Tag Archives: Jarno Laur

Jarno Laur: Holmi naasmine

Holmi kvartali arhitektuurivõistluse tulemuste väljakuulutamine tähistab küll võistluse lõppu, aga tegelikult hoopis ühe suure protsessi algust. Tartu taastub enam kui 70 aastat tagasi peetud sõjast. Mitme põlvkonna jaoks ununenud kohanimed – Holm, samanimeline sild ja tänav, mitmed vanad tähthooned, hotellid Ankur ja Bellevue teiste hulgas – on taas meie ajaloolises teadvuses. Holmi taastamine pole muidugi omaette eesmärk, vaid seondub laiema sooviga koondada linnakeskusesse olulised teenused ja funktsioonid. Mäletatavasti näeb kesklinna üldplaneering ette riigi omandis olevale maale riigimaja, mis koondab valitsusasutuste kodanikega seotud teenused kesklinna. Võidutöö «Emajõgi», mille autorid on OÜ AB Ansambel arhitektid Toivo Tammik ja Veiko Vahtrik, sai žürii toetuse ennekõike hea kohatunnetuse ja Emajõe väärtustamise tõttu. Töö sisu: perimetraalne, suhteliselt suurte mahtudega lahendus, kus jõeäärsed majad on madalamad kui Narva maantee poolne hoonestus, tekitab head vaated ka tagumise rea hoonetele. Narva maantee äärde loob kavand hea linnalise tiheduse. Tähtis on, et jõe ääres säilib Jaapani kirssidega pargiosa, mis on kujunenud tartlaste lemmikpaigaks Holmi pargis. Nii on tajutud kõige suuremaid loodusväärtusi ja päikeselisim pargiosa jääb ka tulevikus pakkuma rohelust ja silmailu. Kogu jõeäärne lahendus on sümpaatselt (suur)linlik: välibassein, varikatus ja astmestik muudavad jõekalda pilkupüüdvaks ruumiks, kus saab aktiivselt puhata või ka lihtsalt olla. Jõeäärne väljak haakub seejuures ka kirsiaiaga. Töö meeldejäävaim osa on vaieldamatult jõe kohale projekteeritud konsoolvarikatus. Selle idee teostus võib muuta kogu ala linna uueks sümboliks või lisada Holmi nende ikooniliste vaadete hulka, kus seni on raekoda koos suudlevate tudengite skulptuuriga, ülikooli peahoone, toomkiriku varemed või Tigutorn ja Ahhaa keskus. Võidutöö eelis on kindlasti tema teostatavus. Lähtutud on kinnistu piiridest, mis loob võimaluse hoonestada ala krunthaaval eri etappidel. Ometi ei ole võitnud kavand siiski veatu. Ennekõike on probleem selles, et pole arvestatud endise Holmi tänava suunaga. Kavandis on küll (Uus-)Holmi tänav, kuid see lookleb lingtänavana läbi kvartali, algab Narva maanteest ja suubub taas Narva maanteele. Perspektiivset Holmi silda ei ole võidukavandis ette nähtud, ehkki seda on ilmselt võimalik lisada. Positiivsena on tajutud üht praegust peamist jalgsikäigu suunda, mistõttu on läbi kvartali viidud diagonaaltänav Kaarsillast riigimaja (Annelinna) poole. Väljapakutud kasutusotstarbed erinevad üldplaneeringus kavandatust ning võidutööga jätkamise eeltingimus maaomanike poolt oli jääda üldplaneeringu lahenduse juurde selliselt, et Holmi tänava joonest Võidu silla poole jääksid avalikud funktsioonid (riigimaja) ning Raatuse tänava poole ärifunktsioonid. Parkimine on kogu kvartali ulatuses kavandatud maa alla, mis võimaldab hoonestust tihendada, kuid liiklusskeem vajab edasi töötamist, sest kogu maa-alune maailm on kavandatud ühe, Narva maantee saarel asuva sissesõiduga.

