Tag Archives: Tartu

Henri Kaselo: Eesti oma Veneetsia

Tartu linna tekkimisel ja arengus on määravat rolli mänginud Emajõgi. Keskajal, kui Tartu oli hansalinn, käis siit kaudu vilgas kaubavahetus Euroopa ja Venemaa vahel ning Pärnu lahest oli võimalik siseveeteede kaudu liikuda otse Pihkvasse. Linnarahvale korraldati mööda jõge väljasõite ka sõjaeelse Eesti Vabariigi päevil. Eriti menukad sihtkohad olid Kvissental ning allavoolu Kaagvere, kus piknikut peeti või metsas jalutati. Emajõel oli tihe laevaliiklus nõukogude aja lõpuni. Tartu-Pihkva laevaliin oli populaarne ning jõe peal võis näha ka liiva, kruusa ja puitu vedavaid praame. Lisaks Pihkvale oli võimalus sõita Tartust teistesse Emajõe-äärsetesse asulatesse, näiteks Luunjasse. Mäletan, kui mugav ja põnev oli lapsena suviti vanematega Luunja ja Tartu vahel sõita, laev peatus meie kodualevikus peaaegu meie maja taga.

Marju Lauristin: meie ühiskond on vanade inimeste suhtes ikkagi väga karm. Ma ütleks isegi julm

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin (77) kavatseb sügisel naasta europarlamendist Tartusse. Ta tahab ülikoolilinnas ajada nii digiasja kui ka eakate asja. Miks te tahate Brüsselist ära tulla? Ma ei ütleks nii, et ma tahan ära tulla. Tegelikult on Brüssel olnud mulle niivõrd huvitav kogemus. Olen saanud teha asju, mis on mulle endale olulised ja huvitavad. Aga ma olen valiku ees. Brüssel lõpeb ära ka niikuinii. (Euroopa Parlamendi valimised on 2019. – Toim.) On valik, kas tulla aktiivselt tagasi koju kaasa lööma või katsuda see Brüsseli viimane aeg n-ö ära kannatada. Vaimselt ja sisuliselt on mulle Brüssel väga meeltmööda, aga puhtfüüsiliselt muutub sõitmine järjest raskemaks, iga kuuga, mis sa vanemaks saad. Kuna Brüsselis hakkavad lähenema järgmised valimised, siis üha enam mõtlevad saadikud sisulise tegevuse asemel, kuidas teha kampaaniat. Ja see ei paku mulle vähematki huvi. Meil on Tartus praegu hea meeskond, me tahame teha Tartust ikkagi Eesti parima linna. Olles suur Tartu patrioot, on see mulle kena positiivne viimane väljakutse. Teie tunnete end ju nagu kala vees kõigil poliitika tasandeil – nii Euroopas, Eestis kui kohalikus poliitikas, ning omal ajal veel ka Nõukogude Liidu lagundamises. Minu jaoks poliitika ei ole ju amet. Minu amet on olla ülikoolis teadlane ja õppejõud. Professor olen ma surmani ja see annab ka tegelikult poliitikas olles suure vabaduse. Mul ei ole kunagi olnud tunnet, et ma teen poliitikas karjääri. Teil on mingi plaan olemas, mida Tartu volikogus ära teha? Muidugi on. Esiteks hakkab ülikool välja arendama oma digikeskust või digivõimekust. Muidugi, Tallinnas on tehnikaülikool ja Jaak Aaviksoo pingutab seal, et Tallinnast saaks infotehnoloogia arengu keskus. Aga Tartu väga suur eelis on see, et meil saab neid uusi võimalusi rakendada läbi mitme eriala. On arstiteaduskond, haridus, geenitehnoloogia. Me võiksime Tartu kujundada välja digiühiskonna arengu Euroopa tasemel kompetentsikeskuseks. Mul on väga suur lootus, et Tartu saab sellega uue hingamise, ka oma majanduslikus arengus. Sinna tahan kindlasti panustada ja ma usun, et Tartus on mul selles palju liitlasi.

Heljo Pikhof: Rail Baltic ei tohi pidurdada Eesti-sisese raudtee arendamist

Rail Balticu varjus ei tohiks jääda unarusse kohaliku raudrteevõrgustiku arendamine, leiab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon liige Helfo Pikhof. “Euroopat ühendav Rail Baltic ei tohi tõmmata pidurit Eestit siduva raudteevõrgustiku arendamisele, mis tähendab jätkuvat vajadust muuta kiiremaks ka meie piirkondlikud rongiliinid,“ sõnas Tartust valitud parlamendiliige Heljo Pikhof. Valitsuse hiljutine otsus anda 15 miljonit eurot Tartu-Tallinn ja 17 miljonit eurot Narva-Tallinn raudteel kiiruste tõstmiseks on Pikhofi sõnul möödapääsmatu otsus Eesti ühendamiseks, piirkondade võimaluste kasvatamiseks ja ääremaastumise vältimiseks. Praegu on sõiduaeg Tartu-Tallinn liinil umbes kaks tundi, pärast täiendavaid taristuinvesteeringuid aga tund ja 52 minutit, kui kasutada lõpp- või alguspunktina pealinna Balti jaama ning tund ja 45 minutit, kui Ülemiste jaama.

