Lehed
Sildid
abilinnapea alkoholipoliitika digiühiskond eelarve eesti keel elukeskkond Emajõgi europarlamendi saadik Gea Kangilaski haldusreform haridus hariduslike erivajadustega Heljo Pikhof huviharidus Jarno Laur Kadri Leetmaa Karl Pütsepp kesklinn koolitoetus lapsed lasteaiad Lemmit Kaplinski linnaeelarve linnavolikogu Marju Lauristin Martin Hallik noored Nutikas Tartu omastehooldus palgapoliitika Piret Uluots poliitik poliitikud raamatukogu Sotsiaaldemokraadid Tartu Tartu linn Tartu Ülikool Toomas Jürgenstein Tselluloositehas tugispetsialistid Tõnu Ints õiguskomisjon õpetajate üldplaneering-
Värsked postitused
- Mida arvate puidurafineerimistehase rajamisest Tartu lähistele? Vastavad Tartu linnavolikogu liikmed:
- Jarno Laur: Milleks uurida tselluloositehase mõju erinevust Kärknas või Vorbusel?
- Lauristin: tselluloositehase eriplaneeringu tühistamises valitseb konsensus
- Toomas Jürgenstein: tänu ei küsi poliitilist eelistust, tee õnnele vist küll
- Aastapäeva mõtisklus
-
Tag Archives: muuseum
Asko Tamme: tarvidus raamatukogu järele ei kao
Valimiste eel Tartu Postimehele antud erakondade kommentaarides raamatukogu uue maja ehitamise kohta oli paar asja, mis siiski – pärast kõiki aastaid ja tühjaläinud lootusi – kutsuvad esile peaaegu refleksiivse vastamisvajaduse. Esimese asjana peab nimetama, et tarvidus raamatukogu kui koha, kui avaliku, kõigile kättesaadava ruumi järele ei kao kuhugi. Inimesed muutuvad, raamatud muutuvad, lugemisharjumused muutuvad, aga vajadus, kui soovite, sund tutvuda maailmaga, käia inimeste hulgas, lugusid rääkida ja neid lugeda, õppida, ei kao kuhugi. Ja raamatukogu, mille olemise alus on peaaegu evangelistlik – tulgu kõik, kes tahavad ja kel vähegi asja on, tehku, mis neile meeldib, lugegu seda, mis huvitab – täidab seda vajadust. Järgmisena ettekujutus, et ülikooli raamatukogus võiks mingi surimuriga tekitada ressursi, mis pakub tõhusat avaliku ja laenuraamatukogu teenust – see lihtsalt ei ole nii, ei ole kunagi kuskil olnud. Üliõpilastega raamatukogus on nagu autodega liikluses. Nad täidavad kogu neile antud ruumi ja alati jääb puudugi.
Lemmit Kaplinski: Tartu muuseumid ERMi-järgses maailmas
Eesti Rahva Muuseumi valmimine seab Tartu ülejäänud muuseumid uude olukorda. Mida teha, et külastajad leiaksid üha sagedamini tee ka linna teistesse muuseumidesse? Kui kasulik oleks linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone rajamine? Eesti Rahva Muuseumi avamine on loonud kõigile Tartu muuseumidele ainulaadse võimaluse ja isegi kohustuse vaadata uuesti üle oma eesmärgid, hinnata muutunud võimalusi, leida uusi külastajaid ja mõtestada ühist kultuuripärandit. Tartu linnavalitsus otsib praegu uut hingamist linnamuuseumile. Koos kultuuriministeeriumiga arutatakse Tartu kunstimuuseumi tulevikku. Linlastel tuleb samal ajal otsustada linnasüdame esindushoone saatus. Need pole aga üksikküsimused, vaid kõik otsused peavad teenima Tartu linna ja laiemalt kogu piirkonna strateegilisi eesmärke kultuuripärandi ning turismi- ja elamusmajanduse valdkonnas. Kuigi tööd on alustatud, ei ole linn veel jõudnud sõnastada oma nägemust terviklikust muuseumide ja külastuskeskuste võrgustikust. Seetõttu ei ole praegu mõistlik astuda ennatlikke samme, vaid töötada koos asjaosalistega välja tegevuskava, mis toetaks Tartu kui regiooni tõmbekeskuse edasist arengut. Kuigi pool muuseumide tegevusest on seotud kogudega, räägin ennekõike teisest poolest – külastajatest ja külastatavusest. Kogude asjus pole vaja astuda murrangulisi samme, tuleb vaid jätkata liikumist ühishoidla rajamise suunas. Külastatavuses on ERMi valmimise järel toimumas muutused ja neid tuleb analüüsida.