Tag Archives: lapsed

Heljo Pikhof: hariduslike erivajadustega lapsi puudutav eelnõu tuleb ringi teha

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof kutsus täna riigikogus otsima paremat lahendust hariduslike erivajadustega õpilaste õppetöö edasisele korraldamisele, mis eeldab haridusministeeriumi esitatud eelnõu olulist ringitegemist. „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõusse kirjutatud plaan anda kõik haridusliku erivajadusega lastele mõeldud põhikoolid juba 1. jaanuarist omavalitsustele kätkeb endas mitmeid ohte ja küsitavusi,“ rääkis Pikhof. „Ei saa eeldada, et kõik uued omavalitsused on kõigest paari kuu pärast ühtemoodi võimekad korraldama raskemate  erivajadustega õpilaste õppetööd. Samuti puudub kindlus, kas leidub piisavalt eriteadmistega koolitatud õpetajaid ja tugispetsialiste.“

Heljo Pikhof: mida vähem magusaid jooke, seda tervemad lapsed

Riigikogu kinnitas täna magustatud joogi maksu seaduse, mille keskseks eesmärgiks on vähendada ülekaaluliste laste arvu. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi kinnitusel on tegu  konkreetse sammuga Eesti inimeste ja eriti noore põlvkonna tervise heaks. „Meie laste ja noorte ülekaalulisuse ning sellest tingitud tervisehädadega on pikalt tegeletud, kuid probleemid pole kuhugi kadunud – arvestatav hulk kooliõpilasi on endiselt kas rasvunud või ülekaalus. Seega on vaja tõhusamaid lahendusi, sealhulgas ka muudatusi maksupoliitikas,“ avaldas Pikhof toetust seadusele, mis jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.

Heljo Pikhof: mida vähem magusaid jooke, seda tervemad lapsed

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi kinnitusel on magustatud joogi maksueelnõu konkreetne samm Eesti inimeste ja eriti noore põlvkonna tervise heaks. „Meie laste ja noorte ülekaalulisuse ning sellest tingitud tervisehädadega on pikalt tegeletud, kuid probleemid pole kuhugi kadunud – arvestatav hulk kooliõpilasi on endiselt kas rasvunud või ülekaalus. Seega on vaja tõhusamaid lahendusi, sealhulgas ka muudatusi maksupoliitikas,“ avaldas Pikhof toetust rahandusministeeriumis valminud seaduseelnõule, mis läks täna kooskõlastusringile.

Pikhof: iga koolikiusatud laps on väikese ühiskonna möödalask

Poliitik Helju Pikhof leiab, et kuigi 90% lastest on koolis õnnelikud, tasub siiski tähele panna, et 10% ei ole. Tänane PISA-uuringu rahulolu mõõtva uuringu avalikustamine näitas nimelt, et Eesti koolis on probleemiks psühholoogiline vägivald. „Ma ei näe ülearu põhjust rõõmustada PISA-testi tõiga üle, et rahulolematuid õpilasi on Eestis „vaid“ kümnendik, mis tähendab ju, et tegelikult on neid väga palju,“ ütles SDE parlamendifraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof. „Jah, meil on tõesti enamus õpilasi oma eluga rahul, nad ei tunne koolihirmu, tulevad õppimisega toime – see on tore ja näitab Eestit positiivsest küljest. Ent mind paneb muretsema, et ligi kümnendik õpilastest teatas: neid kiusatakse sageli,“ sõnas Pikhof. „Viimane kui üks kujunemiseas inimene, kes kardab koolis haiget saada ja tunneb pelgust kooli vastu, on meie ühine mure, väikese ühiskonna möödalask. Just sellest saabki sageli alguse koolile ja üldse kõigele käegalöömine.“

Heljo Pikhof: koolilaste töötamise reeglid muutuvad paindlikumaks

Riigikogus olid täna teisel lugemisel töölepinguseaduse muudatused, mis lihtsustavad alaealiste tööle asumise korda ja lubavad lastel koolivaheajal senisest rohkem töötada. Noorte tööle võtmist pärsib ajale jalgu jäänud ja liiga keerukas paberimajandus, mistõttu plaanitakse juba sel subel lihtsustada laste kõrval ka tööandjate elu. “Alaealiste töötamist soodustab ka ajaliste piirangute leevendamine,” ütles riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof. “Oluline on rõhutada, et uued reeglid ei tee mingeid järeleandmisi laste õiguste kaitse ja tööohutuse vallas,” lisas Pikhof. Edaspidi teeb seadus vahet õppeveerandil ja koolivaheajal töötamisel. Alaealised tohivad juba lähitulevikus vaheaegadel varasemast rohkem tööd teha: 13-14-aastane ja vanem alaealine kuni seitse tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Veel kehtiv kord lubab neil töötada kuni neli tundi päevas ja kuni 20 tundi nädalas. Koolikohustuslikele alaealistele jääb kehtima keeld mitte töötada rohkem kui pool koolivaheajast.

