Tag Archives: Kajar Lember

Abilinnapea Kajar Lember paneb ameti maha

Tartu sotsiaaldemokraadist abilinnapea Kajar Lember ütles eile volikogus selgelt välja sõnumi, mida kuluaarides on räägitud juba nädalaid: ta paneb ameti maha ja keskendub eraärile. Palun selgitage, mis on ametist lahkumise põhjus nüüd, kui valimisteni on jäänud umbes aasta? Põhjus on selles, et linn korraldab lähiajal Raadil mitmete potentsiaalsete arendusobjektide ideekonkursi, et Raadi ümbrus korda teha. Olen otsustanud, et tahan ühe oma ideega osaleda. Leian, et konkursist osavõtt tekitaks huvide konflikti, olengi seetõttu otsustanud abilinnapea ameti maha panna ja mingiks ajaks keskenduda erasektorile. Idees, millega ma välja tulen, ei ole ka ühtpidi midagi maailma muutvat, oleme varemgi mõelnud sama asjaga Raadi peale, aga pigem vallamaadele teisel pool lennuvälja, et tekitada sinna kogu pere turismiobjekti. Nüüd, mil Roosi tänava lennuangaaride rendilepingust ootamatult loobuti ja need lähevad konkursile, avanes uus võimalus. Kahte jumalat on korraga raske teenida ja valik on praegu selline. Kavatsen siiski mitte ära kaduda ja jätkan Tartu volikogu liikmena. Kuidas hindate oma senist aega Tartu linnavalitsuses? Mulle on need kaks ja pool aastat olnud väga vinged aastad ja loodan parima võimaliku jälje maha jätta. Kahju on lahkumisel sellest, et meil on väga hea punt, linnavalitsus on väga hästi toiminud, Tartu asja ajamisel pole olnud vahet, millisest erakonnast keegi on ja kuidas koalitsioon on kokku pandud.

Kajar Lember: mis ikkagi saab meie koolimajadest?

Tartu koolimajade kehv olukord on habemega teema. Kus on lahendus? Kas see üldse olemas ongi? Või peab tartlane leppima, et ka praegu sündivad lapsed õpivad eelmise riigikorra nägu koolimajades?   Tartu on Eesti hariduspealinn. Selle üle saab ja tulebki uhke olla. Ülikoolide kõrval on siin väga suur roll eelnevatel haridusastmetel ning meie kutsehariduskeskusel. Linnavara hoidmise ja haldamise vaatenurgast on meil 13 põhiharidust andvat kooli, viis põhi- ja üldkeskharidust ning kolm üldkeskharidust andvat kooli summaarse netopinnaga ligkaudu 120 000 m2. Enamiku põhikoolide ehitusaeg jääb 1950.–1980. aastatesse. Nende hoonete nii tehniline kui ka moraalne seisukord vajab nüüdisajastamist. Gümnaasiumide tehniline seisukord on parem, kuigi investeeringuid vajavad needki. Linn on küll igal aastal investeerinud koolihoonete remontidesse, rekonstrueerimistöödesse ja tuleohutusnõuetega vastavusse viimisesse, kuid arvestades koolivõrgu koguvajadust, tuleb tunnistada, et praeguses tempos investeerimismahtudega jätkamine ei taga pikemas perspektiivis vajalikku tulemust.

Kajar Lember: et reformi järel ei tuleks pisaraid valada

Lõpuks ometi on haldusreformi diskussioon tõsiselt avalikkuse ees. See on ainult tervitatav, sest erinevalt mitmest teisest viimasel ajal fookuses olnud kuumast teemast, puudutab äsja riigikokku jõudnud haldusreformi seaduseelnõu kas suuremal või vähemal määral pea kõiki Eesti inimesi.   Mind küll kummastas peaministri manitsus, et ärgem jäägem haldusreformi eelnõu menetledes kinni detailidesse. Teisisõnu – valitsusjuht, kelle väitel vajavad nii Eesti riik kui majandus vaid peenhäälestust, lajatab omavalitsustele kuvaldaga. Tegelikkuses peitub saatan, nagu ikka, detailides, mis aga omavalitsuste puhul ei pruugi kõrgelt mäelt kätte paista. Riigihaldusministri juhtimisel on välja töötatud eelnõu, mis peab reformi eesmärgiks omavalitsuste võimekuse tõstmist. Selle saavutamise põhiliseks teeks on aga omavalitsuste liitumine suuremateks haldusüksusteks ning ainsaks sisuliseks kriteeriumiks elanike arv. Kava kohaselt peab reformijärgses Eestis igas omavalitsuses elama vähemalt 5000 inimest.

Sotsiaaldemokraadid: haldusreformi tulemusena peab paranema inimeste heaolu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogu andis põhimõttelise toetuse haldusreformi elluviimisele, mille tulemusena peab suurenema omavalitsuste võimekus ja paranema inimeste heaolu. “Haldusreformi eelnõus tuleb leida lahendused kõigile reformi olulistele külgedele, sest vaid nii on võimalik saavutada seatud eesmärke. Väga oluline on jõuda kokkulepetele omavalitsuste rahastamismudeli muudatustes, mis toetavad omavalitsuste võimekuse reaalset tõusu” ütles sotsiaaldemokraatide aseesimees Kajar Lember.

