Tag Archives: Toomas Jürgenstein

Toomas Jürgenstein: tänu ei küsi poliitilist eelistust, tee õnnele vist küll

Eesti riigi loojate ja iseseisvuse taastajate hulgas on erineva ilmavaatega inimesi. Kas tunnistame eri maailmavaadete vajalikkust ka tänapäeva Eestis? Riigikogu avaldas vabariigi aastapäeva eel tänu Eesti Vabariigi loojatele, kaitsjatele, hoidjatele ja taastajatele. Avalduse esitajate hulgas oli kõikide erakondade esindajaid, lõpphääletusel vastuhääli ei olnud. Tõenäoliselt on inimesi, kellele tänu avaldati, lihtsam aduda, kui mõelda ühiskonna asemel mõnele väiksemale üksusele. Seepärast alustan meenutusega oma pikaajalisest töökohast Hugo Treffneri gümnaasiumis. 

Jürgenstein: loodan, et tänuavaldusel Eesti hüvanguks elanud inimestele on ka ühendav jõud

Sotsiaaldemokraat Toomas Jürgenstein tõstis täna riigikogus peetud kõnes esile, et parlamendi tänuavaldus kõigile Eesti hüvanguks elanud inimestele ühtpidi ühendab erinevaid poliitilisi jõude, kuid teisalt loob igale erakonnale võimaluse rõhutada oma prioriteete.

Toomas Jürgenstein: sõnad teevad haiget

Sotsiaaldemokraatide saadikurühma nimel riigikogus kõnelenud Toomas Jürgenstein tunnistas, et otsus mitte hääletada justiitsminister Urmas Reinsalu umbusaldamise poolt ei olnud sotsiaaldemokraatidele kerge. „Me tunnustame Hannes Hansot tema valikus, kuid enamik meist lähtus kas teadlikult või intuitiivselt inglise mõtleja Jeremy Benthami utlitarismi põhimõttest. See põhimõte ütleb, et käitu nõnda, et sellega kaasneks võimalikult suur kasu võimalikult paljudele või siis võimalikult väike kahju vähestele. Kui küsida, kas südametunnistus kriibib selle otsuse pärast, siis vastus on, jah, kriibib küll,“ ütles Jürgenstein.

Toomas Jürgenstein kutsub hairdusarutelule

Haridusarutelu Toompeal: kes õpetab tulevikus meie lapsi? Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni korraldusel toimub kolmapäeval parlamendi konverentsisaalis arutelu selle üle, kuidas tagada, et noored õpetajad leiaksid tee kooli ja et häid õpetajaid jaguks ka tulevikus lapsi õpetama. Arutelu „Õpetajate järelkasv – kes õpetavad tulevikus meie lapsi?“ avab riigikogu esimees Eiki Nestor. Ettekannetega esinevad Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer ja õpetaja Hele Kiisel, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter ning Triin Noorkõiv MTÜst Alustavat Õpetajat Toetav Kool.

Toomas Jürgenstein: erakoolid on ja jäävad Eesti haridussüsteemi osaks

Sotsiaaldemokraat Toomas Jürgenstein avaldas täna riigikogu kõnetoolist  heameelt selle üle, et lõpuks ometi sündis kompromiss erakoolide rahastamise osas, mis ühtlasi teenib haridusliku mitmekesisuse säilimist. „Erakoolid on Eesti haridusmaastiku osa ning lahendades erakoolide probleeme lahendame ka meie hariduse probleeme,“ ütles Jürgenstein täna parlamendi heakskiidu saanud seaduse kohta, mis võimaldab erakoolidel taotleda riigieelarvest tegevustoetust. Õpetajast poliitiku sõnul toetab seadus igati kohalike omavalitsuste ja erakoolide koostööd, mis juba toimib hästi Tartus, kus linn hoidis tänu sellele kokku ühe koolimaja ehitamise.

Toomas Jürgenstein: Jumala saadetud päästekopter

Ma tõenäoliselt ei liialda, kui väidan, et kirikuõpetaja Annika Laatsi sõnavõtt kooseluseaduse kaitseks saates „Suud puhtaks“ pakub veel kaua kõne-  ja mõtteainet ning tõstatab olulisi küsimusi, seda nii luterliku kiriku, kirikute kui ka ühiskonna jaoks laiemalt. Aeg arutada Mul pole kusagilt võtta asjakohast statistikat, kuid usun kogemusele toetudes, et arvestatav osa eesti kristlastest pooldab homoseksuaalide kooselu seadustamist või on selles küsimuses kõhkleval seisukohal. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) ja Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on küll vastu võtnud homoseksuaalset kooselu taunivad avaldused, kuid näiteks luterlasena on mulle kõrgeimaks autoriteediks piibel. Piibli esimesel lugemisel võib tõesti tekkida arusaam, et homoseksuaalsed suhted mõistetakse seal üheselt hukka. Ometi on välja toodud ka teistsuguseid piibliseletusi, eesti keeles on neist soliidseim teoloogide Jaan Lahe ja Urmas Nõmmiku artikkel „Homoseksuaalsus piiblis” (Usuteaduslik Ajakiri nr 1, 2011). Nimetatud artiklis järeldatakse, et homoseksuaalseid suhteid piibli alusel hukka mõista ei saa. Tähelepanuväärne on veel asjaolu, et kuigi artikli ilmumisest on möödas aastaid, pole sellele ilmunud ühtki samal tasemel vastuartiklit.

