Tag Archives: Jarno Laur

Sotsid kinnitasid Jarno Lauri Tartu meerikandidaadiks

Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse ala abilinnapea ametis töötav Jarno Laur on varem öelnud, et läheb sügisestele valimistele välja linnapeakandidaadina, kui tema erakond (SDE) teda toetab. Nii ka läks. Tänasel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tartu piirkonna üldkogul nimetati ta meerikandidaadiks. Linna ees seisvatest väljakutsetest rääkides märkis Laur, et tartlaste suurimaks nurinaks on olnud tööalaste eneseteostusvõimaluste vähesus. Vähemasti kinnitavad seda rahuloluuuringud. «Soovime teha Tartust uue majanduse lipulaeva, kasvava ja kaasava Tartu, mis veaks Eestit eest,» ütles ta Tartu Postimehele saadetud läkituses.

Jarno Laur: tramm pole buss

Tartu uue üldplaneeringuga seoses kerkis pea esimese teemana üles võimalik trammiliin. Peatselt sekundeeris sellele monorelsi idee. Kui tõsiselt peaksime neid ettepanekuid võtma? Tramm, monorelss, metroo – mis te unistate, parandage parem asfaldiaugud ära! Mõelge neile asjadele siis, kui kõik muu, näiteks põhikoolid, on korras. Need on vaid paar reaktsiooni sotsiaalmeediast, mis kajasid vastu ettepanekutele radikaalselt muuta Tartu ühistransporti. On väga hea meel, et intrigeerivad ettepanekud ühistranspordi kohta on tekitanud huvi linna uue üldplaneeringu vastu ja pannud inimesi kaasa mõtlema. Ometi ei ole need ettepanekud pelgalt huvi tekitamiseks, vaid ikka soovist parandada linlaste liikuvust. Kolmandik tartlastest elab väga kompaktselt Annelinnas, seejuures on nende valdav liikumissuund igal hommikul ja õhtul kesklinn. Kahe linnakuga Tartu ülikool vajab head ühendust kesklinna ja Maarjamõisa vahel. Kliinikumi hooned vaevlevad pidevas parkimiskriisis, sest rahuldavat ühissõidukiühendust, mis laseks autota haigemajja arsti juurde või tööle või õppima, ei ole. Lisame siia äärelinna tekkinud Lõunakeskuse, mis erinevatel hinnangutel põhjustab umbkaudu poole Riia tänava liiklusvoost. Kas leida võimalusi suurendada tänavate läbilaskevõimet autode tarvis, ehitada enam korrusparklaid ja uusi sildu või pakkuda autosõitjale alternatiivi kergliiklemise võimaluste ja ladusa ühistranspordi abil. 

Jarno Laur: Raadist sai tohutute võimaluste pantvang

Raadit on üldise arvamuse järgi peetud Tartu üheks suurema potentsiaaliga linnaosaks. Sellel arvamisel on mitu head põhjust. Eesti Rahva Muuseumi naasmine Raadile uue peahoonega loob tähtsa piirkondliku magneti. See on ka kesklinnale väga lähedal asuv piirkond – ERMi uus hoone jääb linnulennult kahe kilomeetri kaugusele raekojast, raekojast sama kaugele jäävad veel Tamme kool, Maarjamõisa, Eedeni kaubanduskeskus ja maaülikooli linnak. Nõukogude võimu tõttu oli Raadi loomulikust arengust ära lõigatud. Kuskil mujal Tartus ei ole sellist võimalust alustada planeerimist sisuliselt valgelt lehelt. Arvestades mitte-minu-tagaaia ehk NIMBY-sündroomi järjest suuremat süvenemist, on see väärtus omaette. Lisaks väga suured maaüksused, mis võimaldavad linna keskele tuua seni vaid äärelinlikku konteksti sunnitud tegevust, sest linnasüdamele lähedal ruumi napib. Et potentsiaal iseenesest ei ole veel alustuseks piisav, saime sel aastal kaks õppetundi. Kõigepealt, Arena Tartu suur võit kaasava eelarve hääletusel ning suurte lootustega uute ideede ja erakapitali kaasa haaramiseks linna korraldatud ideevõistlus Raadil uute turismi- ja kultuuriettevõtmiste algatamiseks. Tänapäeval on 3D-tehnoloogia kättesaadav ja lihtne, selle tulem peibutavalt ilus. Nii juhtus, et Arena Tartu idee osutus kaasava eelarve hääletusel edukaks. Paljudele näis, et hääletusega saabki halli püsti. Ent tegu on illusiooni, mitte päriseluga.

Jarno Laur: kuuldused lämbumisest on tugevasti liialdatud

Paraku on kirveidki kingitud, ähvardatud ja valega allkirju kogutud. Vihjan kampaaniale, mis räägib Tartu peatsest lämbumisest, sest linna kopsud ehk pargid kavatsetakse hävitada. See on asi, mis vajab õiendust, et inimestel tekiks võimalus objektiivsete faktide najal oma seisukoht kujundada. Väide, et kesklinna üldplaneering on võtnud taastada sõjaeelse Tartu tihedalt hoonestatud kesklinna ja kaotab siit kõik sõja tagajärjel tekkinud pargid, on ju paremal juhul liialdus. Igal juhul eksitav.

Jarno Laur: elu ja melu kesklinna

Avalikkuse ja linnavolikogu ette jõudev kesklinna üldplaneering on tööriist. See annab kesklinna arendamise raamistiku nii, et Tartu säilitaks oma kompaktsuse, mille tagab piirkonna «raskuskeskme» paiknemine just linna südames. Planeering on koostatud, kujundamaks kesklinnas välja ajaloolise ülikoolilinna, nüüdisaegse rahvusvahelisi tarku töökohti koondava ärikeskuse ning linna- ja regioonikeskuse sümbioosi. Tulemuseks on senisest tihedamalt hoonestatud ning aktiivsema inimtegevusega linnasüda.