Tag Archives: Heljo Pikhof

Heljo Pikhof: mida vähem magusaid jooke, seda tervemad lapsed

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi kinnitusel on magustatud joogi maksueelnõu konkreetne samm Eesti inimeste ja eriti noore põlvkonna tervise heaks. „Meie laste ja noorte ülekaalulisuse ning sellest tingitud tervisehädadega on pikalt tegeletud, kuid probleemid pole kuhugi kadunud – arvestatav hulk kooliõpilasi on endiselt kas rasvunud või ülekaalus. Seega on vaja tõhusamaid lahendusi, sealhulgas ka muudatusi maksupoliitikas,“ avaldas Pikhof toetust rahandusministeeriumis valminud seaduseelnõule, mis läks täna kooskõlastusringile.

Pikhof: iga koolikiusatud laps on väikese ühiskonna möödalask

Poliitik Helju Pikhof leiab, et kuigi 90% lastest on koolis õnnelikud, tasub siiski tähele panna, et 10% ei ole. Tänane PISA-uuringu rahulolu mõõtva uuringu avalikustamine näitas nimelt, et Eesti koolis on probleemiks psühholoogiline vägivald. „Ma ei näe ülearu põhjust rõõmustada PISA-testi tõiga üle, et rahulolematuid õpilasi on Eestis „vaid“ kümnendik, mis tähendab ju, et tegelikult on neid väga palju,“ ütles SDE parlamendifraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof. „Jah, meil on tõesti enamus õpilasi oma eluga rahul, nad ei tunne koolihirmu, tulevad õppimisega toime – see on tore ja näitab Eestit positiivsest küljest. Ent mind paneb muretsema, et ligi kümnendik õpilastest teatas: neid kiusatakse sageli,“ sõnas Pikhof. „Viimane kui üks kujunemiseas inimene, kes kardab koolis haiget saada ja tunneb pelgust kooli vastu, on meie ühine mure, väikese ühiskonna möödalask. Just sellest saabki sageli alguse koolile ja üldse kõigele käegalöömine.“

Heljo Pikhof: koolilaste töötamise reeglid muutuvad paindlikumaks

Riigikogus olid täna teisel lugemisel töölepinguseaduse muudatused, mis lihtsustavad alaealiste tööle asumise korda ja lubavad lastel koolivaheajal senisest rohkem töötada. Noorte tööle võtmist pärsib ajale jalgu jäänud ja liiga keerukas paberimajandus, mistõttu plaanitakse juba sel subel lihtsustada laste kõrval ka tööandjate elu. “Alaealiste töötamist soodustab ka ajaliste piirangute leevendamine,” ütles riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof. “Oluline on rõhutada, et uued reeglid ei tee mingeid järeleandmisi laste õiguste kaitse ja tööohutuse vallas,” lisas Pikhof. Edaspidi teeb seadus vahet õppeveerandil ja koolivaheajal töötamisel. Alaealised tohivad juba lähitulevikus vaheaegadel varasemast rohkem tööd teha: 13-14-aastane ja vanem alaealine kuni seitse tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Veel kehtiv kord lubab neil töötada kuni neli tundi päevas ja kuni 20 tundi nädalas. Koolikohustuslikele alaealistele jääb kehtima keeld mitte töötada rohkem kui pool koolivaheajast.

Heljo Pikhof: miks peab perevägivalla ohver lahkuma kodust, kuid peksja võib seal telerit edasi vaadata?

See, et naistevastase vägivalla ja perevägivallaga teemad on kerkinud viimastel nädalatel avaliku arutelu keskmesse, annab jõudu kõigile, kes on olnud aastaid toeks ohvritele ning seisnud selle eest, et Eesti kodudes oleks vähem vägivalda. Läinud aastal seadustas riigikogu vägivalla ohvritele erinevate teenuste pakkumise koos riikliku rahastamisega ja kiitis heaks Lanzarote konventsiooni.   Täna oleme astumas parlamendi saalis seaduseelnõu esimese lugemisega jõulist sammu Instanbuli konventsiooni ratifitseerimise ja naiste parema kaitsmise suunas, kui me viime Eesti õiguse kooskõlla konventsiooni nõuetega. Karistusseadustiku ja välismaalaste seaduse muudatused kriminaliseerivad naiste ahistava jälitamise, naise suguelundite sandistava ümberlõikamise ja sundabielu. Lisaks muutub kuriteoks inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. Aga on igati põhjust edasi arutleda selle üle, mida oleks vaja veel muuta meie õigusnormides, suhtumises ja mõttelaadis.