Heljo Pikhof: Konkursi korras lasteaeda tööle. Püüdmatu unelm?

President Kersti Kaljulaid viskas õhku mõtte, et koolieelikuile tuleks lasteaias emakeele kõrval selgeks õpetada veel teinegi keel. Selles loos on tõtt: lapsed haaravad kõike ju lennult. Ajakirjanik Jaan Martinson läks oma arvamises konkreetsemaks: see teine keel peaks olema vene keel, sest inglise keel tuleb praegusajal iseenesest. Selle peale puhkes eri keelte vajalikkuse ja väärtuse üle käre arutelu, mis on sumbunud oma mõttetusse. Alushariduse kõige suurem probleem on hoopis muus. Meil napib noori ja nooremapoolseid lasteaiaõpetajaid ning peamine põhjus on väike töötasu. Liiati erineb keskmine palk paikkonniti ligi 2,4 korda (nii on see 2015. aasta täisandmete põhjal). Mõelgem: milline kõrgelt haritud õpetaja läheb lasteaeda tööle, kus omavalitsus maksab talle suurt südant ja suurt pinget nõudva töö eest vähem kui 500 eurot kuus? Õhust, armastusest ja missioonitundest aastakümneid lapsi kantseldanud ning koolitanud õpetajad lähevad aga riburada pensionile, ilma et noori peale kasvaks. Elame juba pikki aastaid oludes, kus praegustelegi nõuetele vastava alushariduse andmine võimalikult hästi ja võimalikult paljudele koolieelikutele eeldab lasteaednikelt suisa kangelasmeelt. Ilma teatud taseme teadmiste ja sotsiaalsete oskusteta, jah, ka väärtuste ja hingehariduseta ei ole laps kooliküps. Tartu on veerandi tublimate omavalitsuste seas, kus lasteaiaõpetajale makstakse enam kui 80 protsenti kooliõpetaja alampalgast. (Alammäärast räägime nüüd seetõttu, et keskmine selgub alles tagantjärele.)

Allan Aksiim: Delta hoone võimalused ehk Lõhkugem seinad inimeste peades

  Tartu ülikool rajab Narva maanteele uue IT õppe- ja teadushoone Delta. Millele tasuks selle sisemuse planeerimisel tähelepanu pöörata? Kust oleks mõistlik võtta eeskuju? Mida räägib muu maailma kogemus?Tartu ülikooli 2019. aasta sügiseks valmiv uus õppehoone Delta on võimalus heastada ülikooli varasemad ruumiplaneerimise eksimused ning soodustada koostööd mitte ainult teadusvaldkondade, vaid ka linna ja ettevõtlusega.Enne kui nende väidete tagamaade juurde tulla, tasub korra mõelda, kuidas tekib innovatsioon, mis see on ning kellele ja kuidas on see kasulik. Innovatsiooni taga nähakse tihti uue väärtuse loomist – olgu see tehnoloogiline, majanduslik või sotsiaalne –, kombineerides vanu lähenemisviise ja tehnoloogiaid või luues täiesti uusi. Ega asjata toeta tulevikku vaatavad valitsused heldelt teaduse baasrahastust ning teadlaste ja ettevõtjate läbikäimist. Lõppeks tuleneb innovatsioonist ka väärtusloome nii majanduskasvu kui ka uute ja paremate teenustena. Innovatsiooniloome ise tähendab üha enam, et eri taustaga inimesed vahetavad ideid silmast silma kohtudes. Üksikute geeniuste aeg on ammu läbi ning suured muutused ettevõtluses, teaduses ja poliitilises sfääris on pea eranditult tiimitöö tulemus. Edukad on eriti need tiimid, mille liikmete teadmised, oskused ja vaated täiendavad üksteist.

