Tag Archives: Heljo Pikhof

Heljo Pikhof: tuge saavad nii erilised õpilased kui nende õpetajad

Kaasav haridus on meie koolikorralduse põhimõte juba 2010. aastast. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) järgi peab lapsel olema võimalus õppida kodulähedases koolis teiste omavanuste õpilaste seltsis.  See on mitmeti vajalik, osalt ka väärtuste küsimus: meie kõrval kasvab ja elab-töötab küllaga «ebastandardseid» inimesi, kes neist on keskmisest pikaldasem, kes andekam, kes vajab füüsilist abi. Sellele tuleb maast madalast silma vaadata ning elu-meluga harjuda tuleb ka erivajadustega lastel endil. Lõppeks – igaüks meist on eriline ja teistest erinev. Kuhu tõmmata piir? Hinnanguliselt kolm neljandikku hariduslike erivajadustega (HEV) õpilastest käib juba praegu tavakoolis. Ja aasta-aastalt tuleb aiva juurde nii diagnoositud kui diagnoosimata eripäraga – ütleme siis ettearvamatu käitumisega – lapsi ja noori. Ligi kaheksa aasta kestel pole riik teinud ainsatki sammu vastu ei omavalitsustele – kes on valdavalt koolipidajad –, ei õpetajatele: vaadaku ise, kuis hakkama saavad. Koolides on kogu aeg olnud terav puudus tugispetsialistidest – eripedagoogid, psühholoogid, logopeedid –, kes lapse vajadusi märkaksid-mõistaksid ja oskaksid teda professionaalselt abistada. Õpetajad on aga niigi üle koormatud; samuti pole nad saanud süsteemset koolitust, mis aitaks neil õpetamise kõrvalt erivajadustega lapsi ka ohjes hoida. Väidetavalt vajab aga ümmarguselt kolmandik õpilaskonnast kooliaja jooksul kas ühel või teisel moel (õpi)tuge. Tegevustoetus läheb nüüd HEV-lapsega kaasa. Senise korra järgi ei olnud riigil selget kohustust koolipidajale erivajadustega laste eest tegevuskulu tasuda. Vähe sellest, mõni aasta tagasi keerati needki kraanid kinni, kust tugispetsialistidele sai pedagoogide palgarahast töötasu maksta. Läinud kolmapäeval vastu võetud PGSi muudatused astuvad nüüd hea mitu sammu koolisüsteemi tõhustamise poole. HEV-lapsele pannakse lisaks haridustoetusele (rahvasuus: pearaha) ka nn tegevustoetus kaasa. Mida suurem on lapse või noore õpitoe vajadus, seda rohkem nõuab see raha. Sestap on välja toodud eri raskusastmed: kellele õpilastest on vaja üldist tuge, kellele tõhustatud tuge, kellele erituge. Vastavalt sellele muutub ka rahastamise koefitsient. Võime ju rääkida tasemerühmast või osaajalisest individuaalõppest, mis viib koosõppesse tavaklassiga. Ent on ka neid, kes vajavad puudespetsiifilist õppekeskkonda, -metoodikat, -vahendeid; korrapärast tugispetsialistide abi, mis on lõimitud sotsiaal- ja/või tervishoiuteenustega Omavalitsustele antakse 23 miljonit eurot lisatoetust tõhustatud ja erituge vajavate laste õpetamiseks ja tugiteenuste rakendamiseks. Tunamullu maksid omavalitsused ise 10,4 miljonit eurot erispetsialistide palkamiseks kooli. Riigi toetus on sihtotstarbeline, siiski võib seda kasutada ka tugispetsialistide töötasu maksmiseks, ja pangem nüüd tähele – ainult tingimusel, et nende palk on võrdne vähemalt õpetaja palga alammääraga. See on selge sõnum: kooli on logopeedid-psühholoogid pikisilmi oodatud. Seaduses on hulk muidki meetmeid, mis püüavad väärtustada tugispetsialistide tööd. Nagu õpetajatele, on neilegi kavas hakata maksma lähtetoetust, ja mitte ainult maapiirkondades, vaid ka Tartus ja Tallinnas. Õpetajaile, ka tugi­­spetsialistidele, seatakse sisse riiklikud aasta- ja elutööpreemiad, mis on samas suurusjärgus sportlaste ja kultuuritöötajate auhindadega. Esimesed antakse välja tänavu sügisel õpetajate päeva paiku. Ka abiõpetaja ametikoht tuleb kooli tagasi. Meie koolmeistrid on korduvalt kurtnud, et tahaksid last aidata, aga ei saa täpselt aru, mida on ühele või teisele tarvis. See info muutub kättesaadavamaks. Eesti hariduse infosüsteemi kantakse senisest täpsemalt andmed selle kohta, mis teenuseid on lapsele vaja ja mida rakendatakse. Nii saab ka ministeerium jälgida, kas laps saab vajalikku tuge. Jutt ei ole mõistagi täielistest terviseandmetest ja lapsevanem peab selleks loa andma. Tahaksin ümber lükata ka ühe linnalegendi. Ehkki tuge vajavate õpilaste põhihariduse korraldus on kohalike omavalitsuste ülesanne, jätkab riik raskemate erivajadusega lastele mõeldud koolide ja kompetentsikeskuste pidamist. Paljudele on see hädavajalik. Suhtlesin just hiljaaegu ühe Emajõe kooli vaegnägijast kasvandikuga, kes on ülimalt tänulik hariduse eest, mis arvestas just tema vajadusi.

