Tag Archives: Marju Lauristin

Tartu esindajad erakonna juhtorganites

Pühapäeval, 11. juunil toimus Pärnus erakonna üldkogu, mille käigus valiti mitmed Tartu piirkonna esindajad ka SDE juhtorganitesse. Tartu piirkonna esimees Heljo Pikhof valiti SDE aseesimeheks. Linnavolikogu SDE fraktsiooni esimees Tõnu Ints ning Euroopa parlamendi saadik Marju Lauristin valiti erakonna juhatuse liikmeteks. Linnavolikogu liige Lemmit Kaplinski valiti programmi- ja põhikirjatoimkonda. Noorsotside Tartu klubi juht Karl Pütsepp valiti valimistoimkonda. Palju õnne kõigile ning edu järgnevaks kaheks aastaks!  

Marju Lauristin: meie ühiskond on vanade inimeste suhtes ikkagi väga karm. Ma ütleks isegi julm

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin (77) kavatseb sügisel naasta europarlamendist Tartusse. Ta tahab ülikoolilinnas ajada nii digiasja kui ka eakate asja. Miks te tahate Brüsselist ära tulla? Ma ei ütleks nii, et ma tahan ära tulla. Tegelikult on Brüssel olnud mulle niivõrd huvitav kogemus. Olen saanud teha asju, mis on mulle endale olulised ja huvitavad. Aga ma olen valiku ees. Brüssel lõpeb ära ka niikuinii. (Euroopa Parlamendi valimised on 2019. – Toim.) On valik, kas tulla aktiivselt tagasi koju kaasa lööma või katsuda see Brüsseli viimane aeg n-ö ära kannatada. Vaimselt ja sisuliselt on mulle Brüssel väga meeltmööda, aga puhtfüüsiliselt muutub sõitmine järjest raskemaks, iga kuuga, mis sa vanemaks saad. Kuna Brüsselis hakkavad lähenema järgmised valimised, siis üha enam mõtlevad saadikud sisulise tegevuse asemel, kuidas teha kampaaniat. Ja see ei paku mulle vähematki huvi. Meil on Tartus praegu hea meeskond, me tahame teha Tartust ikkagi Eesti parima linna. Olles suur Tartu patrioot, on see mulle kena positiivne viimane väljakutse. Teie tunnete end ju nagu kala vees kõigil poliitika tasandeil – nii Euroopas, Eestis kui kohalikus poliitikas, ning omal ajal veel ka Nõukogude Liidu lagundamises. Minu jaoks poliitika ei ole ju amet. Minu amet on olla ülikoolis teadlane ja õppejõud. Professor olen ma surmani ja see annab ka tegelikult poliitikas olles suure vabaduse. Mul ei ole kunagi olnud tunnet, et ma teen poliitikas karjääri. Teil on mingi plaan olemas, mida Tartu volikogus ära teha? Muidugi on. Esiteks hakkab ülikool välja arendama oma digikeskust või digivõimekust. Muidugi, Tallinnas on tehnikaülikool ja Jaak Aaviksoo pingutab seal, et Tallinnast saaks infotehnoloogia arengu keskus. Aga Tartu väga suur eelis on see, et meil saab neid uusi võimalusi rakendada läbi mitme eriala. On arstiteaduskond, haridus, geenitehnoloogia. Me võiksime Tartu kujundada välja digiühiskonna arengu Euroopa tasemel kompetentsikeskuseks. Mul on väga suur lootus, et Tartu saab sellega uue hingamise, ka oma majanduslikus arengus. Sinna tahan kindlasti panustada ja ma usun, et Tartus on mul selles palju liitlasi.

Euroopa Liikumine valis aasta eurooplaseks Marju Lauristini

“Marju Lauristin on kogenud poliitik, kel on Brüsseli kogemusi mitme aasta jagu ning kes on tegutsenud järjekindlalt Eesti hüvanguks. Tänu tema tööle on meie riigi kaalukus Euroopa Parlamendis oluliselt tõusnud,“ kommenteeris žürii valikut liikumise nõukogu liige Riivo Sinijärv. Lauristin loodab, et Euroopas lõpevad praegused segased ajad. Ta ütles, et tegutsema peab sotsiaalse võrdsuse saavutamise nimel. “Euroopas on nüüd ka tuldud kõige kõrgemal tasemel Komisjoni poolt välja väga selge kavaga, kuidas Euroopa sotsiaalset arengut edasi viia. Euroopa peab hakkama tegelema ühiselt sotsiaalsete probleemidega, sest erinevused on väga suured ja need mitte ei kahane, vaid kasvavad,” rääkis Lauristin “Aktuaalsele kaamerale”.

