Tag Archives: haldusreform

Marju Lauristin: meie ühiskond on vanade inimeste suhtes ikkagi väga karm. Ma ütleks isegi julm

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin (77) kavatseb sügisel naasta europarlamendist Tartusse. Ta tahab ülikoolilinnas ajada nii digiasja kui ka eakate asja. Miks te tahate Brüsselist ära tulla? Ma ei ütleks nii, et ma tahan ära tulla. Tegelikult on Brüssel olnud mulle niivõrd huvitav kogemus. Olen saanud teha asju, mis on mulle endale olulised ja huvitavad. Aga ma olen valiku ees. Brüssel lõpeb ära ka niikuinii. (Euroopa Parlamendi valimised on 2019. – Toim.) On valik, kas tulla aktiivselt tagasi koju kaasa lööma või katsuda see Brüsseli viimane aeg n-ö ära kannatada. Vaimselt ja sisuliselt on mulle Brüssel väga meeltmööda, aga puhtfüüsiliselt muutub sõitmine järjest raskemaks, iga kuuga, mis sa vanemaks saad. Kuna Brüsselis hakkavad lähenema järgmised valimised, siis üha enam mõtlevad saadikud sisulise tegevuse asemel, kuidas teha kampaaniat. Ja see ei paku mulle vähematki huvi. Meil on Tartus praegu hea meeskond, me tahame teha Tartust ikkagi Eesti parima linna. Olles suur Tartu patrioot, on see mulle kena positiivne viimane väljakutse. Teie tunnete end ju nagu kala vees kõigil poliitika tasandeil – nii Euroopas, Eestis kui kohalikus poliitikas, ning omal ajal veel ka Nõukogude Liidu lagundamises. Minu jaoks poliitika ei ole ju amet. Minu amet on olla ülikoolis teadlane ja õppejõud. Professor olen ma surmani ja see annab ka tegelikult poliitikas olles suure vabaduse. Mul ei ole kunagi olnud tunnet, et ma teen poliitikas karjääri. Teil on mingi plaan olemas, mida Tartu volikogus ära teha? Muidugi on. Esiteks hakkab ülikool välja arendama oma digikeskust või digivõimekust. Muidugi, Tallinnas on tehnikaülikool ja Jaak Aaviksoo pingutab seal, et Tallinnast saaks infotehnoloogia arengu keskus. Aga Tartu väga suur eelis on see, et meil saab neid uusi võimalusi rakendada läbi mitme eriala. On arstiteaduskond, haridus, geenitehnoloogia. Me võiksime Tartu kujundada välja digiühiskonna arengu Euroopa tasemel kompetentsikeskuseks. Mul on väga suur lootus, et Tartu saab sellega uue hingamise, ka oma majanduslikus arengus. Sinna tahan kindlasti panustada ja ma usun, et Tartus on mul selles palju liitlasi.

Tõnu Ints: vaatame, kas minust saab kesktormaja või väravavaht

Tartu linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni juht Tõnu Ints ennustab, et sügisesed valimised kujunevad äärmiselt tasavägiseks, sest oma osa ihkavad ka valimisliidud. Tõnu Ints, olete linnavolikogus olnud 15 aastat. Seega võiks teid kohalikus poliitikas juba veteraniks tituleerida. Võib nii öelda küll. Kogemust juba on. Ometi olete paljudele tartlastele olnud suhteliselt nähtamatu. Kohaliku poliitikaga on ju nii, et see pole ühegi inimese, välja arvatud linnavalitsuse liikmed, põhitöö. Seda tehakse oma põhitegevuse kõrvalt. Võime öelda, et suures osas on see vabatahtlik tegevus, kui sa tahad linna asjades kaasa rääkida ja silma peal hoida. Valdav osa ajast kulub ikka põhitöö peale. Ka ajaleheveergudel ja sotsiaaldemokraatide blogis te ülemäära tihti oma seisukohti ei avalda. No on ikka ette tulnud … Aga jah, erakonna siselistis, kus arutelud toimuvad, seal küll mitte. Mis on teie poliitiline ambitsioon? Arvan, et praegusel etapil on minu poliitiline ambitsioon olla hea linnavolikogu liige. Järgmistel valimistel hästi ja edukalt kandideerida ning hoida sotsiaaldemokraatide mainet Tartus kõrgel.

Henri Kaselo: tark haldusreform tarkust hoidval Tartumaal

Haldusreformi asjus on justkui peaaegu kõik otsustatud. Aga kui targad need otsused on? Mida saaks veel muuta? Millised võiksid olla järgmised sammud? Haldusreform toob suured muudatused ka Tartumaal: eeldatavasti kasvab see kolme valla – Pala, Tabivere ja Palupera – võrra ning maakonnast lahkub Meeksi vald. Haldusreformi tegemisel mindi sedapuhku keerulisemat teed pidi: otsustamisel anti n-ö jäme ots kohalikele omavalitsustele, mitte  riigile. Selle tõttu on jäänud reformi kavandamisel vajaka tervikpildi nägemisest, paljuski on keskendutud hoopis vallajuhtide vaidlustele, kuhu jääb vallamaja ning kas liitmistehe tagab ikka preemiaraha või mitte. Niisugust olukorda ei oleks, kui uued omavalitsused moodustada seniste maakondade piirides, jättes suurlinnad eraldi omavalitsusteks. Et raiume koera saba ikka jupi kaupa, siis Tartumaa puhul oleks järgmine võimalus kahe omavalitsuse ehk Tartu linna (koos eeslinnadega, nagu Vahi ja Märja alevik ning Lohkva, Soinaste, Märja, Õssu ja Veibri küla) ja Tartumaa maavalla (keskusega samuti Tartu linnas) loomine. 