Jarno Laur: tramm pole buss

Tartu uue üldplaneeringuga seoses kerkis pea esimese teemana üles võimalik trammiliin. Peatselt sekundeeris sellele monorelsi idee. Kui tõsiselt peaksime neid ettepanekuid võtma? Tramm, monorelss, metroo – mis te unistate, parandage parem asfaldiaugud ära! Mõelge neile asjadele siis, kui kõik muu, näiteks põhikoolid, on korras. Need on vaid paar reaktsiooni sotsiaalmeediast, mis kajasid vastu ettepanekutele radikaalselt muuta Tartu ühistransporti. On väga hea meel, et intrigeerivad ettepanekud ühistranspordi kohta on tekitanud huvi linna uue üldplaneeringu vastu ja pannud inimesi kaasa mõtlema. Ometi ei ole need ettepanekud pelgalt huvi tekitamiseks, vaid ikka soovist parandada linlaste liikuvust. Kolmandik tartlastest elab väga kompaktselt Annelinnas, seejuures on nende valdav liikumissuund igal hommikul ja õhtul kesklinn. Kahe linnakuga Tartu ülikool vajab head ühendust kesklinna ja Maarjamõisa vahel. Kliinikumi hooned vaevlevad pidevas parkimiskriisis, sest rahuldavat ühissõidukiühendust, mis laseks autota haigemajja arsti juurde või tööle või õppima, ei ole. Lisame siia äärelinna tekkinud Lõunakeskuse, mis erinevatel hinnangutel põhjustab umbkaudu poole Riia tänava liiklusvoost. Kas leida võimalusi suurendada tänavate läbilaskevõimet autode tarvis, ehitada enam korrusparklaid ja uusi sildu või pakkuda autosõitjale alternatiivi kergliiklemise võimaluste ja ladusa ühistranspordi abil. 

Kajar Lember: mis ikkagi saab meie koolimajadest?

Tartu koolimajade kehv olukord on habemega teema. Kus on lahendus? Kas see üldse olemas ongi? Või peab tartlane leppima, et ka praegu sündivad lapsed õpivad eelmise riigikorra nägu koolimajades?   Tartu on Eesti hariduspealinn. Selle üle saab ja tulebki uhke olla. Ülikoolide kõrval on siin väga suur roll eelnevatel haridusastmetel ning meie kutsehariduskeskusel. Linnavara hoidmise ja haldamise vaatenurgast on meil 13 põhiharidust andvat kooli, viis põhi- ja üldkeskharidust ning kolm üldkeskharidust andvat kooli summaarse netopinnaga ligkaudu 120 000 m2. Enamiku põhikoolide ehitusaeg jääb 1950.–1980. aastatesse. Nende hoonete nii tehniline kui ka moraalne seisukord vajab nüüdisajastamist. Gümnaasiumide tehniline seisukord on parem, kuigi investeeringuid vajavad needki. Linn on küll igal aastal investeerinud koolihoonete remontidesse, rekonstrueerimistöödesse ja tuleohutusnõuetega vastavusse viimisesse, kuid arvestades koolivõrgu koguvajadust, tuleb tunnistada, et praeguses tempos investeerimismahtudega jätkamine ei taga pikemas perspektiivis vajalikku tulemust.

Kadri Leetmaa: Linnapargid kui suitsetaja kopsud

Mis kasu on võimsatest kopsudest ahelsuitsetajale? Jah, võib-olla hakkavad käre köha ja veel hullemad tõved teda kimbutama mõni aasta keskmisest hiljem, kuid kui ta väga püüab, siis õnnestub tal sellegipoolest oma tervis tuksi keerata. Täpselt sama lugu on Tartu kesklinna parkide ja linna üldise tervisega. Tartu äärelinnades ja linna ümbruses on ülikiiresti kosunud teenindussfäär, sinna on rajatud mitmeid kultuuri- ja haridusasutusi, planeerimisel on mahukad kontorihooned, rääkimata sellest, et lahkunud on hulk linna endisi maksumaksjaid.

Jarno Laur: elu ja melu kesklinna

Avalikkuse ja linnavolikogu ette jõudev kesklinna üldplaneering on tööriist. See annab kesklinna arendamise raamistiku nii, et Tartu säilitaks oma kompaktsuse, mille tagab piirkonna «raskuskeskme» paiknemine just linna südames. Planeering on koostatud, kujundamaks kesklinnas välja ajaloolise ülikoolilinna, nüüdisaegse rahvusvahelisi tarku töökohti koondava ärikeskuse ning linna- ja regioonikeskuse sümbioosi. Tulemuseks on senisest tihedamalt hoonestatud ning aktiivsema inimtegevusega linnasüda.

Kajar Lember: Hoida või oodata?

Tartu linnal on kohustus luua vanemate soovi korral kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimalus käia lasteaias. Tartu linnas on 31 munitsipaallasteaeda, mille teenuseid kasutab praegu üle 5000 lapse ning loodetavasti suudame lähiaastatel juurde ehitada veel vähemalt kaks uut lasteaeda ja renoveerida olemasolevaid. Tänu linna investeeringu- ning tegevustoetusele on Tartus välja arenenud suhteliselt tugev ja stabiilne eralasteasutuste ning lastehoiuteenuse osutajate võrgustik, kes pakuvad praegu teenust umbes 500 lapsele.