Tag Archives: palgapoliitika

Heljo Pikhof: eelarve astub tugeva sammu harituma Eesti suunas

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof  tõstis riigikogus peetud kõnes esile, et 2018. aasta riigieelarve toob kaasa palgatõusu õpetajatele ja aitab kergitada ka lasteaiaõpetajate töötasusid. „Valitsusliidu üheks peamiseks tegevussuunaks on panustamine haridusse, mis kajastub selgelt ka eelarves,“ märkis Pikhof.  Tema sõnul tõuseb õpetajate miinimumpalk jaanuaris saja euro võrra, kerkides 1150 euroni kuus. Koos lisatasudega läheneb õpetajate keskmine palk uuel aastal umbes 1400 euroni. Tänu selle, et riik oma eelarvest omavalitsusi rohkem toetab, saavad uuel aastal palka juurde ka lasteaiaõpetajad. Lasteaiaõpetaja alampalk jõuab järgmisel aastal 85 protsendini üldhariduskooli õpetaja miinimumpalgast, rääkis Pikhof.

Heljo Pikhof: Konkursi korras lasteaeda tööle. Püüdmatu unelm?

President Kersti Kaljulaid viskas õhku mõtte, et koolieelikuile tuleks lasteaias emakeele kõrval selgeks õpetada veel teinegi keel. Selles loos on tõtt: lapsed haaravad kõike ju lennult. Ajakirjanik Jaan Martinson läks oma arvamises konkreetsemaks: see teine keel peaks olema vene keel, sest inglise keel tuleb praegusajal iseenesest. Selle peale puhkes eri keelte vajalikkuse ja väärtuse üle käre arutelu, mis on sumbunud oma mõttetusse. Alushariduse kõige suurem probleem on hoopis muus. Meil napib noori ja nooremapoolseid lasteaiaõpetajaid ning peamine põhjus on väike töötasu. Liiati erineb keskmine palk paikkonniti ligi 2,4 korda (nii on see 2015. aasta täisandmete põhjal). Mõelgem: milline kõrgelt haritud õpetaja läheb lasteaeda tööle, kus omavalitsus maksab talle suurt südant ja suurt pinget nõudva töö eest vähem kui 500 eurot kuus? Õhust, armastusest ja missioonitundest aastakümneid lapsi kantseldanud ning koolitanud õpetajad lähevad aga riburada pensionile, ilma et noori peale kasvaks. Elame juba pikki aastaid oludes, kus praegustelegi nõuetele vastava alushariduse andmine võimalikult hästi ja võimalikult paljudele koolieelikutele eeldab lasteaednikelt suisa kangelasmeelt. Ilma teatud taseme teadmiste ja sotsiaalsete oskusteta, jah, ka väärtuste ja hingehariduseta ei ole laps kooliküps. Tartu on veerandi tublimate omavalitsuste seas, kus lasteaiaõpetajale makstakse enam kui 80 protsenti kooliõpetaja alampalgast. (Alammäärast räägime nüüd seetõttu, et keskmine selgub alles tagantjärele.)

Heljo Pikhof: aeg on kõrvale heita diskrimineeriv palgapoliitika

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi sõnul peegeldavad arvamused palgalõhe kohta sageli ka aegunud müüte ja eelarvamusi naiste ja meeste kohta. Palgalõhest on kujunenud selline sõna, mis käivitab kiiresti ja hulgaliselt eri arusaamu ja arvamusi.   Inimeste ajud klikivad sinna juurde kohe ka soo ja soolisuse ning kui teema puudutab naisi ja mehi, siis on ju kõigil oma arvamus varrukast võtta… Ühed ütlevad, et tegemist pseudoprobleemiga, teised, et see on iga inimese isiklik asi, kolmandad, et ongi õige, sest naised ei tee nii head tööd kui mehed, sest aeg-ajalt peavad hoopis lastega tegelema. Neljandad leiavad, et juba mammutiküttimisest peale on kõik paika pandud ja teha pole midagi, nagu on, nii ongi „looduse poolt“ ette nähtud. Justkui oleks looduse pikaajaline areng ette näinud, et infotehnoloogiaga hakkavad tegelema mammutikütid! Omaette tekstideks on „naised on ise süüdi“ — seisukohad: naised ei oska küsida suuremat palka, naised ei vali „õigemaid“ ja kõrgemalt tasustatud erialasid, ei taha saada juhtideks, ei hakka ettevõtjateks, jäävad haigete lastega koju, on tagasihoidlikumad, väärtustavad midagi muud kui mehed jms.