Tartu linnavolikogu sotside fraktsiooni esimeheks valiti Gea Kangilaski

Tartu linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon  valis uueks esimeheks Gea Kangilaski. Aseesimeheks kinnitati Lemmit Kaplinski. Vastavalitud fraktsiooni esimees Gea Kangilaski kommenteeris eesootavat tööd: „Kanname Tartus suurima opositsioonijõu raskust ja lähtuvalt sellest sean peamiseks eesmärgiks linnavalitsuse töö kontrollimise, eraldi ja erilise fookusega korruptsiooni ennetamisel, aga samuti tahan seista hea selle eest, et Tartu püüdleks jätkuvalt avatud ja osalemist soodustava linnajuhtimise poole nii planeeringute, avalike arhitektuurikonkursside kui volikogu töö korraldamisel. Algamas on nii linna üldplaneeringu kui arengukava täiendamine, linn võtnud endale mitmete oluliste piirkondade ja sildade arendamise kohustuse (Sadama kvartal, keskkatlamaja ümbrus, Marja sild, ühendused Märja ja Vorbusega), kõik need peaksid saama ellu viidud nii, et oma sõna saavad kaasa öelda kõik kodanikud ja asumiseltsid, sh ka endise Tähtvere valla elanikud.“

Heljo Pikhof: kaasav haridus peab jõudma loosungitest pärisellu

Riigikogu kiitis täna 46 poolthäälega heaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mille eesmärgiks on viia hariduslike erivajaduste laste õppetöö korraldamine uuele tasemele ja mis tuua koolidesse abiõpetajad ning psühholoogid. „Riik asub tänavu rahastama HEV laste õpetamisega kaasnevaid kulusid, kui laps õpib munitsipaalkoolis. Märkimisväärselt suureneb koolis töötavate tugispetsialistide toetus, mis lubab neid juurde palgata ja loob eeldused selleks, et lapsed saavad senisest parema hariduse,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof.

Heljo Pikhof: seadusemuudatused peavad tooma kõigile turvalisema keskkonna

Riigikogus läks lõpphääletusele alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seadus, mille peamine eesmärk on kaitsta lapsi jõulise alkoholipropaganda eest ja vähendada otsustavalt liigjoomisest tingitud kahju Eesti ühiskonnale.  Kinnitamist ootav eelnõu näeb ette täiendavad piirangud alkoholi reklaamimisele teles, raadios ja sotsiaalmeedias. Alkohoolsed joogid peavad uute reeglite kohaselt olema paigutatud kaupluste müügisaalides teistest kaupadest eraldi, et nad ei oleks ostjate silme all. Sotsiaalministeeriumis valminud ja riigikogus mõnevõrra muudetud alkoholi- ja reklaamiseaduse piirangute puhul on tegu ka avalikkuses ühe enam vaieldud ettepanekutega.  „Kui ühel kaalukausil on meie laste huvid ning Eesti kainem tulevik ja teisel alkoholiäri huvid, siis ei tohiks olla kõhklust, milline valik teha. Uued põlvkonnad ei pea üles kasvama säravate alkoholireklaamide saatel, millel on selge mõju noorte tarbimisharjumustele,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof. „Alkoholipoliitika karmistamine on ainuõige olukorras, kus Eesti on alkoholisurmade arvult jätkuvalt Euroopas esirinnas  ja alkohol teeb mõõtmatut kahju meie inimeste tervisele ja ka majandusele,“ lisas ta. Reklaamipiirangud ja alkoholi uued müügireeglid on Pikhofi sõnul suunatud sellele, et inimesed tarbiksid vähem alkoholi. „Seadusemuudatused peavad tooma kõigile turvalisema keskkonna. Me tahame säästa inimelusid ja vähendada oluliselt tervisekahjusid. Me tahame vähendada alkoholist tingitud kuritegevust, liiklusõnnetusi, sotsiaalseid probleeme ja perevägivalda,“ rääkis Pikhof. Alaealiste ja noorte kõrval on eelnõu peamiseks sihtgrupiks ka alkoholisõltuvusega inimesed, kes soovivad joomist vähendada või siis sellega lõpparve teha.

