Tag Archives: lasteaiad

Heljo Pikhof: Konkursi korras lasteaeda tööle. Püüdmatu unelm?

President Kersti Kaljulaid viskas õhku mõtte, et koolieelikuile tuleks lasteaias emakeele kõrval selgeks õpetada veel teinegi keel. Selles loos on tõtt: lapsed haaravad kõike ju lennult. Ajakirjanik Jaan Martinson läks oma arvamises konkreetsemaks: see teine keel peaks olema vene keel, sest inglise keel tuleb praegusajal iseenesest. Selle peale puhkes eri keelte vajalikkuse ja väärtuse üle käre arutelu, mis on sumbunud oma mõttetusse. Alushariduse kõige suurem probleem on hoopis muus. Meil napib noori ja nooremapoolseid lasteaiaõpetajaid ning peamine põhjus on väike töötasu. Liiati erineb keskmine palk paikkonniti ligi 2,4 korda (nii on see 2015. aasta täisandmete põhjal). Mõelgem: milline kõrgelt haritud õpetaja läheb lasteaeda tööle, kus omavalitsus maksab talle suurt südant ja suurt pinget nõudva töö eest vähem kui 500 eurot kuus? Õhust, armastusest ja missioonitundest aastakümneid lapsi kantseldanud ning koolitanud õpetajad lähevad aga riburada pensionile, ilma et noori peale kasvaks. Elame juba pikki aastaid oludes, kus praegustelegi nõuetele vastava alushariduse andmine võimalikult hästi ja võimalikult paljudele koolieelikutele eeldab lasteaednikelt suisa kangelasmeelt. Ilma teatud taseme teadmiste ja sotsiaalsete oskusteta, jah, ka väärtuste ja hingehariduseta ei ole laps kooliküps. Tartu on veerandi tublimate omavalitsuste seas, kus lasteaiaõpetajale makstakse enam kui 80 protsenti kooliõpetaja alampalgast. (Alammäärast räägime nüüd seetõttu, et keskmine selgub alles tagantjärele.)

Piret Uluots: teateid tegelikkusest ehk Elu võimalikkusest lasteaias

Tartus tõusis uuel aastal taas lasteaia kohatasu. Uuel aastal tõusevad ka lastetoetused, palgad, tulumaksuvaba miinimum ja toimetulekutoetuste piir. Ka linn aitab hättasattunuid oma sotsiaaltoetustega.   Samas nõustun linnavolikogu kolleegi Jüri Kõre seisukohaga, et sotsiaaltoetuste najal elada ei ole normaalne. Abistavatest meetmetest hoolimata on mitmed vanemad lasteaedadele võlgu. Põhjusi on siin erinevaid: on ajutisi raskusi, on lihtsalt minnalaskmist, on lahkuläinud vanemate vaidlust, kumb maksma peab jne.

Heljo Pikhof: Seleta kui lapsele

Meie lasteaednikud on enamasti oma kutsele truu rahvas. Ikka ja jälle kaalub põnnide lapsesuu ja silmasära üles «kutsehaiguse» – kroonilise alamakstuse. Tartus on talutav Nõnda on praegugi nii ühes kui teises Tartu lasteaias usinasti toimetamas õpetajaid, kellega koos ja kelle nimel pidasime aastaid linnavalitsusega palgaläbirääkimisi, mina toona kui Tartu haridustöötajate liidu ekspert. Püüdlesime kollektiivlepingut, mis võtaks kas või sammhaaval linna makstava lasteaiaõpetaja alamtasu riigipalgalise kooliõpetaja omale järele. Vaid korra see ka õnnestus, muidu terendas üldkooli pedagoogi töötasu määramatus kauguses kui virvatuli soos.

Kajar Lember: Hoida või oodata?

Tartu linnal on kohustus luua vanemate soovi korral kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimalus käia lasteaias. Tartu linnas on 31 munitsipaallasteaeda, mille teenuseid kasutab praegu üle 5000 lapse ning loodetavasti suudame lähiaastatel juurde ehitada veel vähemalt kaks uut lasteaeda ja renoveerida olemasolevaid. Tänu linna investeeringu- ning tegevustoetusele on Tartus välja arenenud suhteliselt tugev ja stabiilne eralasteasutuste ning lastehoiuteenuse osutajate võrgustik, kes pakuvad praegu teenust umbes 500 lapsele.

Piret Uluots: mul on hea meel, et olen opositsioonis

Krõlli lasteaia õpetaja ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv linnavolikogu liige Piret Uluots tunnistab, et on opositsioonipoliitiku staatusega rahul, kuna on saanud oma mõtteid ausalt välja öelda. Teie nimest tulenevalt ei saa küsimata jätta, kas kunagine Eesti Vabariigi peaminister Jüri Uluots on teie sugulane. Jah, ta oli minu vanaisa vanem vend ehk minu vanaonu ja ma olin ka tema Eestisse ümbermatmise komisjonis perekonna esindaja.