Tag Archives: Marju Lauristin

Marju Lauristin jagab raamatus otsekoheseid hinnanguid ka ametist lahkuvale president Ilvesele

Marju Lauristin kirjeldas oma elulooraamatus “Marjustini sajand” oma elu alates lapsepõlvest. Ta kirjeldas ka oma tegevust taasiseseisvunud Eestis ja andis hinnanguid mitmele poliitikule. Üllatav on tema kriitiline hinnang Toomas Hendrik Ilvese presidendiaja suhtes. Miks Lauristin presidendiks ei kandideerinud Kui oled nõustunud presidendiks kandideerima, pead valituks saades arvestama viie aastaga. Mulle ei ole enam viite aastat antud. Võibolla on mulle füüsiliselt antud viis, kümme aastat. Aga vanadus annab märku, millest on tõsiselt kahju. Toomas Hendrik Ilvesest Kui Ilves alustas, siis tal oli visioon, ta oli seda usku, et suudab tuua inimesed kaasa, lahendada pikema perspektiiviga küsimusi. Ta ei ole rumal inimene, ta tajus, et president võiks seda teha. Aga tal ei ole nii palju eluenergiat. See pole ta viga. Ta on sünnipäraselt nõrk, asteenik, tal ei ole elaani, mis kogub inimesi kokku. Ja ta lõi araks. Jääkeldri ajal. Andrus Ansipist Ansip on tüüpiline tehnokraat, hea administraator, kellel endal väga palju ideid ei ole, aga teiste ideid viib ellu raudse rusikaga. Peaministrina tegi ta vahepeal olulisi asju ära, niipalju kui neid teha sai ja kuidas RE ideoloogia neid ette nägi. Aga praegusest olukorrast väljatulekuks Ansipil ideid ei olnud. Nüüd on ta Euroopa Komisjoni digivolinik, n-ö tulevikuvolinik, mis talle sobib – ideestik on valmis, tal on võimalik seda ellu viia, millele suur osa Euroopast alles hakkab järele tulema. Ta on hea vedur. Tema roll Euroopas on praegu väga positiivne.

Marju Lauristin: presidendile peab saama igas olukorras kindel olla

Sotsiaalteadlane Marju Lauristin ütleb, et meie president peab olema nagu metsa rajatud puust kõlakoda, mis annab võimaluse kuulata, mida rahvas arvab. Sotsiaalteadlane ja Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin nendib kahetsusega, et president Ilves ei täitnud ootust anda meie riik kodanikele tagasi ning jäi saavutamata panna kodanike hääl täiel määral maksma. Kuid me elame ikka veel 2011. aastal alanud tõusulaine najal. Marju Lauristin, Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeval võttis üks proua teil nööbist kinni ja küsis, kellest saab president. Mis te talle vastasite? Seletasin talle kõigepealt olukorda, milles oleme. Vanemad inimesed on üldiselt väga murelikud. Nad vaatavad kõike – televiisorit, uudiseid – ja neil on suur mure Eesti pärast ja ka sellepärast, mis saab maailmast. Rääkisime, et kui niisugusel tõsisel ajal paneme ühe inimese riigi etteotsa, siis peame olema kindlad, et ta ei vea meid mingil väga keerulisel hetkel alt. Et tal on kogemusi ja saab aru märkidest, mis võivad olla ohumärgid, mida inimene, kes pole poliitikas kogenud, ei pea nii märkimisväärseks. Tal peab olema ajaloomälu, et osata hinnata ka õppetundi, mille oleme saanud ja mida on teised rahvad saanud. Miks on poliitiline kogemus ja ajalooline mälu presidendi puhul eriti tähtsad, ta pole ju üksi, tal on hulk nõustajaid ja abilisi? Presidendil ei ole meil otsest võimu. Samas teame väga hästi, et väga palju sõltub presidendi isikust. Eesti rahval on muidugi selline presidendi kuvand, mis on Lennart Meri loodud. See on president, kellel ei ole vaimset mõju mitte ainult Eestis, vaid kes suudab end maksma panna ka Washingtonis ja Brüsselis. Keda seal teatatakse, tuntakse ja kuulatakse. Nii et ta mitte ainult ei helista, vaid tema kõne võetakse ka vastu. Ega räägita niisama tühja juttu, vaid saab tõsiselt jutule. Mitte intriigide ja ähvardustega, vaid vaimse, intellektuaalse veenvusega. President peab olema ise kindlasti intellektuaalselt kindel asjades, mida ta ajab. Teiseks peab ta suutma seda kindlust ka sisendada – nii rahvale kui ka inimestele, kellega Eestil tuleb asju ajada.

Lauristin: peaksime mõtlema presidendivalimiste korra muutmise peale

Europarlamendi saadik Marju Lauristin ütles nädalavahetusel, et ta ei kavatse kandideerida Eesti presidendiks. Samas on ootus ühiskonnas ametlike kandidaatide üles seadmisele ja nende debatile suur, sest inimesi tõesti huvitab, kes saab järgmiseks Eesti presidendiks, ütles Lauristin.