Heljo Pikhof: vanemahüvitise isaga jagamine annab rohkem valikuvõimalusi

Püüame muuta vanemahüvitisi paindlikumaks ja soodustada isade suuremat panustamist laste kasvatamisse, aga see ei muuda hüvitiste maksmise üldpõhimõtet, kirjutab riigikogu Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof. Meil kellelgi ei ole korraga kaht elu, üks töö- ja teine pere jaoks. Need ei kulge teineteisest lahus. Kui aga perre sünnib laps, jääb töö- ja pereelu kokkusõlmimine peaasjalikult naise mureks. Käepärase näitena võiks tuua, et praegu on vanemahüvitise saajate hulgas ainult kaheksa protsenti isasid ja kõnekeeles kutsutaksegi hüvitist emapalgaks. Ema ja isa ühes paadis Mispärast on asjalood meil sellised? Ons põhjuseks ajast ja arust hinnangud-hoiakud või ka isade leige huvi oma põnni vastu? Samas on eesti naiste tööhõive paljude Euroopa riikidega võrreldes juba aastakümneid väga kõrge, meie naiste keskmine haridustase annab silmad ette suurele osale ülejäänud Euroopa naistele ja ka eesti meestele.

Riigikogu SDE fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi kinnitusel on eesmärk saada rohkem lapsi huviringidesse

Riigikogu arutab täna noorsootöö seaduse, haridusseaduse ja huvikooli seaduse muutmist. Riigikogu SDE fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi kinnitusel on eesmärk saada rohkem lapsi huviringidesse, selleks hakkab riik noorte huvitegevuse süsteemi kaudu jagama laste huvitegevuse tarvis miljoneid eurosid. „Kaubanduskeskustes aega surnuks löövad lapsed või maakohtade bussipeatustesse kogunenud igavlevad noorukid on üsna tavapärane vaatepilt. Rääkimata nendest lastest, kes valdava osa oma vabast ajast veedavad arvutis või nutitelefonis. Jah, noortel on vaja eakaaslastega suhelda ja ka arvutiga sinasõprust pidada, kuid seda kõike mõistlikul määral. Kui noore inimese ellu mahuvad vaid kool, kodu ja internet, siis kipub tekkima tühik, mida kiputakse täitma lollustega, pahatihti ka alkoholi ja narkootikumidega. Samuti jäävad nii arendamata laste võimed ja loomulikud anded,” ütles Pikhof. „Noorteseire andmeil ei ole 10 protsenti Eesti koolilastest viimase kolme aasta jooksul käinud üheski trennis ega huviringis, mis tähendab, et pea 30 000 last on huvitegevusest täiesti kõrvale jäänud. Enamasti on selle põhjuseks vanemate kõhnavõitu rahakott. Meie saadikurühma maakonnavisiitidel olen ma korduvalt kuulnud kurbi lugusid sellest, kuidas andekaid lapsi on kas muusikakoolist, tantsuringist või suusatrennist ära võetud, kuna osalustasu maksmine käib üksikemale või suure pere vanematele üle jõu. Vahel möödub lapsepõlv ilma toreda harrastuseta transpordiprobleemide pärast või siis seetõttu, et lapse kodukandis pole selleks võimalusi. Pahatihti toob kõrvalejäetus kaasa eakaaslastega võrreldes kitsama silmaringi ja kesisemad oskused ning kokkuvõttes ka kehvema hakkamasaamise iseseisvas elus.