Marju Lauristin: pronksiöö on puhtal kujul meediasündmus

Pronksiöö on puhtal kujul meediasündmus ning toimunul on selleks ka kõik vajalikud komponendid olemas, ütles sotsiaalteadlane ja poliitik Marju Lauristin. Lauristin rääkis “Ringvaates”, et meedia räägib kümme aastat tagasi toimunud nn pronksiöö sündmustest nii palju, et ka inimestele hakkab tunduma, et see on kõige tähtsam asi. Lauristini sõnul on pronksiööst kujunenud Eesti üks väheseid tõelisi meediasündmusi. “Tegelikku sündmust varjutab juba meediakaja, sest tegelik sündmus ilmselt läheks juba paljudel meelest. Nendel, kes seal päris osalised olid, kindlasti on ta ka meelest tõrjutud, sest see on olnud nende jaoks üsna traumaatiline elamus. Uuringud, mida tegime üsna kohe pärast juhtunut, näitasid, et venekeelne elanikkond ei tahtnud sugugi sellest rääkida, et see oli nii kole, et parem on see kiiremini ära unustada. Eesti inimeste jaoks on vahepeal palju muid olulisi asju olnud ja noorema põlvkonna jaoks on see juba nagu linnalegend,” rääkis Lauristin. “Nii et praeguseks ta on ikkagi meil tõepoolest puhtal kujul meediasündmus. See tähendab sündmust, mis on väga palju meedia poolt sellisel määral üles haibitud, et inimesed tunnevad, et tahaks veel ja veel ja veel,” lisas ta. Lauristini sõnul on pronksiööl ka kõik vajalikud komponendid selleks, et olla meediasündmus. “Esiteks, mingi sümboolne keskpunkt – see sama kuju. Sümbolid on alati vajalikud, et tekiks meediasündmus. Teiseks, väga kõrge emotsionaalsus, vägivald. Siis veel rahvuskonflikt. Kõik need on asjad, mis rahvusvaheliselt vastavad meediasündmuse definitsioonile. Nii et rääkides meediauurijana on väga loogiline, et niisugune asi müüb. Kui see nii müüb, siis ma kardan, et mida edasi, seda suuremaks sündmuseks see läheb,” selgitas Lauristin. Allikas: ERR.ee    

Marju Lauristin jagab raamatus otsekoheseid hinnanguid ka ametist lahkuvale president Ilvesele

Marju Lauristin kirjeldas oma elulooraamatus “Marjustini sajand” oma elu alates lapsepõlvest. Ta kirjeldas ka oma tegevust taasiseseisvunud Eestis ja andis hinnanguid mitmele poliitikule. Üllatav on tema kriitiline hinnang Toomas Hendrik Ilvese presidendiaja suhtes. Miks Lauristin presidendiks ei kandideerinud Kui oled nõustunud presidendiks kandideerima, pead valituks saades arvestama viie aastaga. Mulle ei ole enam viite aastat antud. Võibolla on mulle füüsiliselt antud viis, kümme aastat. Aga vanadus annab märku, millest on tõsiselt kahju. Toomas Hendrik Ilvesest Kui Ilves alustas, siis tal oli visioon, ta oli seda usku, et suudab tuua inimesed kaasa, lahendada pikema perspektiiviga küsimusi. Ta ei ole rumal inimene, ta tajus, et president võiks seda teha. Aga tal ei ole nii palju eluenergiat. See pole ta viga. Ta on sünnipäraselt nõrk, asteenik, tal ei ole elaani, mis kogub inimesi kokku. Ja ta lõi araks. Jääkeldri ajal. Andrus Ansipist Ansip on tüüpiline tehnokraat, hea administraator, kellel endal väga palju ideid ei ole, aga teiste ideid viib ellu raudse rusikaga. Peaministrina tegi ta vahepeal olulisi asju ära, niipalju kui neid teha sai ja kuidas RE ideoloogia neid ette nägi. Aga praegusest olukorrast väljatulekuks Ansipil ideid ei olnud. Nüüd on ta Euroopa Komisjoni digivolinik, n-ö tulevikuvolinik, mis talle sobib – ideestik on valmis, tal on võimalik seda ellu viia, millele suur osa Euroopast alles hakkab järele tulema. Ta on hea vedur. Tema roll Euroopas on praegu väga positiivne.

