Tag Archives: huviharidus

Karl Pütsepp: Noored, poliitika … ja Tartu

“Tuksata, noorus, kui maru, kui äike piitsana sähvata vanade üle! Tule ja tõuse kui kevadepäike, loomise rõõmuga sütita sule!” Nii kirjutas Gustav Suits tormisel 1905. aastal ilmunud luulekogus «Elu tuli». See oli aeg, kui meil polnud veel oma riiki ning kui eesti keele ja kultuuri ning inimeste tulevik ei näinud mitte hall, vaid must. Siis polnud noortel võimalust jääda kõrvaltvaatajaiks. Gustav Suitsu kaasaegsete noorte hulljulguseta poleks meil vaba riiki ega nõnda rikast kultuurilugu. Karta on, et aastal 2017 ei põle enamiku noorte tartlaste leek sama eredalt, ajad on vähem revolutsioonilised. Ometi on taas kasvamas noortes tahe tuleviku kujundamises kaasa rääkida. Sel sügisel saavad kohalikel valimistel esimest korda oma valiku teha ka 16- ja 17-aastased noored. Mõnele vanema põlvkonna poliitikule on võib-olla tekkinud mulje, et hääletamissedel on piisav vahetuskaup, millega noor usaldab talle oma igavese ja jäägitu toetuse. Tegelikult on sellest kaugelt liiga vähe. Peame pärima, kuidas tagada noorte osalus Tartu sõlmküsimuste lahendamises ning kuidas panna nende hääl senisest enam kõlama. Üks võimalus oleks anda Tartu noortevolikogule õigus määrata linnavolikogu alaliste komisjonide liikmeteks oma esindajad. Rõhutan: hääleõiguslikeks liikmeteks. See tagaks ärksate noorte sõna kuuldavuse ning paneks linnajuhte arvestama nende inimeste ideedega, kes Tartus (loodetavasti) kõige kauem elavad. Teiseks peab Tartu mõtlema oma juhtide järelkasvule. Kui tahame olla Põhja-Euroopa uue majanduse ja innovatsiooni keskus, peame tagama uuenduslike ettevõtmiste järjepidevuse. Paljudel noortel on häid ideid ning ettevõtlikkust, ent neil jääb puudu teadmistest mõtete rakendamisvõimaluste kohta. Seepärast võiks Tartul olla programm noorte ettevõtjate toetamiseks, omamoodi inkubaator, kus korraldataks säravamate ideede autoritele koolitusi ning jagataks mentorlust. Selleks et noored tunneksid, et kool on tõepoolest nende teine kodu, tuleks neid kaasata koolikeskkonna kujundamisse. Nii jõuaks noorte ideed kooliruumide ja koolielu korraldamise kohta ka tegeliku rakendamiseni ning kasvaks motivatsioon ühiselt kujundatud ruumi ka paremini hoida. Mitmekesine maailm vajab mitmekesiseid inimesi. Tuleks noortele laiemalt õpetada neid keeli (mandariini, jaapani, araabia, hispaania, prantsuse), mida tavaliselt koolis ei õpetata. Näiteks linna ja ülikooli koostöös. Noorte huvi tuleviku kujundamise vastu ei tohi lämmatada, seda tuleb tiivustada ning tegudeks suunata. Noored tõepoolest ei taha olla «vaikiv, ununev lehekülg aegade-raamatus». Artikkel avaldati Tartu Postimehes 9. augustil 2017.

Karl Pütsepp:huviharidusest julguseni mõelda ja tegutseda

12. aprillil võttis Riigikogu vastu Eesti tuleviku mõttes ühe tähtsaima otsuse, mis praeguse koosseisu jooksul tehtud: alates selle aasta 1. septembrist eraldab riik igal aastal laste huvitegevuse toetuseks omavalitsustele 15. miljonit eurot. See ei ole väike summa, arvestades seda, et raha pole ette nähtud mitte „betooni valamiseks“, vaid huvihariduse sisuliseks arendamiseks ning lapsevanemate ja juhendajate toetamiseks. On tore, et sotsiaaldemokraatide 2015. aasta riigikogu valimiste põhilubadus viiakse ellu ning et selle läbi väheneb veelgi meie laste ebavõrdsus ning paraneb nende võimalus saada parim võimalik haridus. Huvihariduse roll Eesti haridussüsteemis on aasta-aastalt kasvanud. Kui varem oli ringide eestvedamine mõne üksiku entusiastliku aineõpetaja eralõbu, siis nüüd on see viimaks tänu sotsiaaldemokraatidele leidnud ka riikliku tunnustuse. See on oluline muutus ühiskonna mõtteviisis: on üldtunnustatud arusaam, et huviharidus peab olema kättesaadav kõigile lastele, olenemata nende rahalistest, tervislikest või asukohalistest võimalustest. Eesti-suguse väikeriigi puhul on lubamatu, et tuhanded noored ei saa rahalistel põhjustel kasutada ning eelkõige avastada oma täit potentsiaali. Ehk olemegi varem ilma jäänud järgmisest Arvo Pärdist või Kristiina Ehinist. Enam ei tohi me sellel juhtuda lasta.