Toomas Jürgenstein: venekeelsetele lastele eesti keele õpetamist ja teisi konflikte saab lahendada ka mõistlikult ja läbi dialoogi

See aasta tuleb kevad teisiti, Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti Tsiteeritud Henrik Visnapuu luuletust on loetud ja lauldud erinevate mõtete ja tunnetega. Tänavu võivad need värsid viia mõtted looduse puhkemisega hilja peale jäänud kevadele, Eesti Vabariigiga seotud sajandale aastaringile või siis poliitilistele tõmbetuultele Eesti poliitmaastikul. Kampaania avapauk sügisesteks kohalikeks valimisteks on ammu antud ning küsimus, kuidas endale võimalikult soodus algseis saavutada, on igas erakonnas aktuaalne. Poliittehnoloogia aabitsatõde kinnitab, et valimistel on edukad need, kes suudavad valijaid puudutava konflikti või konfliktid paremini üles leida ja sõnastada. Edasi süvendatakse seda konflikti äärmuseni kuni lõpus jääb alles kaks peamist vastandpoolt, kelle vahel justnagu valida tuleks. Reeglina ei kujune mõistlikku kompromissi otsivad jõud siin valijatele arvestatavateks alternatiivideks. Esimesi konfliktide „tulistamisi“ kohalikeks valimisteks on juba mõni aeg tagasi tehtud, on nendeks siis püüd vastandada valimisliidud erakondadele, vene koolide eestikeelseteks muutmise pooldajad ja vastased, laulupeo repertuaar, püüd Rail Balticu teemat oma erakonnale kaaperdada jne.

Toomas Jürgenstein: uus karmim alkopoliitika võitleb Oru Pearude vastu, kes sõidavad kõrtsist purjus peaga tulles värava pilbasteks

Usun, et tarvitan joovastavaid jooke Eesti keskmiselt, mistõttu pole ma oma mõõduka nõrkuse tõttu mitmel puhul teravaks sõnavahetuseks tõusnud alkoholipoliitika teemadel sõna võtnud. Samas pani sel nädal Riigikogus toimunud sündmus mind meelt muutma. Nimelt oli kolmapäevase infotunni alguses laudadele tõstetud õllepudelisse villitud vesi Jevgeni, nimi oli ilmselgelt pandud tervise- ja tööministri järgi. Tunnistan, et minule oli see maotu naljakatse päästikuks avaliku seisukoha võtmiseks ka alkoholipoliitika küsimuses. Sukeldun teema näitlikustamiseks kõigepealt kirjandusse. Eestlaste mõtte – ja kombemaailma kirjeldamise üheks tuumtekstiks on Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“. Mäletan, et tsiteerisin sõprade ringis aastakümneid tagasi Mihhail Gorbatšovi karskuskampaania ajal Hundipalu Tiitu, kes räägib viinast ja õllest talle linnast külla tulnud Indrekule: „Karskust ma küll ei kannata, sest ma tahan ometi pühade ajalgi jänu õlut juua, ja kui ma lauakirikust tulen, siis tahan vesise südame pääle oma paraja käraka võtta, ilma selleta ei või ma elada.“ Täna ma enam Hundipalu Tiitu alkoholipoliitika vastasena tsiteerida ei saa. Põhjus on lihtne, piltlikult öeldes ei püüa kavandatavad sammud piirata Hundipalu Tiidu sarnaste inimeste harjumusi, kes pärast päevatööd tahab end lonksu kangemaga kosutada, vanad mehed teevad sageli nii. Küll aga püütakse liikuda suunas, et meil oleks vähem Oru Pearusid, kes kõrtsist purjus peaga tulles värava pilbasteks sõidavad ning kelle naine pideva peksasaamisega juba leppinud on: „Tervis oli perenaisele jumalast hea antud/../ Ehk mis naine see on, kes ei jaksa ise oma mehe peksugi välja kannatada!“

Toomas Jürgenstein: kool peabki erinevates küsimustes arutelu tekitama

«Oh püha lihtsameelsus!» -nii olevat hüüatanud tšehhi reformaator Jan Hus (13701415), kui nägi üht eidekest innukalt tema tuleriidale puid lisamas. Niisamuti tahaks öelda nii mõnegi viimasel ajal ilmunud rollimänge ja haridust käsitlenud üldistava artikli kohta. Olen oma usundiõpetuse tundides kasutanud tihti mingit probleemi, ajastut või teemat elavamaks ja näitlikumaks muutmiseks filmiklippe. Tunnistan, et ühes ajastu mõtteviise ilmestavas klipis on olnud taustana pisut ka mõõdukat erootikat. Seda klassis demonstreerides kujutasin vahel endale ette olukorda, et direktor jalutab majas väärikate külalistega, ta on neile teatanud, et siin klassis toimub usundiõpetuse tund ning nad astuvad ekraanil demonstreeritava lembestseeni ajal ootamatult klassi. Mul on olnud väga lõbus ette kujutada, mis nende väärikate külaliste peas võiks toimuda. Klassi piilumisest ei piisa

Toomas Jürgenstein: rahvuslusest ei pea tegema midagi karikatuurset

Mulle näib, et nende inimeste identiteet, kes tunnevad, et sõna Eestimaa või eestimaalane kasutamise pärast läheb rahvuslusest midagi kaduma, on õige habras ja vastandumisele rajatud, kirjutab riigikogu liige Toomas Jürgenstein (SDE). Umbes 200 000 aastat tagasi elas Aafrikas naine, keda hellitlevalt kutsutakse Aafrika Eevaks, meie kõigi mitokondriaalne esiema. Mingil hetkel hakkasid inimesed liikuma teistesse maailmajagudesse, kujunesid välja erinevad rassid, keeled ja rahvused. On loomulik, et inimene peab endaga lähedaseks esmajärjekorras endaga keeleliselt ja kultuuriliselt sarnaseid rahvuskaaslasi, kuid kahju oleks, kui intelligentse, empaatilise ning mõistva rahvuslase asemel hakkab avaliku kuvandina domineerima pigem rahvuslase karikatuur.