Kajar Lember: omavalitsustel on nüüd võimalus võidelda

Kõrvalt vaadates tundub, et viimane poolaasta on Toompeal kulunud vaid kemplusele kooseluseaduse rakendusaktide võimalikkuse üle. Selle varjus liigub aga omasoodu riigikogu poole ka haldusreformi seaduse rohkelt muudatusettepanekuid saanud eelnõu. Selle eelnõu seletuskirja võib nii ülesehituse kui ka sisu poolest lugeda juba päris korralikuks ja arusaadavaks dokumendiks. Samas markeerib seletuskiri tunduvalt rohkem kui seaduse tekst. Omavalitsuse toimimise praktiline ja ka ideoloogiline võtmeküsimus on kohaliku tasandi õigus ja võimekus ise oma elu korraldada ehk siis see, kas on võimalik langetada otsuseid ja kas on raha, et neid ellu viia.

Kajar Lember: Sotsid ei kavatse haldusreformile pidurit panna, kuid teevad hulga märkusi

Sotsiaaldemokraatide tänaõhtune juhatus otsustas, et riigihalduse ministri Arto Aasa pakutud haldusreformi eelnõu, mille kooskõlastusring sel nädalal lõpeb, vajab mitmeid täpsustusi. Samas märkis sotside aseesimees Kajar Lember, et eesmärk pole reformile nö pidurit panna ja selle vastuvõtmist takistada. «Me kindlasti ei tõmba praegu haldusreformile pidurit, tahame edasi liikuda. Teeme ettepanekuid ja lisame märkuseid,» ütles Lember. Peamiseks murekohaks on sotside meelest see, milline näeb pärast seda välja omavalitsuste tulubaas, kui vallad on ühinenud vähemalt 5000 elanikuga omavalitsusteks. «Kui tahame, et omavalitsused oleks suuremad ja võimekamad, siis see võimekus ei juhtu vaid sellest, et paneme kaks tükki kokku ja ongi võimekamad. Omavalitsuste tulubaas peab samuti suurenema,» märkis Lember.

Kuldse trio jõuluomlett

Kui sotside uus esimees ühel ilusal kevadhommikul pulti astus oli valitsus juba uued rõivad selga ajanud ja rehkenduski lukku löödud. Kokku kirjutatud regilaul oli ilus – valitsusliit soovib kujundada Eestist järjest kindlamalt euroopalikke väärtusi kandva, majanduslikult eduka, kõigile võrdseid võimalusi tagava, perekonda väärtustava, hästi hoitud ja kaitstud riigi. Esimees ütles aga, et jutt on küll õige ja vägagi sotsiaalset nägu, kuid siiski pisut lühike. Ja ega exel pole mingi vana aja laul, kust välja ei saa. Sotsid  läksid ja ajasid Stenbocki ukse taga jalad harki ja nõudsid oma. Vingerdas esimene minister, mis ta vingerdas, kuid lõpuks pidi ta ilusa lennukitega pildi pealt maha ronima ning hakkama päriselt tegutsema selle nimel, et ei peaks juba armsaks saanud kabinetist koos värviliste aksessuaaridega välja kolima.

Kajar Lember: uuendame linna eelarvestrateegiat

Tartu linnavalitsus saatis volikogule arutamiseks Tartu linna eelarvestrateegia aastateks 2016-2019.   “Arvestades linna majandustegevuse suurt sõltuvust väliskeskkonna mõjudest ja muutuvast õigusruumist, uuendatakse strateegiat igal aastal, et viia prognoosid kooskõlla üldiste muutustega Eesti majandus- ja fiskaalkeskkonnas,” ütles Tartu abilinnapea Kajar Lember.

Kajar Lember: Valitsuse plaan tõsta majutuse käibemaksu pole arukas

21. mail toimus hotelli London konverentsisaalis koosolek, kus majutus- ja turismiettevõtjad arutlesid turismisektori arengute üle Tartus, Tartumaal ja Eestis tervikuna. Ühiselt otsustati teha pöördumine Tartust ja Tartumaalt valitud Riigikogu saadikute poole, mis taunib majutusasutuste planeeritavat käibemaksu tõusu. SA Tartumaa Turism nõukogu esimehe ja Tartu abilinnapea Kajar Lemberi sõnul on väga kahetsusväärne, et turismiettevõtjate ja Riigikogu liikmete ühisarutelule jõudis vaid üks viieteistkümnest kutsutud saadikust, kauaaegne Tartu Linnavolikogu esimees Aadu Must. „Soovisime ühiselt arutada niigi keerulises olukorras oleva turismisektori teemasid, aga kahjuks ei leidnud Riigikogu liikmed vabal nädalal kas aega või tahtmist sellest kohtumisest osa võtta.” 

Kajar Lember: Esimese kuu tulemuste põhjal majandusaktiivsuse kohta veel põhjapanevaid järeldusi teha ei saa

2015. aasta jaanuaris laekus Tartu linna eelarvesse tulusid 10,2 miljonit eurot, mis moodustab 8% tulude eelarvest. Põhitegevuse tulusid laekus 9,1 miljonit eurot ehk 8% eelarvest. Suurimaks tuluallikaks on Tartu linnas üksikisiku tulumaks, mis moodustab üle poole kõikidest põhitegevuse tuludest. Füüsilise isiku tulumaksu laekus 5,5 miljonit eurot ehk 9% eelarvest. Maksutulusid kokku laekus 5,6 miljonit eurot ehk 9% eelarvest. Maamaksu laekumine oli 0,9 miljonit eurot ja kohalikest maksudest (reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, parkimistasu) laekus kokku 0,1 miljonit eurot. Toetusi põhitegevuseks laekus 2,1 miljonit eurot (põhiliselt riigieelarvest tasandus- ja toetusfondist) ehk 6% eelarvest. Kaupade ja teenuste müügist laekus 1,3 miljonit eurot ehk 8% eelarvest.