Valitsusliidu üheks peamiseks tegevussuunaks on panustamine haridusse, mis kajastub selgelt ka eelarves,“ märkis Pikhof. Tema sõnul tõuseb õpetajate miinimumpalk jaanuaris saja euro võrra, kerkides 1150 euroni kuus. Koos lisatasudega läheneb õpetajate keskmine palk uuel aastal umbes 1400 euroni. Tänu selle, et riik oma eelarvest omavalitsusi rohkem toetab, saavad uuel aastal palka juurde ka lasteaiaõpetajad. Lasteaiaõpetaja alampalk jõuab järgmisel aastal 85 protsendini üldhariduskooli õpetaja miinimumpalgast, rääkis Pikhof.
Kajar Lember: uuendame linna eelarvestrateegiat
Tartu linnavalitsus saatis volikogule arutamiseks Tartu linna eelarvestrateegia aastateks 2016-2019. “Arvestades linna majandustegevuse suurt sõltuvust väliskeskkonna mõjudest ja muutuvast õigusruumist, uuendatakse strateegiat igal aastal, et viia prognoosid kooskõlla üldiste muutustega Eesti majandus- ja fiskaalkeskkonnas,” ütles Tartu abilinnapea Kajar Lember.
Kajar Lember: Esimese kuu tulemuste põhjal majandusaktiivsuse kohta veel põhjapanevaid järeldusi teha ei saa
2015. aasta jaanuaris laekus Tartu linna eelarvesse tulusid 10,2 miljonit eurot, mis moodustab 8% tulude eelarvest. Põhitegevuse tulusid laekus 9,1 miljonit eurot ehk 8% eelarvest. Suurimaks tuluallikaks on Tartu linnas üksikisiku tulumaks, mis moodustab üle poole kõikidest põhitegevuse tuludest. Füüsilise isiku tulumaksu laekus 5,5 miljonit eurot ehk 9% eelarvest. Maksutulusid kokku laekus 5,6 miljonit eurot ehk 9% eelarvest. Maamaksu laekumine oli 0,9 miljonit eurot ja kohalikest maksudest (reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, parkimistasu) laekus kokku 0,1 miljonit eurot. Toetusi põhitegevuseks laekus 2,1 miljonit eurot (põhiliselt riigieelarvest tasandus- ja toetusfondist) ehk 6% eelarvest. Kaupade ja teenuste müügist laekus 1,3 miljonit eurot ehk 8% eelarvest.
Kajar Lember: üksikisiku tulumaksu hea laekumise taga on peamiselt palgatõus
2014. aasta üksikisiku tulumaksu laekumine on möödunud aastaga võrreldes kasvanud kaheksa protsendi võrra. Kokku laekus 2014. aastal 57,4 miljonit eurot ehk 101,5% eelarvest. Eelmise aastaga võrreldes on laekunud 8,1% enam, ülelaekumine on 0,9 miljonit eurot.
Kajar Lember: Kaasatud või mitte?
Aasta 2014 on juba täies hoos ja vaadates seda linnaeelarve mätta otsast saaks justkui tõdeda, et aasta on alanud linnale nagu tavaliselt. Või äkki ikka ei ole? Üks eripärasid, millele tasub tähelepanu pöörata, on see, et Tartu 2014. aasta eelarves on kõikide volikogus esindatud erakondade tööpanus, ning ainuüksi seetõttu oli see omamoodi huvitav ja laiapõhjaline eelarveprotsess.