Jarno Laur: Avatus on Tartu edu alus

Hiljuti avaldas uuringufirma Kantar Emor Tartu kohta andmed, et Reformierakonda toetab 30 protsenti valijaid ja sotse umbes 12. Tõsi, valim oli väike ja veaprotsent suur. Mida see teile kõneleb? Nii väikese valimiga ei ole mõtet kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Finišijoon on 15. oktoober ja siis on täpselt näha, kuidas asi kujuneb. Siiski, kui tulemus selliseks kujuneks, ei oleks erilist tähtsust, kes on sotside linnapeakandidaat. Kas oleksite valmis abilinnapeana töötama mõne muu rea peal kui senine planeerimise ja ehituse valdkond? Tartu poliitikas on selles mõttes huvitav seis, et siin ei välistata väga palju asju ette ära igaks juhuks. Tuleb tunnistada, et selle nelja aasta jooksul, mil senine koalitsioon on töötanud, on olnud väga hea koostöö. Küsimus on  selles, mida uus võimuliit tegema hakkab ja kas saame teha neid asju, milleks meie valijatelt mandaati küsime.

Tartu sotsiaaldemokraatide valimisnimekirja kuulub 36 naist ja 36 meest

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tartu linnapeakandidaat Jarno Laur ja piirkonna esimees Heljo Pikhof annavad täna kell 13 Tartu linna valimiskomisjonile üle sotsiaaldemokraatide nimekirja, mis üllatab mitmete uute tegijatega ning on tugevam kui eales varem.   Valimisnimekirja esinumbriks ja ühtlasi linnavolikogu esimehe kandidaadiks on Marju Lauristin, kes on lubanud valituks osutumise korral Euroopa Parlamendist lahkuda ja pühenduda kohalikule poliitikale. 

Sotsid kinnitasid Jarno Lauri Tartu meerikandidaadiks

Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse ala abilinnapea ametis töötav Jarno Laur on varem öelnud, et läheb sügisestele valimistele välja linnapeakandidaadina, kui tema erakond (SDE) teda toetab. Nii ka läks. Tänasel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tartu piirkonna üldkogul nimetati ta meerikandidaadiks. Linna ees seisvatest väljakutsetest rääkides märkis Laur, et tartlaste suurimaks nurinaks on olnud tööalaste eneseteostusvõimaluste vähesus. Vähemasti kinnitavad seda rahuloluuuringud. «Soovime teha Tartust uue majanduse lipulaeva, kasvava ja kaasava Tartu, mis veaks Eestit eest,» ütles ta Tartu Postimehele saadetud läkituses.

Jarno Laur: tramm pole buss

Tartu uue üldplaneeringuga seoses kerkis pea esimese teemana üles võimalik trammiliin. Peatselt sekundeeris sellele monorelsi idee. Kui tõsiselt peaksime neid ettepanekuid võtma? Tramm, monorelss, metroo – mis te unistate, parandage parem asfaldiaugud ära! Mõelge neile asjadele siis, kui kõik muu, näiteks põhikoolid, on korras. Need on vaid paar reaktsiooni sotsiaalmeediast, mis kajasid vastu ettepanekutele radikaalselt muuta Tartu ühistransporti. On väga hea meel, et intrigeerivad ettepanekud ühistranspordi kohta on tekitanud huvi linna uue üldplaneeringu vastu ja pannud inimesi kaasa mõtlema. Ometi ei ole need ettepanekud pelgalt huvi tekitamiseks, vaid ikka soovist parandada linlaste liikuvust. Kolmandik tartlastest elab väga kompaktselt Annelinnas, seejuures on nende valdav liikumissuund igal hommikul ja õhtul kesklinn. Kahe linnakuga Tartu ülikool vajab head ühendust kesklinna ja Maarjamõisa vahel. Kliinikumi hooned vaevlevad pidevas parkimiskriisis, sest rahuldavat ühissõidukiühendust, mis laseks autota haigemajja arsti juurde või tööle või õppima, ei ole. Lisame siia äärelinna tekkinud Lõunakeskuse, mis erinevatel hinnangutel põhjustab umbkaudu poole Riia tänava liiklusvoost. Kas leida võimalusi suurendada tänavate läbilaskevõimet autode tarvis, ehitada enam korrusparklaid ja uusi sildu või pakkuda autosõitjale alternatiivi kergliiklemise võimaluste ja ladusa ühistranspordi abil. 

