Tag Archives: Heljo Pikhof

Heljo Pikhof: Martin Helme, tule 21. sajandisse!

EKRE aseesimees Martin Helme keeras esmaspäevases Õhtulehes ilmunud intervjuus selja kõigile Eesti ettevõtetele, kes vajavad enda eduks ja Eesti majanduskasvu hoidmiseks kvalifitseeritud tööjõudu, sest ta kutsus lahmiva propagandistina nende töökäte ees piiri sulgema.   Martin Helme vassis, kui hoiatas, et Eestit ähvardab juba praegu üle meie seedimisvõime olev immigratsioon slaavi aladelt: „See on meie jaoks teise rinde avamine. Viimastel aastatel on sisseränne Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest olnud 5000–7000 inimest aastas, see on juba Karl Vaino aegne tase!“ Lõpuks jõudis Helme väiteni, et Schengeni süsteem on lakanud töötamast ning Eesti peab panema mitte-ELi riikide kodanikele piiri kinni, juhul kui nad pole saanud Eesti viisat. Eesti on viimasel ajal ühemõtteliselt, ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistumiseks valmistudes ja eesistumise esimestel üritustel kinnitanud: võti majanduspõgenike tulva peatamiseks Euroopas on nende tagasisaatmine. Eesti on tänavu maikuu lõpuks ELis kokku lepitud pagulaste ümberpaigutamise ja -asustamise raames vastu võtnud 156 inimest – 136 Kreekast, 20 Türgist ja mitte ühtegi Itaaliast, kellega meie võimud pole suutnud kokku leppida pagulaste taustauuringute küsimustes. 156 pagulast Eesti kohta ei löö meid põlvist võnkuma ning Euroopa Liit, kust EKRE muidugi Eesti välja juhiks, toetub solidaarsusele ja vastastikusele toele. Sõpru aidates võime olla kindlad ka nende abile, kui meie seda kord vajame. Lähema viie–kümne aasta jooksul vajavad Eesti ettevõtjad 50 000 uut töötajat või muidu hakkavad tellimused mujale minema ja tööstus liigub siit välja, nagu tegi autotööstusele juhtmeköidiseid valmistav PKC. Vaatame möödunud aastal mitte-ELi kodanikele antud tähtajalisi elamislube. Eestisse tuli peamiselt tööle, aga ka õppima või sõja jalust ära 1720 Ukraina kodanikku, siis veel näiteks 1696 Venemaa, 185 Valgevene, 221 USA, 117 Hiina, 128 Gruusia, 187 India, 118 Türgi kodanikku. Suurem osa neist tuli siia tööle. Edendama Eesti tööstust ja riigi majandust tervikuna. Need on hästi koolitatud ja hästi väljaõppinud oskustöölised või spetsialistid, keda meil napib või pole üldse.

Heljo Pikhof: mida vähem magusaid jooke, seda tervemad lapsed

Riigikogu kinnitas täna magustatud joogi maksu seaduse, mille keskseks eesmärgiks on vähendada ülekaaluliste laste arvu. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi kinnitusel on tegu  konkreetse sammuga Eesti inimeste ja eriti noore põlvkonna tervise heaks. „Meie laste ja noorte ülekaalulisuse ning sellest tingitud tervisehädadega on pikalt tegeletud, kuid probleemid pole kuhugi kadunud – arvestatav hulk kooliõpilasi on endiselt kas rasvunud või ülekaalus. Seega on vaja tõhusamaid lahendusi, sealhulgas ka muudatusi maksupoliitikas,“ avaldas Pikhof toetust seadusele, mis jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.

Heljo Pikhof: vabanda, Andres, aga Vabaerakonda ei ole ju valimistel olemas

Parlamendikolleeg vabaerakondlaste pingilt Andres Ammas loodab tänases Eesti Päevalehes, et sotsiaaldemokraatide unenäod ei saa kunagi tegelikkuseks. Hää Andres, jätame unenägude seletamise teistele. Ent sotside soov, et Eesti oleks vaba, õiglane ja julge on ju see, millega sinagi nõustud. Andres Ammas protesteerib oma kirjutises „mõtteviisi vastu, et kohalikud valimised pole kunagi ainult kohalikud“. Seejuures omistab ta sotside esimehele Jevgeni Ossinovskile meie eelmise pühapäeva üldkogult sõnad, et „kohalikel valimistel tuleb pöörata rohkem tähelepanu maailmavaatelistele küsimustele ja kohalikud valimised pole kunagi ainult kohalikud“. Ma ei leidnud Jevgeni Ossinovski kõnet isegi mitu korda üle lugedes sellist tsitaati. Tõsi, tema kõnes ei olnud kordagi mainitud ka Vabaerakondaa, äkki just sellest Andres Ammase solvumine. Vabanda, Andres, aga Vabaerakonda ei ole ju kohalikel valimistel erakonnana olemas, sest te ei lähe mitte kusagil oma nimekirjaga oma ideede eest võimu võtma. Vabaerakondlased peidavad end valimisliitudesse, nagu sa ka ise tunnistad.

