Tag Archives: õiguskomisjon

Heljo Pikhof:elatisabifond aitab lapsed vaesusest välja

Kurb tõde on, et iga neljas laps Eestis kasvab üksikvanemaga perekonnas; ning et pooltel pere juurest lahkunud vanematest on oma lapse ees ka elatisraha võlgnevus. Just need lapsed on oma mängu- ja koolikaaslastest mitu korda suuremas vaesusriskis, mis omakorda tähendab teistega võrreldes vähemat heaolu ja kasinamat kasvupinda, väiksemaid võimalusi huvihariduse osas ja pikemas perspektiivis ka vaesuse taastootmist. Säärane olukord on meil ammuilma teada ja selle üle arutletud kümmekond aastat. Riigikoguski on elatisabifondi vajaduse teema kord kõvemaid tuure üles võtnud, siis jälle vaibunud. Seni kuni riik kukalt kratsib, on terve põlvkond lapsi täisinimesteks sirgunud. Ometigi on ka riigi kohus õlg alla panna, et lastel leib alati laual oleks. Mujal Euroopas on sellest ka aru saadud. Ta liigub siiski! Märtsikuu viimasel päeval sai elatisabi fond lõpuks valitsuselt õnnistuse ning on 15. juunil kolmandal lugemisel Riigikogus. Lühidalt selgitan selle fondi sisu ja eesmärki. Tulevast aastast hakkab riik maksma ühe vanemaga kasvavale lapsele avanssi 100 euro ulatuses kuus – kui teine vanem hoidub oma kohustustest kõrvale, nõnda et tema käest pole nelja kuu jooksul õnnestunud lapseraha kätte saada. Elatisabi makstakse lapsele-noorukile kuni 18-aastaseks saamiseni, õppimise korral aga kuni 21. eluaastani. Kui kohtuotsusega välja mõistetud summa on sajast eurost väiksem, saab laps riigilt tuge tolle summa suuruses. Ja kui võlgnikult on õnnestunud muist võlga kätte saada, paneb riik ülejäänu juurde – ikka nõnda, et vähemalt sada eurot kokku tuleks. Peaasi, et üksikvanemaga perele oleks korrapäraselt tagatud piskugi lapseraha: parem pool muna kui tühi koor. Muide, keskmine kohtu poolt lapsele välja mõistetud elatis 2014. aastal oli 157 eurot kuus. Elatisabi rakendamiseks tulevast aastast on riigieelarvest ette nähtud 7,2 miljonit eurot. Hiljem nõuab riik avansina makstud raha võlgnikult sisse, püüab vähemalt. Lapse ja riigi nõuded koondatakse ühte menetlusse ja see nõue on eelistatud teiste nõuete ees.

Heljo Pikhof: riigi trahvipoliitika peab muutuma paindlikumaks

Riigikogu õiguskomisjon sai täna justiitsministrilt ülevaate riigi plaanidest trahvisüsteemi uuendamisel ning komisjon ootab nüüd justiitsministeeriumilt ettepanekuid, kuidas riigi trahvipoliitika paindlikumaks muuta. “Raskemate väärtegude puhul oleks õige trahvi suurus siduda isiku sissetulekuga. Kergemate väärtegude puhul jällegi kaaluda võimalust piirduda hoiatuse või hoiatustrahviga ehk et inimene ei satuks üldse väärteo eest registrisse,” ütles õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof. “Samuti peaks riik lihtsamalt võimaldama rahatrahvi asemel ühiskondlikult kasulikku tööd teha.” Justiitsminister Urmas Reinsalu ja justiitsministeeriumi asekantsler Kristel Siitam-Nyiri rääkisid komisjonile, et ministeerium kavatseb põhjalikumalt analüüsida, kas ja kuidas muuta väärteo eest karistamist. Ministri sõnul on eesmärgiks muuta kergemate väärtegude eest karistamine kiiremaks ja lihtsamaks ning samuti otsida paindlikumaid võimalusi alaealiste karistamisel.