Marju Lauristin: Eesti ärimees näitab näitab postsovetlikku nägu

Euroopas on Panama paberite skandaal esile kutsunud radikaalse mõttevahetuse selle üle, kuidas peaks üleüldse käsitlema maksudest kõrvalehoidmist: kas maksude optimeerimine, mis võib juriidiliselt isegi mitte olla käsitletav kuriteona, on ikkagi sallitav Euroopa ühiskonnas? See ongi see põhiline moraalne hoiak, mis muutub järjest tugevamaks. Ja see erineb oluliselt Eesti pressis kõlama jäänud äritegelaste sõnavõttudest. Raul Pint kirjutas Äripäevas, et ärimehe ainus siht on endale ja oma perekonnale rohkem tulu tuua ükskõik missuguste vahenditega. See näitab meie ärikultuuri ja mõtlemise taset, mis asetab meid põhimõtteliselt teisele poole äri tegemise head tava. Kui me räägime sellest, et turumajandus on olnud siht, mille poole Eesti püüdis pärast seda, kui vabanesime plaanimajanduslikest ahelatest, siis paljud Eesti ärimehed mõistsid seda ainult kui vabadust saada rohkem kasu, rohkem raha ükskõik missuguste vahenditega – ja vabadust ühiskondlikest kohustustest. Meil lahutati äri ja ühiskond täiesti. Äri on äri, öeldakse. Nii tundubki äri millenagi, mis pole eetiline tegevus – ja siis kurdavad ärimehed, miks pole ettevõtlus ühiskonnas au sees. Teiselt poolt on iseloomulik suhtumine, et ainult need, kes on riigitööl, peavad hoolima riiklikust, avalikust hüvest. See on tüüpiline Ida-Euroopa suhtumine.

Marju Lauristin: Eestil on siht, kuid see tuleb üles leida

  Eesti pikaajalise sihi kohta ütles Marju Lauristin (SDE) «Foorumis», et see on Eestil kindlasti olemas, kuid see tuleb üles leida, kirjutas ERRi uudisteportaal. «Mina alustaksin põhiseadusest, hakkaks seda algusest lugema ja ega vist sissejuhatusest kaugemale ei jõuakski, sest sealt tekib juba hulk suuri küsimusi. Vastus tuleb leida küsimustele, kuidas me saavutame selle, et Eesti riik oleks kõikidele, kes siin elavad, niisugune, et tekitab veendumuse ja usu, et riik toimib järjekestvalt,» arutles ta.

Marju Lauristin: digitaalsele turule peab olema kõigil ligipääs

Sotsiaaldemokraadist eurosaadiku Marju Lauristini eestvedamisel toimus Euroopa Parlamendis seminar digitaalse liidu poolt pakutavate võimaluste kasutamisest sotsiaalse ja regionaalse ebavõrdsuse ületamiseks.   “Lähitulevikus nõuab digitaalse kirjaoskuse olemasolu 90% töökohtadest. Täna aga puuduvad pea pooltel Euroopa Liidu kodanikest IT-alased baasteadmised. Olukorda raskendab ka ebavõrdsus erinevate riikide, sotsiaalsete rühmade ja põlvkondade vahel,” selgitas Marju Lauristin digitaalse ühtse turu väljakutseid.

Uuring: Eesti mõjukaim poliitik on Marju Lauristin

Eesti Päevalehe, Delfi, Maalehe ja Turu-uuringute AS-i ühises uuringus osutus Eesti mõjukaimaks poliitikuks Marju Lauristin (SDE), kes on küsitletute hinnangul ühiskondlike protsesside arvamusliider. Uuringus “Eesti mõjukad 2015” reastatakse üheksa päeva jooksul Eesti oluliste valdkondade 20 mõjukamat inimest ning poliitikutest tunnistasid küsitletud mõjukaimaks Marju Laristini, kirjutab Eesti Päevaleht.

Lauristini eluea pikendamise projekt

Kuidas kaitseks sotside esinumber Marju Lauristin (74) meid pankade omavoli eest? Millega ta Savisaare viimati välja vihastas? Milline oli tema lapsepõlve hirmsaim unenägu? Ja miks ta üleüldse kandideerib? Sotsiaaldemokraatide esinumber Marju Lauristin ööbib Tallinnas käies sageli ühes vanalinna hotellis. See asub menukal peotänaval, kuid viienda korruse hoovipoolses toas jääb melu peaaegu kuulmatuks. Öömaja kahele maksab vaid 55 eurot ja, nagu Lauristin võidukalt ütleb, sisaldab hind ka hommikusööki. Neile, kes peavad sotse eluvõõrasteks rahapõletajateks, võib selline kokkuhoidlikkus mõtteainet anda.

Marju Lauristin: Meie ellujäämise küsimus

Mitte ainult Ukrainale, vaid ka Eestile on ellujäämise küsimus teravaks muutunud – nii tunnevad paljud. Minultki on küsitud, et miks just nüüd, kui kodus on ärevad ajad, peaks end sättima Euroopasse tööle minekuks. Minu vastus on – ilma tugeva Euroopata on tume nii Ukraina kui meie tulevik. Seepärast on meie esimene ülesanne Euroopa Parlamendis hoida usaldust Eesti kui Euroopa Liidu idapiiri kaitsja vastu.

Aus eurojutt reetis külarahva mured

Mina tulin küll vaidlema, tunnistab kohalik elanik Helve kuraasikalt, mis teda kolmapäeva õhtul Väätsa põhikooli toob. Europarlamendi kandidaat Marju Lauristin pole mõisamajja veel saabunud, ent võib ilmselt juba aimata, et kohalikud kibelevad rääkima pigem Eesti kui Brüsseli poliitikast. Pensionär Aino on abikaasa Evaldist veidi ette jõudnud ja teatab juba trepil, et tahab eurokandidaadilt küsida Eesti laste tuleviku kohta. «Kui vanemad Soomes tööl käivad, siis kas ei võiks juurutada kunagist internaatkoolide süsteemi, et noorpõlv omapäi koju ei jääks?» pakub eluaegne pedagoog.