Tartu esindajad erakonna juhtorganites

Pühapäeval, 11. juunil toimus Pärnus erakonna üldkogu, mille käigus valiti mitmed Tartu piirkonna esindajad ka SDE juhtorganitesse. Tartu piirkonna esimees Heljo Pikhof valiti SDE aseesimeheks. Linnavolikogu SDE fraktsiooni esimees Tõnu Ints ning Euroopa parlamendi saadik Marju Lauristin valiti erakonna juhatuse liikmeteks. Linnavolikogu liige Lemmit Kaplinski valiti programmi- ja põhikirjatoimkonda. Noorsotside Tartu klubi juht Karl Pütsepp valiti valimistoimkonda. Palju õnne kõigile ning edu järgnevaks kaheks aastaks!  

Heljo Pikhof: Rail Baltic ei tohi pidurdada Eesti-sisese raudtee arendamist

Rail Balticu varjus ei tohiks jääda unarusse kohaliku raudrteevõrgustiku arendamine, leiab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon liige Helfo Pikhof. “Euroopat ühendav Rail Baltic ei tohi tõmmata pidurit Eestit siduva raudteevõrgustiku arendamisele, mis tähendab jätkuvat vajadust muuta kiiremaks ka meie piirkondlikud rongiliinid,“ sõnas Tartust valitud parlamendiliige Heljo Pikhof. Valitsuse hiljutine otsus anda 15 miljonit eurot Tartu-Tallinn ja 17 miljonit eurot Narva-Tallinn raudteel kiiruste tõstmiseks on Pikhofi sõnul möödapääsmatu otsus Eesti ühendamiseks, piirkondade võimaluste kasvatamiseks ja ääremaastumise vältimiseks. Praegu on sõiduaeg Tartu-Tallinn liinil umbes kaks tundi, pärast täiendavaid taristuinvesteeringuid aga tund ja 52 minutit, kui kasutada lõpp- või alguspunktina pealinna Balti jaama ning tund ja 45 minutit, kui Ülemiste jaama.

Heljo Pikhof: Konkursi korras lasteaeda tööle. Püüdmatu unelm?

President Kersti Kaljulaid viskas õhku mõtte, et koolieelikuile tuleks lasteaias emakeele kõrval selgeks õpetada veel teinegi keel. Selles loos on tõtt: lapsed haaravad kõike ju lennult. Ajakirjanik Jaan Martinson läks oma arvamises konkreetsemaks: see teine keel peaks olema vene keel, sest inglise keel tuleb praegusajal iseenesest. Selle peale puhkes eri keelte vajalikkuse ja väärtuse üle käre arutelu, mis on sumbunud oma mõttetusse. Alushariduse kõige suurem probleem on hoopis muus. Meil napib noori ja nooremapoolseid lasteaiaõpetajaid ning peamine põhjus on väike töötasu. Liiati erineb keskmine palk paikkonniti ligi 2,4 korda (nii on see 2015. aasta täisandmete põhjal). Mõelgem: milline kõrgelt haritud õpetaja läheb lasteaeda tööle, kus omavalitsus maksab talle suurt südant ja suurt pinget nõudva töö eest vähem kui 500 eurot kuus? Õhust, armastusest ja missioonitundest aastakümneid lapsi kantseldanud ning koolitanud õpetajad lähevad aga riburada pensionile, ilma et noori peale kasvaks. Elame juba pikki aastaid oludes, kus praegustelegi nõuetele vastava alushariduse andmine võimalikult hästi ja võimalikult paljudele koolieelikutele eeldab lasteaednikelt suisa kangelasmeelt. Ilma teatud taseme teadmiste ja sotsiaalsete oskusteta, jah, ka väärtuste ja hingehariduseta ei ole laps kooliküps. Tartu on veerandi tublimate omavalitsuste seas, kus lasteaiaõpetajale makstakse enam kui 80 protsenti kooliõpetaja alampalgast. (Alammäärast räägime nüüd seetõttu, et keskmine selgub alles tagantjärele.)