Jarno Laur: Raadist sai tohutute võimaluste pantvang

Raadit on üldise arvamuse järgi peetud Tartu üheks suurema potentsiaaliga linnaosaks. Sellel arvamisel on mitu head põhjust. Eesti Rahva Muuseumi naasmine Raadile uue peahoonega loob tähtsa piirkondliku magneti. See on ka kesklinnale väga lähedal asuv piirkond – ERMi uus hoone jääb linnulennult kahe kilomeetri kaugusele raekojast, raekojast sama kaugele jäävad veel Tamme kool, Maarjamõisa, Eedeni kaubanduskeskus ja maaülikooli linnak. Nõukogude võimu tõttu oli Raadi loomulikust arengust ära lõigatud. Kuskil mujal Tartus ei ole sellist võimalust alustada planeerimist sisuliselt valgelt lehelt. Arvestades mitte-minu-tagaaia ehk NIMBY-sündroomi järjest suuremat süvenemist, on see väärtus omaette. Lisaks väga suured maaüksused, mis võimaldavad linna keskele tuua seni vaid äärelinlikku konteksti sunnitud tegevust, sest linnasüdamele lähedal ruumi napib. Et potentsiaal iseenesest ei ole veel alustuseks piisav, saime sel aastal kaks õppetundi. Kõigepealt, Arena Tartu suur võit kaasava eelarve hääletusel ning suurte lootustega uute ideede ja erakapitali kaasa haaramiseks linna korraldatud ideevõistlus Raadil uute turismi- ja kultuuriettevõtmiste algatamiseks. Tänapäeval on 3D-tehnoloogia kättesaadav ja lihtne, selle tulem peibutavalt ilus. Nii juhtus, et Arena Tartu idee osutus kaasava eelarve hääletusel edukaks. Paljudele näis, et hääletusega saabki halli püsti. Ent tegu on illusiooni, mitte päriseluga.

Jarno Laur: kuuldused lämbumisest on tugevasti liialdatud

Paraku on kirveidki kingitud, ähvardatud ja valega allkirju kogutud. Vihjan kampaaniale, mis räägib Tartu peatsest lämbumisest, sest linna kopsud ehk pargid kavatsetakse hävitada. See on asi, mis vajab õiendust, et inimestel tekiks võimalus objektiivsete faktide najal oma seisukoht kujundada. Väide, et kesklinna üldplaneering on võtnud taastada sõjaeelse Tartu tihedalt hoonestatud kesklinna ja kaotab siit kõik sõja tagajärjel tekkinud pargid, on ju paremal juhul liialdus. Igal juhul eksitav.

Jarno Laur: elu ja melu kesklinna

Avalikkuse ja linnavolikogu ette jõudev kesklinna üldplaneering on tööriist. See annab kesklinna arendamise raamistiku nii, et Tartu säilitaks oma kompaktsuse, mille tagab piirkonna «raskuskeskme» paiknemine just linna südames. Planeering on koostatud, kujundamaks kesklinnas välja ajaloolise ülikoolilinna, nüüdisaegse rahvusvahelisi tarku töökohti koondava ärikeskuse ning linna- ja regioonikeskuse sümbioosi. Tulemuseks on senisest tihedamalt hoonestatud ning aktiivsema inimtegevusega linnasüda.