Heljo Pikhof: pensioni puhul ei tohi töö ja väärikuse ainsaks mõõdupuuks seada rahateenimise oskust

Juba välja teenitud ja palgast sõltuvad kindlustusosakud jäävad alles, neid ei muudeta, kinnitas valitsuses algatatud pensionireformi tänasel arutelul Riigikogus SDE parlamendifraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof. Valitsuskabinet on kokku leppinud vanaduspensioni valemi muutmises ning tulevikus hakkaks pensionisüsteem koosnema töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest ja inimese panusel põhinevast kolmandast, nn vabatahtlikust sambast. Kavandatud muudatused loodetakse vormida seaduseelnõuks tuleval aastal ja isegi suhteliselt valutu menetluse korral riigikogus plaanitakse üleminekuperioodiks aastaid 2020 kuni 2037 ning ümberkorraldused hakkavad täismahus mõjutama alles praegusi koolilapsi. Reform loob eelduse üleminekuks paindlikule pensionieale. Kui teatud tingimused täidetud, võib inimene ise – vastavalt oma tervisele, töö- ja pereoludele – valida pensionile jäämise aja. Kes kauemaks jaksab tööle jääda, saab mõistagi ka suurema pensioni, ütles Pikhof.

Heljo Pikhof: võrdsem stardipakk meie lastele

Kaubanduskeskustes aega surnuks löövad lapsed või maakohtade bussipeatustesse kogunenud igavlevad noorukid on üsna tavapärane vaatepilt. Rääkimata lastest, kes valdava osa vabast ajast veedavad arvutis või nutitelefonis. Noortel on vaja eakaaslastega suhelda, ka arvutiga sinasõprust pidada, kuid seda mõistlikul määral. Kui noore inimese ellu mahuvad vaid kool, kodu ja internet, siis kipub tekkima tühik, mida kiputakse täitma lollustega, pahatihti ka alkoholi ja narkootikumidega. Nii jäävad arendamata laste võimed, loomulikud anded. Noorteseire andmeil ei ole 10 protsenti Eesti koolilastest viimase kolme aasta jooksul käinud üheski trennis ega huviringis, mis tähendab, et peaaegu 30 000 last on huvitegevusest kõrvale jäänud. Enamasti on põhjus vanemate kõhnavõitu rahakott.

Heljo Pikhof: vanemahüvitise isaga jagamine annab rohkem valikuvõimalusi

Püüame muuta vanemahüvitisi paindlikumaks ja soodustada isade suuremat panustamist laste kasvatamisse, aga see ei muuda hüvitiste maksmise üldpõhimõtet, kirjutab riigikogu Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof. Meil kellelgi ei ole korraga kaht elu, üks töö- ja teine pere jaoks. Need ei kulge teineteisest lahus. Kui aga perre sünnib laps, jääb töö- ja pereelu kokkusõlmimine peaasjalikult naise mureks. Käepärase näitena võiks tuua, et praegu on vanemahüvitise saajate hulgas ainult kaheksa protsenti isasid ja kõnekeeles kutsutaksegi hüvitist emapalgaks. Ema ja isa ühes paadis Mispärast on asjalood meil sellised? Ons põhjuseks ajast ja arust hinnangud-hoiakud või ka isade leige huvi oma põnni vastu? Samas on eesti naiste tööhõive paljude Euroopa riikidega võrreldes juba aastakümneid väga kõrge, meie naiste keskmine haridustase annab silmad ette suurele osale ülejäänud Euroopa naistele ja ka eesti meestele.