Marju Lauristin: presidendile peab saama igas olukorras kindel olla

Sotsiaalteadlane Marju Lauristin ütleb, et meie president peab olema nagu metsa rajatud puust kõlakoda, mis annab võimaluse kuulata, mida rahvas arvab. Sotsiaalteadlane ja Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin nendib kahetsusega, et president Ilves ei täitnud ootust anda meie riik kodanikele tagasi ning jäi saavutamata panna kodanike hääl täiel määral maksma. Kuid me elame ikka veel 2011. aastal alanud tõusulaine najal. Marju Lauristin, Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeval võttis üks proua teil nööbist kinni ja küsis, kellest saab president. Mis te talle vastasite? Seletasin talle kõigepealt olukorda, milles oleme. Vanemad inimesed on üldiselt väga murelikud. Nad vaatavad kõike – televiisorit, uudiseid – ja neil on suur mure Eesti pärast ja ka sellepärast, mis saab maailmast. Rääkisime, et kui niisugusel tõsisel ajal paneme ühe inimese riigi etteotsa, siis peame olema kindlad, et ta ei vea meid mingil väga keerulisel hetkel alt. Et tal on kogemusi ja saab aru märkidest, mis võivad olla ohumärgid, mida inimene, kes pole poliitikas kogenud, ei pea nii märkimisväärseks. Tal peab olema ajaloomälu, et osata hinnata ka õppetundi, mille oleme saanud ja mida on teised rahvad saanud. Miks on poliitiline kogemus ja ajalooline mälu presidendi puhul eriti tähtsad, ta pole ju üksi, tal on hulk nõustajaid ja abilisi? Presidendil ei ole meil otsest võimu. Samas teame väga hästi, et väga palju sõltub presidendi isikust. Eesti rahval on muidugi selline presidendi kuvand, mis on Lennart Meri loodud. See on president, kellel ei ole vaimset mõju mitte ainult Eestis, vaid kes suudab end maksma panna ka Washingtonis ja Brüsselis. Keda seal teatatakse, tuntakse ja kuulatakse. Nii et ta mitte ainult ei helista, vaid tema kõne võetakse ka vastu. Ega räägita niisama tühja juttu, vaid saab tõsiselt jutule. Mitte intriigide ja ähvardustega, vaid vaimse, intellektuaalse veenvusega. President peab olema ise kindlasti intellektuaalselt kindel asjades, mida ta ajab. Teiseks peab ta suutma seda kindlust ka sisendada – nii rahvale kui ka inimestele, kellega Eestil tuleb asju ajada.

Lauristin: peaksime mõtlema presidendivalimiste korra muutmise peale

Europarlamendi saadik Marju Lauristin ütles nädalavahetusel, et ta ei kavatse kandideerida Eesti presidendiks. Samas on ootus ühiskonnas ametlike kandidaatide üles seadmisele ja nende debatile suur, sest inimesi tõesti huvitab, kes saab järgmiseks Eesti presidendiks, ütles Lauristin.

Marju Lauristin: Eesti ärimees näitab näitab postsovetlikku nägu

Euroopas on Panama paberite skandaal esile kutsunud radikaalse mõttevahetuse selle üle, kuidas peaks üleüldse käsitlema maksudest kõrvalehoidmist: kas maksude optimeerimine, mis võib juriidiliselt isegi mitte olla käsitletav kuriteona, on ikkagi sallitav Euroopa ühiskonnas? See ongi see põhiline moraalne hoiak, mis muutub järjest tugevamaks. Ja see erineb oluliselt Eesti pressis kõlama jäänud äritegelaste sõnavõttudest. Raul Pint kirjutas Äripäevas, et ärimehe ainus siht on endale ja oma perekonnale rohkem tulu tuua ükskõik missuguste vahenditega. See näitab meie ärikultuuri ja mõtlemise taset, mis asetab meid põhimõtteliselt teisele poole äri tegemise head tava. Kui me räägime sellest, et turumajandus on olnud siht, mille poole Eesti püüdis pärast seda, kui vabanesime plaanimajanduslikest ahelatest, siis paljud Eesti ärimehed mõistsid seda ainult kui vabadust saada rohkem kasu, rohkem raha ükskõik missuguste vahenditega – ja vabadust ühiskondlikest kohustustest. Meil lahutati äri ja ühiskond täiesti. Äri on äri, öeldakse. Nii tundubki äri millenagi, mis pole eetiline tegevus – ja siis kurdavad ärimehed, miks pole ettevõtlus ühiskonnas au sees. Teiselt poolt on iseloomulik suhtumine, et ainult need, kes on riigitööl, peavad hoolima riiklikust, avalikust hüvest. See on tüüpiline Ida-Euroopa suhtumine.

Marju Lauristin: Eestil on siht, kuid see tuleb üles leida

  Eesti pikaajalise sihi kohta ütles Marju Lauristin (SDE) «Foorumis», et see on Eestil kindlasti olemas, kuid see tuleb üles leida, kirjutas ERRi uudisteportaal. «Mina alustaksin põhiseadusest, hakkaks seda algusest lugema ja ega vist sissejuhatusest kaugemale ei jõuakski, sest sealt tekib juba hulk suuri küsimusi. Vastus tuleb leida küsimustele, kuidas me saavutame selle, et Eesti riik oleks kõikidele, kes siin elavad, niisugune, et tekitab veendumuse ja usu, et riik toimib järjekestvalt,» arutles ta.

Marju Lauristin: digitaalsele turule peab olema kõigil ligipääs

Sotsiaaldemokraadist eurosaadiku Marju Lauristini eestvedamisel toimus Euroopa Parlamendis seminar digitaalse liidu poolt pakutavate võimaluste kasutamisest sotsiaalse ja regionaalse ebavõrdsuse ületamiseks.   “Lähitulevikus nõuab digitaalse kirjaoskuse olemasolu 90% töökohtadest. Täna aga puuduvad pea pooltel Euroopa Liidu kodanikest IT-alased baasteadmised. Olukorda raskendab ka ebavõrdsus erinevate riikide, sotsiaalsete rühmade ja põlvkondade vahel,” selgitas Marju Lauristin digitaalse ühtse turu väljakutseid.