Heljo Pikhof : meie praegune eesmärk on, et iga noor võiks pärast põhikooli edasi õppida

Euroopas jätkab ametikoolis keskmiselt iga teine põhikooli lõpetaja. Eestis läheb pärast põhikooli kutsekooli õppima 26–27 protsenti noortest. Soovime, et peagi oleks neid kolmandik rohkem. Keeruline ülesanne. Ometi on Eestis töökäte puudus. Äsjase teabe järgi kasvas meil taas tööhõive määr. Paljud ettevõtted vajavad hea väljaõppega töötajaid. Samal ajal oli meil 2015. aastal 19 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. Paljudel neist napib nii haridust kui ka tööoskusi. Olen üht raadiomeest kuulnud neid nimetamas lumehelbekeste põlvkonnaks. Kutseharidus kui teeots Just kutseharidus võiks anda paljudele käega löönud ja virtuaalmaailma varjunud noortele teeotsa, kust jätkata haridusteed ja õppida ametit. Ega kutseharidus ole umbtee, ka sealtkaudu on võimalik kõrgkooli minna – kui kord õppima on õpitud. Liiati ei jookse ükski oskus ega teadmine mööda külgi maha.

Heljo Pikhof: ole nagu Tõnis Lukas või Ivari Padar – käi kutsekoolis

Nii Eesti majandus kui noored ise vajavad rohkem ja paremat kutseharidust, kirjutab Heljo Pikhof, Riigikogu SDE fraktsiooni aseesimees. Milline eluseik liidab Tõnis Lukast, kunagist haridusministrit ja tänast Eesti Rahva Muuseumi direktorit ning Ivari Padarit, mitmekordset ministrit, endist europarlamendi saadikut ja minu tänast head kolleegi riigikogus? Nad mõlemad on õppinud kutsekoolis. Seda on teinud ka kümned ja kümned tuhanded teised ametikoolide lõpetajad, kelle seas leidub oma ala suurepäraseid asjatundjaid, firmajuhte, oskustöölisi, ka inimesi, kes on läinud edasi õppima ja jõudnud doktorikraadinigi. Kutseharidus koos inimese enda pealehakkamise ja töötahtega peaks kindlustama ameti ja sissetuleku. Seda tõestab kasvõi praegune trend, kus varasemast palju rohkem täiskasvanuid omandab just kutsekoolides uut elukutset, et oma positsiooni tööturul parandada.

Heljo Pikhof: mida vähem magusaid jooke, seda tervemad lapsed

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi kinnitusel on magustatud joogi maksueelnõu konkreetne samm Eesti inimeste ja eriti noore põlvkonna tervise heaks. „Meie laste ja noorte ülekaalulisuse ning sellest tingitud tervisehädadega on pikalt tegeletud, kuid probleemid pole kuhugi kadunud – arvestatav hulk kooliõpilasi on endiselt kas rasvunud või ülekaalus. Seega on vaja tõhusamaid lahendusi, sealhulgas ka muudatusi maksupoliitikas,“ avaldas Pikhof toetust rahandusministeeriumis valminud seaduseelnõule, mis läks täna kooskõlastusringile.

Pikhof: iga koolikiusatud laps on väikese ühiskonna möödalask

Poliitik Helju Pikhof leiab, et kuigi 90% lastest on koolis õnnelikud, tasub siiski tähele panna, et 10% ei ole. Tänane PISA-uuringu rahulolu mõõtva uuringu avalikustamine näitas nimelt, et Eesti koolis on probleemiks psühholoogiline vägivald. „Ma ei näe ülearu põhjust rõõmustada PISA-testi tõiga üle, et rahulolematuid õpilasi on Eestis „vaid“ kümnendik, mis tähendab ju, et tegelikult on neid väga palju,“ ütles SDE parlamendifraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof. „Jah, meil on tõesti enamus õpilasi oma eluga rahul, nad ei tunne koolihirmu, tulevad õppimisega toime – see on tore ja näitab Eestit positiivsest küljest. Ent mind paneb muretsema, et ligi kümnendik õpilastest teatas: neid kiusatakse sageli,“ sõnas Pikhof. „Viimane kui üks kujunemiseas inimene, kes kardab koolis haiget saada ja tunneb pelgust kooli vastu, on meie ühine mure, väikese ühiskonna möödalask. Just sellest saabki sageli alguse koolile ja üldse kõigele käegalöömine.“