Tag Archives: Tartu

Jarno Laur: tramm pole buss

Tartu uue üldplaneeringuga seoses kerkis pea esimese teemana üles võimalik trammiliin. Peatselt sekundeeris sellele monorelsi idee. Kui tõsiselt peaksime neid ettepanekuid võtma? Tramm, monorelss, metroo – mis te unistate, parandage parem asfaldiaugud ära! Mõelge neile asjadele siis, kui kõik muu, näiteks põhikoolid, on korras. Need on vaid paar reaktsiooni sotsiaalmeediast, mis kajasid vastu ettepanekutele radikaalselt muuta Tartu ühistransporti. On väga hea meel, et intrigeerivad ettepanekud ühistranspordi kohta on tekitanud huvi linna uue üldplaneeringu vastu ja pannud inimesi kaasa mõtlema. Ometi ei ole need ettepanekud pelgalt huvi tekitamiseks, vaid ikka soovist parandada linlaste liikuvust. Kolmandik tartlastest elab väga kompaktselt Annelinnas, seejuures on nende valdav liikumissuund igal hommikul ja õhtul kesklinn. Kahe linnakuga Tartu ülikool vajab head ühendust kesklinna ja Maarjamõisa vahel. Kliinikumi hooned vaevlevad pidevas parkimiskriisis, sest rahuldavat ühissõidukiühendust, mis laseks autota haigemajja arsti juurde või tööle või õppima, ei ole. Lisame siia äärelinna tekkinud Lõunakeskuse, mis erinevatel hinnangutel põhjustab umbkaudu poole Riia tänava liiklusvoost. Kas leida võimalusi suurendada tänavate läbilaskevõimet autode tarvis, ehitada enam korrusparklaid ja uusi sildu või pakkuda autosõitjale alternatiivi kergliiklemise võimaluste ja ladusa ühistranspordi abil. 

Kajar Lember: mis ikkagi saab meie koolimajadest?

Tartu koolimajade kehv olukord on habemega teema. Kus on lahendus? Kas see üldse olemas ongi? Või peab tartlane leppima, et ka praegu sündivad lapsed õpivad eelmise riigikorra nägu koolimajades?   Tartu on Eesti hariduspealinn. Selle üle saab ja tulebki uhke olla. Ülikoolide kõrval on siin väga suur roll eelnevatel haridusastmetel ning meie kutsehariduskeskusel. Linnavara hoidmise ja haldamise vaatenurgast on meil 13 põhiharidust andvat kooli, viis põhi- ja üldkeskharidust ning kolm üldkeskharidust andvat kooli summaarse netopinnaga ligkaudu 120 000 m2. Enamiku põhikoolide ehitusaeg jääb 1950.–1980. aastatesse. Nende hoonete nii tehniline kui ka moraalne seisukord vajab nüüdisajastamist. Gümnaasiumide tehniline seisukord on parem, kuigi investeeringuid vajavad needki. Linn on küll igal aastal investeerinud koolihoonete remontidesse, rekonstrueerimistöödesse ja tuleohutusnõuetega vastavusse viimisesse, kuid arvestades koolivõrgu koguvajadust, tuleb tunnistada, et praeguses tempos investeerimismahtudega jätkamine ei taga pikemas perspektiivis vajalikku tulemust.

Kadri Leetmaa: Linnapargid kui suitsetaja kopsud

Mis kasu on võimsatest kopsudest ahelsuitsetajale? Jah, võib-olla hakkavad käre köha ja veel hullemad tõved teda kimbutama mõni aasta keskmisest hiljem, kuid kui ta väga püüab, siis õnnestub tal sellegipoolest oma tervis tuksi keerata. Täpselt sama lugu on Tartu kesklinna parkide ja linna üldise tervisega. Tartu äärelinnades ja linna ümbruses on ülikiiresti kosunud teenindussfäär, sinna on rajatud mitmeid kultuuri- ja haridusasutusi, planeerimisel on mahukad kontorihooned, rääkimata sellest, et lahkunud on hulk linna endisi maksumaksjaid.