Riigikogu SDE fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi kinnitusel on eesmärk saada rohkem lapsi huviringidesse

Riigikogu arutab täna noorsootöö seaduse, haridusseaduse ja huvikooli seaduse muutmist. Riigikogu SDE fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi kinnitusel on eesmärk saada rohkem lapsi huviringidesse, selleks hakkab riik noorte huvitegevuse süsteemi kaudu jagama laste huvitegevuse tarvis miljoneid eurosid. „Kaubanduskeskustes aega surnuks löövad lapsed või maakohtade bussipeatustesse kogunenud igavlevad noorukid on üsna tavapärane vaatepilt. Rääkimata nendest lastest, kes valdava osa oma vabast ajast veedavad arvutis või nutitelefonis. Jah, noortel on vaja eakaaslastega suhelda ja ka arvutiga sinasõprust pidada, kuid seda kõike mõistlikul määral. Kui noore inimese ellu mahuvad vaid kool, kodu ja internet, siis kipub tekkima tühik, mida kiputakse täitma lollustega, pahatihti ka alkoholi ja narkootikumidega. Samuti jäävad nii arendamata laste võimed ja loomulikud anded,” ütles Pikhof. „Noorteseire andmeil ei ole 10 protsenti Eesti koolilastest viimase kolme aasta jooksul käinud üheski trennis ega huviringis, mis tähendab, et pea 30 000 last on huvitegevusest täiesti kõrvale jäänud. Enamasti on selle põhjuseks vanemate kõhnavõitu rahakott. Meie saadikurühma maakonnavisiitidel olen ma korduvalt kuulnud kurbi lugusid sellest, kuidas andekaid lapsi on kas muusikakoolist, tantsuringist või suusatrennist ära võetud, kuna osalustasu maksmine käib üksikemale või suure pere vanematele üle jõu. Vahel möödub lapsepõlv ilma toreda harrastuseta transpordiprobleemide pärast või siis seetõttu, et lapse kodukandis pole selleks võimalusi. Pahatihti toob kõrvalejäetus kaasa eakaaslastega võrreldes kitsama silmaringi ja kesisemad oskused ning kokkuvõttes ka kehvema hakkamasaamise iseseisvas elus.

Heljo Pikhof: Miks rahvas pensionireformist aru ei saa?

Ehkki kavandatav pensionireform on meil kõigil viimastel päevadel hambus nagu brändrahn või Donald Trumpi isiksus, ei saa vaat et pooled inimestest sellest mõhkugi aru. Seda tunnistavad nad ise tänava-, raadio- jms küsitlustes. Killunenud aeg ei soodusta süvenemist. Liig paljud neist, kes midagi arvavad, võimendavad vaid teistelt-kolmandatelt kuuldut – nagu laste telefonimängus, mis annab tulemuseks umbluu. Tulevikku suunatud pensionireform ei puuduta mitte üks raas tänaseid pensionäre – ega ka mitte homseid. Juba välja teenitud kindlustusosakud, mis sõltuvad palgast, jäävad alles, neid pole kellelgi tulnud mõttessegi näppida. Kava on esialgu käinud läbi vaid valitsusest, seaduseelnõuks loodetakse see vormida tuleval aastal ja isegi suhteliselt valutu menetluse korral riigikogus plaanitakse üleminekuperioodiks aastaid 2020 kuni 2037. Ümberkorraldused oleksid hästi sujuvad, nii pika vinnaga, et süsteem peaks täismahus hakkama mõjutama alles praegusi koolilapsi.

Heljo Pikhof: aeg on kõrvale heita diskrimineeriv palgapoliitika

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi sõnul peegeldavad arvamused palgalõhe kohta sageli ka aegunud müüte ja eelarvamusi naiste ja meeste kohta. Palgalõhest on kujunenud selline sõna, mis käivitab kiiresti ja hulgaliselt eri arusaamu ja arvamusi.   Inimeste ajud klikivad sinna juurde kohe ka soo ja soolisuse ning kui teema puudutab naisi ja mehi, siis on ju kõigil oma arvamus varrukast võtta… Ühed ütlevad, et tegemist pseudoprobleemiga, teised, et see on iga inimese isiklik asi, kolmandad, et ongi õige, sest naised ei tee nii head tööd kui mehed, sest aeg-ajalt peavad hoopis lastega tegelema. Neljandad leiavad, et juba mammutiküttimisest peale on kõik paika pandud ja teha pole midagi, nagu on, nii ongi „looduse poolt“ ette nähtud. Justkui oleks looduse pikaajaline areng ette näinud, et infotehnoloogiaga hakkavad tegelema mammutikütid! Omaette tekstideks on „naised on ise süüdi“ — seisukohad: naised ei oska küsida suuremat palka, naised ei vali „õigemaid“ ja kõrgemalt tasustatud erialasid, ei taha saada juhtideks, ei hakka ettevõtjateks, jäävad haigete lastega koju, on tagasihoidlikumad, väärtustavad midagi muud kui mehed jms.