Tag Archives: elatisabifond

Heljo Pikhof:elatisabifond aitab lapsed vaesusest välja

Kurb tõde on, et iga neljas laps Eestis kasvab üksikvanemaga perekonnas; ning et pooltel pere juurest lahkunud vanematest on oma lapse ees ka elatisraha võlgnevus. Just need lapsed on oma mängu- ja koolikaaslastest mitu korda suuremas vaesusriskis, mis omakorda tähendab teistega võrreldes vähemat heaolu ja kasinamat kasvupinda, väiksemaid võimalusi huvihariduse osas ja pikemas perspektiivis ka vaesuse taastootmist. Säärane olukord on meil ammuilma teada ja selle üle arutletud kümmekond aastat. Riigikoguski on elatisabifondi vajaduse teema kord kõvemaid tuure üles võtnud, siis jälle vaibunud. Seni kuni riik kukalt kratsib, on terve põlvkond lapsi täisinimesteks sirgunud. Ometigi on ka riigi kohus õlg alla panna, et lastel leib alati laual oleks. Mujal Euroopas on sellest ka aru saadud. Ta liigub siiski! Märtsikuu viimasel päeval sai elatisabi fond lõpuks valitsuselt õnnistuse ning on 15. juunil kolmandal lugemisel Riigikogus. Lühidalt selgitan selle fondi sisu ja eesmärki. Tulevast aastast hakkab riik maksma ühe vanemaga kasvavale lapsele avanssi 100 euro ulatuses kuus – kui teine vanem hoidub oma kohustustest kõrvale, nõnda et tema käest pole nelja kuu jooksul õnnestunud lapseraha kätte saada. Elatisabi makstakse lapsele-noorukile kuni 18-aastaseks saamiseni, õppimise korral aga kuni 21. eluaastani. Kui kohtuotsusega välja mõistetud summa on sajast eurost väiksem, saab laps riigilt tuge tolle summa suuruses. Ja kui võlgnikult on õnnestunud muist võlga kätte saada, paneb riik ülejäänu juurde – ikka nõnda, et vähemalt sada eurot kokku tuleks. Peaasi, et üksikvanemaga perele oleks korrapäraselt tagatud piskugi lapseraha: parem pool muna kui tühi koor. Muide, keskmine kohtu poolt lapsele välja mõistetud elatis 2014. aastal oli 157 eurot kuus. Elatisabi rakendamiseks tulevast aastast on riigieelarvest ette nähtud 7,2 miljonit eurot. Hiljem nõuab riik avansina makstud raha võlgnikult sisse, püüab vähemalt. Lapse ja riigi nõuded koondatakse ühte menetlusse ja see nõue on eelistatud teiste nõuete ees.

Heljo Pikhof: Visa perepoliitika viib nelja aasta pärast sihile

Hüütagu värsket valitsuskoalitsiooni visadusliiduks – nagu pakkus peaminister – või kuidagi muudmoodi, üks on kindel: visadus viib sihile. Nelikümmend päeva vaidlemist, saati kõigile näha püüne peal, kurnab läbi isamaa parimadki pojad. Suure visadusega seisime kõnelustel ka sotsiaaldemokraatlike väärtuste eest. Egas muidu saanud koalitsioonileppesse esimese asjana kirja eesmärk lastega perede toimetulekut parandada.