Tag Archives: linnavolikogu

Aastapäeva mõtisklus

Eelmises linnavolikogus lahendasime lasteaiakohtade nappuse, otsustasime teha korda kõik Tartu koolid, igal aastal ühe, astusime samme linna inimsõbralikumaks muutmisel, jalgratturid ja jalakäijad ei ununud autoliiklejate kõrval ära. On oluline, et mitte ükski suur linnaruumiline lahendus kesklinnas ei valmi enam ilma arhitektuurikonkursita. Ja kui mitu arhitektuuriauhinda Tartusse eelmisel aastal tuli! Seisame selle eest, et lasteaia kohatasusid langetada, et need ei oleks siin enam Eesti kõrgeimad, otsime lahendusi paljulapseliste perede ja üksikvanemate toetamiseks lasteaiatasu maksmisel. Algklasside koolitoit on Tartus tasuta, aga linn võiks toetada ka lasteaialaste toitlustust. Oluline on aidata tartlasi, kel õlul raske hoolduskoormus, olgu eakate või puudega laste hooldamisel. Mida rohkem suudab linn pakkuda abi, mida inimestel tõesti vaja, seda õnnelikumad oleme me kõik.

Tartu linnavolikogu sotside fraktsiooni esimeheks valiti Gea Kangilaski

Tartu linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon  valis uueks esimeheks Gea Kangilaski. Aseesimeheks kinnitati Lemmit Kaplinski. Vastavalitud fraktsiooni esimees Gea Kangilaski kommenteeris eesootavat tööd: „Kanname Tartus suurima opositsioonijõu raskust ja lähtuvalt sellest sean peamiseks eesmärgiks linnavalitsuse töö kontrollimise, eraldi ja erilise fookusega korruptsiooni ennetamisel, aga samuti tahan seista hea selle eest, et Tartu püüdleks jätkuvalt avatud ja osalemist soodustava linnajuhtimise poole nii planeeringute, avalike arhitektuurikonkursside kui volikogu töö korraldamisel. Algamas on nii linna üldplaneeringu kui arengukava täiendamine, linn võtnud endale mitmete oluliste piirkondade ja sildade arendamise kohustuse (Sadama kvartal, keskkatlamaja ümbrus, Marja sild, ühendused Märja ja Vorbusega), kõik need peaksid saama ellu viidud nii, et oma sõna saavad kaasa öelda kõik kodanikud ja asumiseltsid, sh ka endise Tähtvere valla elanikud.“

Tartu sotsiaaldemokraatide ettepanekud Tartu linna 2018. aasta eelarvesse

SDE fraktsioon Tartu Linnavolikogus esitas 11. detsembril parandusettepanekud Tartu linna 2018. aasta eelarve eelnõule.  Peame oluliseks: Säilitada lapsevanema poolt kaetava lasteaiatasu 2017. aasta  tasemel ehk 64,5 eurot kuus; Suurendada koolieelsete lasteasutuste tööjõukulusid 224 784 euro võrra, et tagada vahendid kvalifitseeritud lasteaiaõpetajate töötasu alammäära tõstmiseks 1000 euroni; Suurendada koolieelsete lasteasutuste tööjõukulusid 200 000 euro võrra, et oleks võimalik luua lasteaia direktorite käsutuses olev nö palgavahendite puhver võimaldamaks rakendada tulemusjuhtimist vastavalt iga konkreetse lasteasutuse vajadustele; Kesklinna tänavaruumi jalakäijasõbralikuks muutmiseks Ülikooli tn rekonstrueerimist lõigus Vallikraavi-Lossi; Linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ruumide kaasajastamist. Seetõttu tuleks lisada Arhitektuuri- ja ehituse osakonna eelarvesse 60 000 eurot Kesklinna kultuurikeskuse arenduskuludeks: ruumiprogrammi koostamiseks, arhitektuurikonkursi ettevalmistamiseks  ja preemiateks; Vähendada hooldustasusid Tartu Hooldekodus, et vähendada hooldekodu elanike perede arvestatavat rahalist koormust; Kaasava eelarve osa suurendada 2019. aasta eelarve koostamisel 200 000 euroni ja ühe kaasava eelarve objekti  maksumuse ülemmäära 100 000 euroni; Suurendada üksikisiku tulumaksu laekumist 3 200 000 euro võrra; Tuua välja eraldi tabelina Tähtvere valla suuremad kuluartiklid, et lihtsustada Tähtvere valla elanikel eelarve lugemist.