Heljo Pikhof: vaesusahelate murdmine: 2019. aastaks Põhjamaade tasemele

Suhtlen aeg-ajalt Tartu toidupanga tublide töötajatega, kes puutuvad pidevalt kokku majandusraskustes inimestega. Äsja kuulsin neilt head uudist: lastega peresid on toidupanga klientide hulgas vähemaks jäänud. See kinnitab üldse Eestis toimuvat, kus märkimisväärselt on vähenenud nii süva­vaesuses kui ka suhtelises vaesuses elavate laste hulk. Statistikaameti hiljutisest uuringust selgus, et 2015. aastal langes absoluutses vaesuses elavate laste määr 4,6 protsendile, mis on pea kaks korda väiksem aasta varasemast näitajast. See on harukordne saavutus, sest üldjuhul nii lühikese ajaga nii positiivset pööret ei toimu. Oma roll on tööturu arengul ja palgatõusul, aga mitte ainult. Sotsiaaldemokraadina saan valehäbita kinnitada, et laste vaesuse märgatava leevenemise üks põhjusi peitub ka meie tegevuses. Valitsusvastutust hakkasime kandma kevadel 2014 ning meie tähelepanu kese oli ja on suunatud lastele ja lastega peredele. Selle tulemusel kerkis esimese ja teise lapse toetus ning gümnaasiumiõpilased said süüa tasuta koolilõunat. Rängimas vaesuses elavaid lapsi aitas ka toimetulekupiiri kergitamine. Mõelgem nüüd sellele, et Tartumaal elas tunamullu 19 750 lastega peret, kus kasvas 32 913 last. Neist kahelapselisi oli 7357 ning kolme ja rohkemate lastega 2570. Kui palju tublisid inimesi, mõtlen statistikat vaadates ning tunnen rõõmu, et sotside osalusel on valitsuste sammud andnud paljudele peredele ja lastele tuge või kindlust tulevikuks. Lastele suunatud tegevused peavad koos maksupaketiga muutma ühiskonda hoolivamaks ja tugevamaks, aitama kaasa, et lapsi sünniks rohkem. Toidupanga inimesed ja sotsiaaltöötajad näevad selgelt, et üksikutel inimestel on raskem toime tulla kui pereinimestel. Tartus ja Tartumaal, tõenäoliselt mujalgi vajavad toiduabi just igas vanuses üksikud mehed, kellest küll osa on oma pahede ohvrid. Teistest enam haavatavad on ka üksi elavad pensionärid. Paratamatult on Eestis endiselt vaesuses kasvavaid lapsi. Arvude taga on päris inimesed, puudust kannatavad pered, üksikemad, kes ei suuda lastele alati täisväärtuslikku toitu pakkuda ega neid klassikaaslastega ekskursioonile saata. Statistika taga on noored hinged, kel nagu kõigil teistel lastel on üks ja ainus lapsepõlv, aga kes kogevad hüljatust ja tõrjutust, kellel on raske leida sõpru. Tuleb tunnistada, et meie rahva haridusele ja tervisele, samuti majandusele ja kuritegevusele on jälje jätnud see, et riik ei tulnud kakskümmend ega kümmekondki aastat tagasi lastega peredele piisavalt appi. Nüüdsel valitsusliidul on ambitsioonikas siht jõuda aastaks 2019 laste vaesuse vähendamisega Põhjamaade tasemele. Lastele suunatud tegevused peavad koos maksupaketiga muutma ühiskonda hoolivamaks ja tugevamaks, aitama kaasa, et lapsi sünniks rohkem. Vaesus või vaesusrisk ohustab üksikvanemaga peresid. Eriti raske on, kui pere juurest lahkunud vanem on lapse või lapsed elatisrahata jätnud. Jaanuaris alustanud elatisabifond peaks nende olukorda leevendama. Fond tagab üksikvanemate lastele igakuise sajaeurose toetuse ja nõuab võla sisse neilt, kes ei maksa elatist. Ja juba juulis hakkab riik maksma 300 euro suurust lasterikka pere toetust kolme kuni kuue lapsega peredele. Seitset või enamat last kasvatavaid peresid ootab siis 400-eurone lisatoetus. Vaieldamatult on see lisaraha väga suur asi ka meie linna ja maakonna 2570 lasterohkele perele, kelle hulk loodetavasti kasvab. Septembris käivitub programm, millega riik eraldab laste huvitegevusele 15 miljonit eurot. Enamikule peredele on 2018. aastast suur tugi tulumaksuvaba miinimumi hüpe 500 eurole. Allikas: Tartu Postimees    

Heljo Pikhof: laste kaitsele peab järgnema naiste kaitse

Riigikogu kinnitas kolmapäeval Lanzarote konventsiooni, mis käsitleb laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest. Riigikogu õiguskomisjoni juht Heljo Pikhofi sõnul ei nõua see uute seaduste loomist või olemasolevate muutmist, kuid tegu on märgilise sammuga, millele võiks järgneda naisi kaitsva Istanbuli konventsiooni ratifitseerimine. „Eesti allkirjastas Lanzarote konventsiooni juba 8 aastat tagasi. See on võrdlemisi nukker, et oleme üks viimaseid riike, kes selle ratifitseerib. Kuid see ei tähenda, et me poleks seni laste kaitsega tegelenud, otse vastupidi. Konventsiooniga esitatavad nõudmised oleme me juba täitnud,“ ütles Pikhof. Samavõrd tähtis kui piir panna alaealiste seksuaalsele väärkohtlemisele on oluline lõpetada naistevastane vägivald meie ühiskonnas. „See tähendab, et riigikogu saali peab jõudma ka Istanbuli konventsioon. Erinevalt lapsi puudutavast on meil ohtralt vajaka jäämisi naiste kaitsel ja konventsiooni on meil vaja nii noorte kui vanemate naiste tervise aga ka ühiskonna tervise pärast tervikuna,“ lisas ta.

Heljo Pikhof: Seleta kui lapsele

Meie lasteaednikud on enamasti oma kutsele truu rahvas. Ikka ja jälle kaalub põnnide lapsesuu ja silmasära üles «kutsehaiguse» – kroonilise alamakstuse. Tartus on talutav Nõnda on praegugi nii ühes kui teises Tartu lasteaias usinasti toimetamas õpetajaid, kellega koos ja kelle nimel pidasime aastaid linnavalitsusega palgaläbirääkimisi, mina toona kui Tartu haridustöötajate liidu ekspert. Püüdlesime kollektiivlepingut, mis võtaks kas või sammhaaval linna makstava lasteaiaõpetaja alamtasu riigipalgalise kooliõpetaja omale järele. Vaid korra see ka õnnestus, muidu terendas üldkooli pedagoogi töötasu määramatus kauguses kui virvatuli soos.