Jarno Laur: elu ja melu kesklinna

Avalikkuse ja linnavolikogu ette jõudev kesklinna üldplaneering on tööriist. See annab kesklinna arendamise raamistiku nii, et Tartu säilitaks oma kompaktsuse, mille tagab piirkonna «raskuskeskme» paiknemine just linna südames. Planeering on koostatud, kujundamaks kesklinnas välja ajaloolise ülikoolilinna, nüüdisaegse rahvusvahelisi tarku töökohti koondava ärikeskuse ning linna- ja regioonikeskuse sümbioosi. Tulemuseks on senisest tihedamalt hoonestatud ning aktiivsema inimtegevusega linnasüda.

Kajar Lember: Hoida või oodata?

Tartu linnal on kohustus luua vanemate soovi korral kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimalus käia lasteaias. Tartu linnas on 31 munitsipaallasteaeda, mille teenuseid kasutab praegu üle 5000 lapse ning loodetavasti suudame lähiaastatel juurde ehitada veel vähemalt kaks uut lasteaeda ja renoveerida olemasolevaid. Tänu linna investeeringu- ning tegevustoetusele on Tartus välja arenenud suhteliselt tugev ja stabiilne eralasteasutuste ning lastehoiuteenuse osutajate võrgustik, kes pakuvad praegu teenust umbes 500 lapsele.

Kajar Lember: Kaasav eelarve toob uuendusi

Kaasamisest räägitakse viimasel ajal väga palju, kohati tundub, et süüvimata selle sisusse. Tihtilugu peetakse seda ühepoolseks protsessiks, kus kaasamisvastutus lasub üksnes omavalitsusel ja elanikel on passiivne roll olla vaid kaasatud. Tartus on keskmiselt aktiivsem kodanikkond, lausa nii, et pealinnast tulijad vahel imestavad, kuidas siin tekivad sisulised ja aktiivsed diskussioonid teemadel, mis neil erilist huvi ei ärata. Selline aktiivne kogukond on kindlasti üks Tartu suurimaid rikkusi ja selles mõttes on ka üsna loogiline, et Eesti esimene kaasav eelarve sündis just siin.

Inimgeograaf soovitab leppida kahaneva Eesti ja kahanevate linnadega

Tartu külje alla kolinud tartlaste kogukond suureneb tasapisi, sest eramute ja kortermajade ehitus lähivaldades jätkub. Paanikaks pole põhjust, inimgeograaf Kadri Leetmaa sõnul tuleb Tartus elu edasi kavandada mitu sammu ette mõeldes.  

Tartu sotsid esitasid Euroopa Parlamendi kandidaatideks Mikseri, Lauristini ja Padari

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tartu piirkonna juhatus esitas Euroopa Parlamendi valimiste kandidaatideks erakonna esimehe Sven Mikseri, Tartu Ülikooli emeriitprofessori Marju Lauristini ja Euroopa Parlamendi saadiku Ivari Padari.

Heljo Pikhof: ratta selga ja läbi Tartu!

Ma ei sõida rattaga, ma sõidan autoga. Peaasjalikult seetõttu, et sõelun alalõpmata Tartu ja Tallinna vahet ja mõlemal pool on tuli takus. Kas ma aga paiksemana julgeksin kodulinnas oma asju rattaga ajada? Mine võta kinni! Sõidan ma ühel heal päeval Jakobi mäest üles. (Kes ei tea, siis tegu on kitsa, aga kahesuunalise tänavaga.) Minu ees rühib, hambad ristis, ülesmäge jalgrattur, vastu aga tulevad pea katkematu voona autod. Ma ei söandanud tast tükk aega mööda sõita: mis siis, kui mees koperdab? Tolle ratturi teekond tundus kõike muud kui turvaline.

Lemmit Kaplinski: Tartu vajab kultuuritehast

Selleks on kõigepealt vaja selgitada, mida see üldmõiste tähendab ja mida mitte. Kindlasti hõlmab kultuuritehas mingit hoonet või hoonekompleksi, mida hallatakse ühe tervikuna ja kus oma tegevusi korraldatakse. Enamasti on selleks kohaks vana tööstushoone – aastakümnete eest alanud tööstuse kolimine linnakeskusest välja on suuresti kultuuritehaste sünni põhjuseks –, kuid rahvusvaheline praktika näitab, et kultuuritehaseks võib olla ka näiteks laev (NOASS Riias), raudteevagun (Village Underground Londonis) või hoopis sõjaväekasarmud (Rojc Alliance Pulas).