Sotsiaaldemokraadid Tartu Linnavolikogus

Tartu Linnavolikogus asusid tööle Jarno Laur, Martin Hallik, Marju Lauristin, Gea Kangilaski, Kadri Leetmaa, Heljo Pikhof, Ott Maidre ja Lemmit Kaplinski.

Marjustini maandumine. Viiendale noorusele järgneb mahalaadimine

Marju Lauristin, tudengitele ja lähematele kolleegidele lihtsalt Marjustin, on Tartus tagasi. «Tundsin, justkui oleksin jälle kooli sattunud. See oli nagu viies noorus,» iseloomustab ta äsja lõppenud 3,5-aastast tööd Euroopa Parlamendis. Edasi lubab Eesti üks kogenuimaid sotsiaalteadlasi ja poliitikuid (SDE) pühenduda kodulinnale ja ülikoolile. Kui uskuda eelmisel aastal ilmunud raamatut «Marjustini sajand», siis tunnistasite juba 2014. aastal Euroopa Parlamenti minnes erakonnakaaslastele, et ilmselt ei pea seal viit aastat vastu. Ütlesite koguni, et ei kavatse surra Tallinna-Brüsseli lennukis. Aga kohe seejärel märkisite, et teiega on juba kord nii, et kui lasete end millegi sisse tõmmata, siis lähete hasarti ja panustate kogu jõuga. Kui palju te olete pidanud viimastel nädalatel endas Euroopa-hasarti alla suruma, et hakata taas Tartu-hasarti kasvatama? Teate, see protsess on olnud kaheosaline. Mul oli juba aasta tagasi tunne, et võiks hakata seal otsi kokku tõmbama, aga siis tuli eesistumise asi vahele (Eesti pidi Brexiti tõttu võtma Euroopa Liidu nõukogu eesistumise enda kanda kavandatust pool aastat varem – toim). Leidsin, et kui Eesti peab sellisesse tulipunkti asuma, võiks kõik meie saadikud vähemalt protsessi algusosas igati toeks olla. Peale selle tekkis mul võimalus hakata e-privaatsuse uue määruse raportööriks. See oli niivõrd oluline ja mulle erialaselt väga lähedane asi, et ma ei saanud kuidagi «ei» öelda. Niisiis pikenes minu äratulek umbes aasta võrra ja see oli piisavalt pikk aeg, et end sellest Euroopa-hasardist sujuvalt lahti võtta. Teisalt oli töö e-privaatsuse raportiga väga intensiivne ning sisaldas ka parasjagu palju kirgi ja võitlust. Nüüd sai see tehtud: viimane päev, mil ma Stras­bourgis olin, oligi see päev, kui minu raportit täis­kogus hääletati. See justkui pani asjale väga konkreetse punkti. Üks lause sai läbi ja tekkis hea võimalus uut alustada. Nii et kokku võttes kujunes äratulek kuidagi loomulikuks. Aasta tagasi oleks mul kindlasti olnud märksa rohkem väljarebituse tunnet. Pealegi tulid Eestis kohalikud valimised peale ja koos nendega lootus midagi Tartu heaks ära teha.

