Tag Archives: Lemmit Kaplinski

Lemmit Kaplinski: Tartu muuseumid ERMi-järgses maailmas

Eesti Rahva Muuseumi valmimine seab Tartu ülejäänud muuseumid uude olukorda. Mida teha, et külastajad leiaksid üha sagedamini tee ka linna teistesse muuseumidesse? Kui kasulik oleks linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone rajamine? Eesti Rahva Muuseumi avamine on loonud kõigile Tartu muuseumidele ainulaadse võimaluse ja isegi kohustuse vaadata uuesti üle oma eesmärgid, hinnata muutunud võimalusi, leida uusi külastajaid ja mõtestada ühist kultuuripärandit. Tartu linnavalitsus otsib praegu uut hingamist linnamuuseumile. Koos kultuuriministeeriumiga arutatakse Tartu kunstimuuseumi tulevikku. Linlastel tuleb samal ajal otsustada linnasüdame esindushoone saatus. Need pole aga üksikküsimused, vaid kõik otsused peavad teenima Tartu linna ja laiemalt kogu piirkonna strateegilisi eesmärke kultuuripärandi ning turismi- ja elamusmajanduse valdkonnas. Kuigi tööd on alustatud, ei ole linn veel jõudnud sõnastada oma nägemust terviklikust muuseumide ja külastuskeskuste võrgustikust. Seetõttu ei ole praegu mõistlik astuda ennatlikke samme, vaid töötada koos asjaosalistega välja tegevuskava, mis toetaks Tartu kui regiooni tõmbekeskuse edasist arengut. Kuigi pool muuseumide tegevusest on seotud kogudega, räägin ennekõike teisest poolest – külastajatest ja külastatavusest. Kogude asjus pole vaja astuda murrangulisi samme, tuleb vaid jätkata liikumist ühishoidla rajamise suunas. Külastatavuses on ERMi valmimise järel toimumas muutused ja neid tuleb analüüsida.

Lemmit Kaplinski: linna argine sünnipäevakink Tartu lastekunstikoolile

Tartu linn soovib osta riigilt ära ERMi vana näitusemaja Kuperjanovi tänaval, et muuta see linna seltsimajaks. Kui see plaan teostub, mida võiks siis peale hakata Tiigi seltsimajaga? Tartu linnal on auvõlg omaenda lastekunstikooli ees, mille uue õppehoone ehitus tuli 2009. aasta majanduslanguse tõttu katkestada. Nüüd on linnal tekkinud võimalus see võlg tasuda ja anda lastekunstikooli käsutusse peatselt vabanev Tiigi seltsimaja. Kuigi kool jääb endiselt kasutama kahte õppehoonet, rahuldab selline lahendus täielikult tema vajadusi ning loob linnaruumi huvitava telje Tiigi tänaval. Tartu laste-kunstikool, nagu seda tollal nimetati, asutati esimese omataolisena Eestis juba 1957. aastal. Raske on alahinnata mitmeaastase õppekava alusel omandatud kunstialase alushariduse tähtsust tulevaste tegevkunstnike karjäärile. Veel vähem tohib aga mööda vaadata sel aastal oma 60 aasta juubelit tähistava kooli ligi tuhandest lõpetajast, kellest ei saanud tingimata kunstnikud, vaid ajaloolased, koolijuhid, ettevõtjad või näiteks kaitseväelased. Neile kõigile on lastekunstikool andnud kogu eluks julguse otsida ilu enese ümber. Oskus mõista teiste inimeste esteetilisi valikuid on võrreldav võõrkeelteoskusega ja on sellisena üks tervikliku hariduse nurgakive.

Tartu Linnavolikogu liige Lemmit Kaplinski (SDE) pälvis kultuurikandja tunnustuse

  Eile anti Athena keskuses kätte tiitlid Tartu 2015. aasta kultuurikandja laureaatidele. Pärast ametlikku osa oli tänukõnede aeg ning seejärel sai klaase kokku lüüa juba Tartu Popi ja Roki Instituudi kontserdi saatel. Tartu Uue Teatri lavastus «Odysseia» valiti parimaks kultuurisündmuseks eelkõige seetõttu, et suutis muuta terve Tartu teatrilavaks ning viia publiku rännakule müütiliste kangelaste maailma. Koreograafi ja lavastaja Renate Keerdi tunnistamisele parimaks teoseloojaks aitas kaasa järjekordne tõestus tema kõrgvormist, lavastus «Põletatud väljade hurmaa». Tartu kunstimuuseum sai parima kutselise koosluse nimetuse, sest paistis püsivalt silma tähelepanuväärsete näituste ja publiku kaasamisega. Harrastusliku koosluse aunimetusega pärjatud Luuleprõmmu Euroopa meistrivõistluste meeskond tõi aga Tartusse maailmatasemel kirjandusfestivali.

Lemmit Kaplinski: Tartu vajab kultuuritehast

Selleks on kõigepealt vaja selgitada, mida see üldmõiste tähendab ja mida mitte. Kindlasti hõlmab kultuuritehas mingit hoonet või hoonekompleksi, mida hallatakse ühe tervikuna ja kus oma tegevusi korraldatakse. Enamasti on selleks kohaks vana tööstushoone – aastakümnete eest alanud tööstuse kolimine linnakeskusest välja on suuresti kultuuritehaste sünni põhjuseks –, kuid rahvusvaheline praktika näitab, et kultuuritehaseks võib olla ka näiteks laev (NOASS Riias), raudteevagun (Village Underground Londonis) või hoopis sõjaväekasarmud (Rojc Alliance Pulas).