Heljo Pikhof: laste kaitsmine kaalub üles alkoholiäri huvid

Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof kaitses riigikogus kavandatavaid alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muudatusi, mille keskne eesmärk on kaitsta lapsi  ja noori pealetükkivate alkoholireklaamide eest ning vähendada otsustavalt liigjoomisest tingitud tervise- ja majanduskahjusid. „Me teame, et nende muudatuste vastu on väga tugevad majandusjõud. Loodetavasti eelistavad parlamendi liikmed laste ja noorte huve ning rahva tervist, mis toob pikemas perspektiivis kasu ka majandusele. Kui kaalukausil on Eesti kainem tulevik ja alkoholiäriga seotud huvigruppide argumendid, siis ei tohiks olla kõhklust, milline valik teha,“ ütles Pikhof eelnõu teisel lugemisel. 

Heljo Pikhof: vanemahüvitise uued reeglid väärtustavad isade panust

Riigikogus läbis täna teise lugemise vanemahüvitise süsteemi reformiv eelnõu, mis muudab hüvitise maksmise paindlikumaks ja hindab varasemast enam lapsi kasvatatavate isade panust. „Vanemahüvitise süsteemi muutmise vajadusest on pikki aastaid rääkinud. Lõpuks on teoks saamas reform, mis teeb liialt jäiga skeemi ringi,  võimaldab töö- ja pereelu paremini jagada  ning  soosib isasid, kes lastega koju jäävad,” ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof.

Heljo Pikhof: eelarve astub tugeva sammu harituma Eesti suunas

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof  tõstis riigikogus peetud kõnes esile, et 2018. aasta riigieelarve toob kaasa palgatõusu õpetajatele ja aitab kergitada ka lasteaiaõpetajate töötasusid. „Valitsusliidu üheks peamiseks tegevussuunaks on panustamine haridusse, mis kajastub selgelt ka eelarves,“ märkis Pikhof.  Tema sõnul tõuseb õpetajate miinimumpalk jaanuaris saja euro võrra, kerkides 1150 euroni kuus. Koos lisatasudega läheneb õpetajate keskmine palk uuel aastal umbes 1400 euroni. Tänu selle, et riik oma eelarvest omavalitsusi rohkem toetab, saavad uuel aastal palka juurde ka lasteaiaõpetajad. Lasteaiaõpetaja alampalk jõuab järgmisel aastal 85 protsendini üldhariduskooli õpetaja miinimumpalgast, rääkis Pikhof.

Sotsiaaldemokraadid Tartu Linnavolikogus

Tartu Linnavolikogus asusid tööle Jarno Laur, Martin Hallik, Marju Lauristin, Gea Kangilaski, Kadri Leetmaa, Heljo Pikhof, Ott Maidre ja Lemmit Kaplinski.

Heljo Pikhof: hariduslike erivajadustega lapsi puudutav eelnõu tuleb ringi teha

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof kutsus täna riigikogus otsima paremat lahendust hariduslike erivajadustega õpilaste õppetöö edasisele korraldamisele, mis eeldab haridusministeeriumi esitatud eelnõu olulist ringitegemist. „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõusse kirjutatud plaan anda kõik haridusliku erivajadusega lastele mõeldud põhikoolid juba 1. jaanuarist omavalitsustele kätkeb endas mitmeid ohte ja küsitavusi,“ rääkis Pikhof. „Ei saa eeldada, et kõik uued omavalitsused on kõigest paari kuu pärast ühtemoodi võimekad korraldama raskemate  erivajadustega õpilaste õppetööd. Samuti puudub kindlus, kas leidub piisavalt eriteadmistega koolitatud õpetajaid ja tugispetsialiste.“

Tartu sotsiaaldemokraatide valimisnimekirja kuulub 36 naist ja 36 meest

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tartu linnapeakandidaat Jarno Laur ja piirkonna esimees Heljo Pikhof annavad täna kell 13 Tartu linna valimiskomisjonile üle sotsiaaldemokraatide nimekirja, mis üllatab mitmete uute tegijatega ning on tugevam kui eales varem.   Valimisnimekirja esinumbriks ja ühtlasi linnavolikogu esimehe kandidaadiks on Marju Lauristin, kes on lubanud valituks osutumise korral Euroopa Parlamendist lahkuda ja pühenduda kohalikule poliitikale.