Marju Lauristin: meie ühiskond on vanade inimeste suhtes ikkagi väga karm. Ma ütleks isegi julm

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin (77) kavatseb sügisel naasta europarlamendist Tartusse. Ta tahab ülikoolilinnas ajada nii digiasja kui ka eakate asja. Miks te tahate Brüsselist ära tulla? Ma ei ütleks nii, et ma tahan ära tulla. Tegelikult on Brüssel olnud mulle niivõrd huvitav kogemus. Olen saanud teha asju, mis on mulle endale olulised ja huvitavad. Aga ma olen valiku ees. Brüssel lõpeb ära ka niikuinii. (Euroopa Parlamendi valimised on 2019. – Toim.) On valik, kas tulla aktiivselt tagasi koju kaasa lööma või katsuda see Brüsseli viimane aeg n-ö ära kannatada. Vaimselt ja sisuliselt on mulle Brüssel väga meeltmööda, aga puhtfüüsiliselt muutub sõitmine järjest raskemaks, iga kuuga, mis sa vanemaks saad. Kuna Brüsselis hakkavad lähenema järgmised valimised, siis üha enam mõtlevad saadikud sisulise tegevuse asemel, kuidas teha kampaaniat. Ja see ei paku mulle vähematki huvi. Meil on Tartus praegu hea meeskond, me tahame teha Tartust ikkagi Eesti parima linna. Olles suur Tartu patrioot, on see mulle kena positiivne viimane väljakutse. Teie tunnete end ju nagu kala vees kõigil poliitika tasandeil – nii Euroopas, Eestis kui kohalikus poliitikas, ning omal ajal veel ka Nõukogude Liidu lagundamises. Minu jaoks poliitika ei ole ju amet. Minu amet on olla ülikoolis teadlane ja õppejõud. Professor olen ma surmani ja see annab ka tegelikult poliitikas olles suure vabaduse. Mul ei ole kunagi olnud tunnet, et ma teen poliitikas karjääri. Teil on mingi plaan olemas, mida Tartu volikogus ära teha? Muidugi on. Esiteks hakkab ülikool välja arendama oma digikeskust või digivõimekust. Muidugi, Tallinnas on tehnikaülikool ja Jaak Aaviksoo pingutab seal, et Tallinnast saaks infotehnoloogia arengu keskus. Aga Tartu väga suur eelis on see, et meil saab neid uusi võimalusi rakendada läbi mitme eriala. On arstiteaduskond, haridus, geenitehnoloogia. Me võiksime Tartu kujundada välja digiühiskonna arengu Euroopa tasemel kompetentsikeskuseks. Mul on väga suur lootus, et Tartu saab sellega uue hingamise, ka oma majanduslikus arengus. Sinna tahan kindlasti panustada ja ma usun, et Tartus on mul selles palju liitlasi.

Tõnu Ints: vaatame, kas minust saab kesktormaja või väravavaht

Tartu linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni juht Tõnu Ints ennustab, et sügisesed valimised kujunevad äärmiselt tasavägiseks, sest oma osa ihkavad ka valimisliidud. Tõnu Ints, olete linnavolikogus olnud 15 aastat. Seega võiks teid kohalikus poliitikas juba veteraniks tituleerida. Võib nii öelda küll. Kogemust juba on. Ometi olete paljudele tartlastele olnud suhteliselt nähtamatu. Kohaliku poliitikaga on ju nii, et see pole ühegi inimese, välja arvatud linnavalitsuse liikmed, põhitöö. Seda tehakse oma põhitegevuse kõrvalt. Võime öelda, et suures osas on see vabatahtlik tegevus, kui sa tahad linna asjades kaasa rääkida ja silma peal hoida. Valdav osa ajast kulub ikka põhitöö peale. Ka ajaleheveergudel ja sotsiaaldemokraatide blogis te ülemäära tihti oma seisukohti ei avalda. No on ikka ette tulnud … Aga jah, erakonna siselistis, kus arutelud toimuvad, seal küll mitte. Mis on teie poliitiline ambitsioon? Arvan, et praegusel etapil on minu poliitiline ambitsioon olla hea linnavolikogu liige. Järgmistel valimistel hästi ja edukalt kandideerida ning hoida sotsiaaldemokraatide mainet Tartus kõrgel.