Heljo Pikhof: noored kurjategijad tuleb enam vastutama panna

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof märkis pärast komisjonis toimunud arutelu isikuvastastest kuritegudest, et noortele kurjategijatele tuleb paremini selgitada nende tegude ohtlikkust ja panna nad ka rohkem vastutama tekitatud kahju hüvitamise eest. „Eriti just alaealiste karistamisel tuleks hoolikalt mõelda sellele, et kas ja kuidas hoiaks määratud karistus neid ära paadunud kurjategijateks saamisest,“ lausus Pikhof. „Noortele kurjategijatele tuleb paremini selgeks teha nende tegude tagajärg. Samuti tuleks nad ohvri nõusolekul panna kohtuma ohvriga, et tekitada suuremat emotsionaalset seost kahjuga.“ Pikhofi sõnul tuleb riigil tõsiselt tegeleda ka kuriteo toime pannud alaealiste vanematega, et läbi kodu ja perekonna noort inimest mõjutada. „Kui inimesel tekivad vägivaldsed käitumismustrid, siis tuleks ideaalis leida just selline karistusviis, mis kõige paremini muudaks tema vägivaldset käitumist,“ lisas ta. 

Eluasemelaenu võtmise riskid saavad paremini maandatud

Riigikogu täiendas täna võlaõigusseadust muudatustega, mis kaitsevad senisest paremini kinnisvaralaenu abil endale kodu ostvaid inimesi.   „Eluasemelaenu võtmine on tarbijate jaoks üks olulisemaid finantsotsuseid, kus reeglina on laenu tagatiseks soetatav kinnisvara. Need eripärad koos riskiga, et  kohustuste täitmata jätmisel võib inimene oma kodust ilma jääda, tingisid vajaduse laenuvõtjaid enam kaitsta. Riskid saavad nüüd paremini maandatud,“ ütles õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof.

Heljo Pikhof: Õiguskomisjon toetas laenuandjatele rangemate kohustuste panemist

Riigikogu õiguskomisjon toetas võlaõigusseaduse muutmist, mis kohustaks eluasemelaenu andjaid jagama laenuvõtjatele senisest põhjalikumat teavet sõlmitavast lepingust, lubaks laenulepingut sõlmida üksnes krediidivõimelise laenuvõtjaga ning annaks võimaluse 7 päeva jooksul lepingust taganeda. “Eluasemelaenu võtmine on enamike inimeste jaoks üks kõige suurematest finantsotsusest ning seetõttu on õige sundida laenuandjat igakülgselt infot andma ning samuti panna neile kohustuse hinnata laenuvõtja maksevõimet,” ütles õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE).

Heljo Pikhofi sõnul ei välista põhiseadus piiranguid erakonda kuulumisel

Riigikogu õiguskomisjoni Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) kuuluva juhi Heljo Pikhofi sõnul ei välista põhiseadus piiranguid erakonda kuulumisel. “Siiani on erakondadel kõikidel olnud võimalik kriminaalkorras süüdi mõistetud isikud välja arvata. Nii on näiteks sotsiaaldemokraatide puhul selge, et kriminaalkorras karistatud isikud ei ole erakonnas teretulnud, kuna põhikirja kohaselt peavad liikmed hoidma oma käitumisega kõrgel nii erakonna mainet, kui ka nende tegevus peab aitama kaasa programmiliste eesmärkide täitmisele,” ütles Pikhof BNS-ile. “Meie erakonna nägemusega kriminaalne tegevus kokku ei sobitu ning kindlasti ei ole see meie jaoks vastuvõetav,” kinnitas Pikhof.

Õiguskomisjon: linnapead ametist kõrvaldada lubav säte on põhiseadusega kooskõlas

Õiguskomisjon arutas täna sätet, mis lubab kohtul kahtlustatava või süüdistatava prokuratuuri taotlusel ametist kõrvaldada, kui ta võib edasi töötades jätkuvalt toime panna kuritegusid või kui tema edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust, ning leidis, et see on põhiseadusega kooskõlas.

Heljo Pikhof: kohtunike põlvkonnavahetus ei tohi mõjutada õigusemõistmise kvaliteeti

Sotsiaaldemokraatide nimel täna riigikogus esinenud õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhofi sõnul on seaduseandja kohus otsida lahendust olukorrale, kus seoses ulatusliku põlvkonnavahetusega kummitab kohtusüsteemi aina süvenev kohtunike puudus. „Lähiajal on pensionile siirdumas pea kolmandik kohtunikest, samas teeb suurt muret see, et suur hulk kohtunike leidmise konkursse nurjub. Sellele tõsiasjale tuleb reageerida, et tagada kohtusüsteemi jätkusuutlikkus ja õigusemõistmiste kvaliteet,“ märkis Pikhof. „Tõenäoliselt pole seda tõsist probleemi võimalik rahuldavalt lahendada ilma tänast kohtunikuks saamise korraldust muutmata.“