Kajar Lember: et reformi järel ei tuleks pisaraid valada

Lõpuks ometi on haldusreformi diskussioon tõsiselt avalikkuse ees. See on ainult tervitatav, sest erinevalt mitmest teisest viimasel ajal fookuses olnud kuumast teemast, puudutab äsja riigikokku jõudnud haldusreformi seaduseelnõu kas suuremal või vähemal määral pea kõiki Eesti inimesi.   Mind küll kummastas peaministri manitsus, et ärgem jäägem haldusreformi eelnõu menetledes kinni detailidesse. Teisisõnu – valitsusjuht, kelle väitel vajavad nii Eesti riik kui majandus vaid peenhäälestust, lajatab omavalitsustele kuvaldaga. Tegelikkuses peitub saatan, nagu ikka, detailides, mis aga omavalitsuste puhul ei pruugi kõrgelt mäelt kätte paista. Riigihaldusministri juhtimisel on välja töötatud eelnõu, mis peab reformi eesmärgiks omavalitsuste võimekuse tõstmist. Selle saavutamise põhiliseks teeks on aga omavalitsuste liitumine suuremateks haldusüksusteks ning ainsaks sisuliseks kriteeriumiks elanike arv. Kava kohaselt peab reformijärgses Eestis igas omavalitsuses elama vähemalt 5000 inimest.

Sotsiaaldemokraadid: haldusreformi tulemusena peab paranema inimeste heaolu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogu andis põhimõttelise toetuse haldusreformi elluviimisele, mille tulemusena peab suurenema omavalitsuste võimekus ja paranema inimeste heaolu. “Haldusreformi eelnõus tuleb leida lahendused kõigile reformi olulistele külgedele, sest vaid nii on võimalik saavutada seatud eesmärke. Väga oluline on jõuda kokkulepetele omavalitsuste rahastamismudeli muudatustes, mis toetavad omavalitsuste võimekuse reaalset tõusu” ütles sotsiaaldemokraatide aseesimees Kajar Lember.

Kajar Lember: omavalitsustel on nüüd võimalus võidelda

Kõrvalt vaadates tundub, et viimane poolaasta on Toompeal kulunud vaid kemplusele kooseluseaduse rakendusaktide võimalikkuse üle. Selle varjus liigub aga omasoodu riigikogu poole ka haldusreformi seaduse rohkelt muudatusettepanekuid saanud eelnõu. Selle eelnõu seletuskirja võib nii ülesehituse kui ka sisu poolest lugeda juba päris korralikuks ja arusaadavaks dokumendiks. Samas markeerib seletuskiri tunduvalt rohkem kui seaduse tekst. Omavalitsuse toimimise praktiline ja ka ideoloogiline võtmeküsimus on kohaliku tasandi õigus ja võimekus ise oma elu korraldada ehk siis see, kas on võimalik langetada otsuseid ja kas on raha, et neid ellu viia.

Kajar Lember: Sotsid ei kavatse haldusreformile pidurit panna, kuid teevad hulga märkusi

Sotsiaaldemokraatide tänaõhtune juhatus otsustas, et riigihalduse ministri Arto Aasa pakutud haldusreformi eelnõu, mille kooskõlastusring sel nädalal lõpeb, vajab mitmeid täpsustusi. Samas märkis sotside aseesimees Kajar Lember, et eesmärk pole reformile nö pidurit panna ja selle vastuvõtmist takistada. «Me kindlasti ei tõmba praegu haldusreformile pidurit, tahame edasi liikuda. Teeme ettepanekuid ja lisame märkuseid,» ütles Lember. Peamiseks murekohaks on sotside meelest see, milline näeb pärast seda välja omavalitsuste tulubaas, kui vallad on ühinenud vähemalt 5000 elanikuga omavalitsusteks. «Kui tahame, et omavalitsused oleks suuremad ja võimekamad, siis see võimekus ei juhtu vaid sellest, et paneme kaks tükki kokku ja ongi võimekamad. Omavalitsuste tulubaas peab samuti suurenema,» märkis Lember.

Kuldse trio jõuluomlett

Kui sotside uus esimees ühel ilusal kevadhommikul pulti astus oli valitsus juba uued rõivad selga ajanud ja rehkenduski lukku löödud. Kokku kirjutatud regilaul oli ilus – valitsusliit soovib kujundada Eestist järjest kindlamalt euroopalikke väärtusi kandva, majanduslikult eduka, kõigile võrdseid võimalusi tagava, perekonda väärtustava, hästi hoitud ja kaitstud riigi. Esimees ütles aga, et jutt on küll õige ja vägagi sotsiaalset nägu, kuid siiski pisut lühike. Ja ega exel pole mingi vana aja laul, kust välja ei saa. Sotsid  läksid ja ajasid Stenbocki ukse taga jalad harki ja nõudsid oma. Vingerdas esimene minister, mis ta vingerdas, kuid lõpuks pidi ta ilusa lennukitega pildi pealt maha ronima ning hakkama päriselt tegutsema selle nimel, et ei peaks juba armsaks saanud kabinetist koos värviliste aksessuaaridega välja kolima.