Heljo Pikhof: võrdsem stardipakk meie lastele

Kaubanduskeskustes aega surnuks löövad lapsed või maakohtade bussipeatustesse kogunenud igavlevad noorukid on üsna tavapärane vaatepilt. Rääkimata lastest, kes valdava osa vabast ajast veedavad arvutis või nutitelefonis. Noortel on vaja eakaaslastega suhelda, ka arvutiga sinasõprust pidada, kuid seda mõistlikul määral. Kui noore inimese ellu mahuvad vaid kool, kodu ja internet, siis kipub tekkima tühik, mida kiputakse täitma lollustega, pahatihti ka alkoholi ja narkootikumidega. Nii jäävad arendamata laste võimed, loomulikud anded. Noorteseire andmeil ei ole 10 protsenti Eesti koolilastest viimase kolme aasta jooksul käinud üheski trennis ega huviringis, mis tähendab, et peaaegu 30 000 last on huvitegevusest kõrvale jäänud. Enamasti on põhjus vanemate kõhnavõitu rahakott.

Riigikogu SDE fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi kinnitusel on eesmärk saada rohkem lapsi huviringidesse

Riigikogu arutab täna noorsootöö seaduse, haridusseaduse ja huvikooli seaduse muutmist. Riigikogu SDE fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi kinnitusel on eesmärk saada rohkem lapsi huviringidesse, selleks hakkab riik noorte huvitegevuse süsteemi kaudu jagama laste huvitegevuse tarvis miljoneid eurosid. „Kaubanduskeskustes aega surnuks löövad lapsed või maakohtade bussipeatustesse kogunenud igavlevad noorukid on üsna tavapärane vaatepilt. Rääkimata nendest lastest, kes valdava osa oma vabast ajast veedavad arvutis või nutitelefonis. Jah, noortel on vaja eakaaslastega suhelda ja ka arvutiga sinasõprust pidada, kuid seda kõike mõistlikul määral. Kui noore inimese ellu mahuvad vaid kool, kodu ja internet, siis kipub tekkima tühik, mida kiputakse täitma lollustega, pahatihti ka alkoholi ja narkootikumidega. Samuti jäävad nii arendamata laste võimed ja loomulikud anded,” ütles Pikhof. „Noorteseire andmeil ei ole 10 protsenti Eesti koolilastest viimase kolme aasta jooksul käinud üheski trennis ega huviringis, mis tähendab, et pea 30 000 last on huvitegevusest täiesti kõrvale jäänud. Enamasti on selle põhjuseks vanemate kõhnavõitu rahakott. Meie saadikurühma maakonnavisiitidel olen ma korduvalt kuulnud kurbi lugusid sellest, kuidas andekaid lapsi on kas muusikakoolist, tantsuringist või suusatrennist ära võetud, kuna osalustasu maksmine käib üksikemale või suure pere vanematele üle jõu. Vahel möödub lapsepõlv ilma toreda harrastuseta transpordiprobleemide pärast või siis seetõttu, et lapse kodukandis pole selleks võimalusi. Pahatihti toob kõrvalejäetus kaasa eakaaslastega võrreldes kitsama silmaringi ja kesisemad oskused ning kokkuvõttes ka kehvema hakkamasaamise iseseisvas elus.

Heljo Pikhof: laste huvitegevus ei ole luksuskaup

„Laste võimalus osaleda huvitegevuses peab olema neile sama hea kui põhiõigus, mitte luksuskaup,“ kommenteeris riigikogu liige Heljo Pikhof täna parlamendi kultuurikomisjonis toimunud arutelu sügisel rakenduva huvitegevuse toetussüsteemi üle, mille kaudu hakatakse iga-aastaselt jagama üle 14 miljoni euro. Noorteseire andmeil ei ole 10 protsenti koolilastest viimase kolme aasta jooksul käinud üheski trennis ega huviringis, mis tähendab, et ligi 30 000 last on huvitegevusest täiesti kõrvale jäänud. Regulaarselt osaleb huvitegevuses – sõltuvalt omavalitsusest – 30-60 protsenti lastest, kuigi tegelikult peaksid saama käia trennis või huviringis kõik lapsed, rõhutas sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof, kelle sõnul tähendab see huvitegevusest kõrvale jäänud lastele teiste eakaaslastega võrreldes kitsamat silmaringi, vähemaid oskusi ja lõppkokkuvõttes kehvemat toimetulemist iseseisvas elus. „Noorsootöö seaduse, haridusseaduse ja huvikooli seaduse muutmine, mida parlament peagi arutama hakkab, loob aluse noorte huvitegevuse täiendava riigipoolse toetussüsteemi rakendamiseks ning erilise tähelepanu all on kolm valdkonda – kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused,“ loetles Pikhof.