Riigikogu liikmena on minu kohus seista hea kogu Eesti arengu eest. Mitmetes „riiklikes“ paberites on täna kirjas Eesti regionaalse arengu ühtlustamise soov, et iga piirkond oleks tugev ja elujõuline ja et kohalikel inimestel oleksid kättesaadavad töökohad ja teenused. Kagu-Eestist valitud saadikuna tean ja näen, et tegelikkuses on riigisisesed erinevused just meie väiksust arvestades väga suured. Sellest tulenevalt tegin uue võimuliidu moodustamisel ettepaneku lisada koalitsiooni töökavasse Kagu – Eesti arendamise kava koostamise. Oleme saanud teatud määral innustust sarnasest Ida-Virumaa programmist. Kui antud programmi on tinginud sealse piirkonna eripärad ja probleemid, siis Kagu-Eestil on oma eripärad ja mured. Seega on tähtis, et uute tegevuste kavandamisel saaksid kohalikud inimesed kaasa rääkida ja oma algatusi välja pakkuda
Arvan, et käes on aeg vaadata üle meie maksupoliitika. Eelistada tuleks siin tööjõu ja eeskätt just madalapalgaliste maksukoormuse vähendamist. Kindlasti tuleb lauale tõsta küsimus sellest, et elektrivõrguga liitumise, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu määrad oleksid maapiirkondades väiksemad. Näiteks lubavad Euroopa Liidu normid rakendada ettevõtjatele üheksa korda madalamat elektriaktsiisi kui hetkel Eestis kehtib.
Kagu-Eesti asub pealinnast niivõrd kaugel, et meie probleemid ei taha sinna hästi kostuda. Seega tuleb meie kandi eest jõuliselt kosta. Murekohad on hästi teada – suur inimeste äravool nii Tartusse ja Tallinnasse kui ka välismaale, samuti keerulisemad tingimused ettevõtlusega tegelemiseks. Meil on nii töö- kui ka tööjõupuudust, mis tähendab, et uusi investeeringuid tehakse vähe. Ka ei pääse inimesed hästi liikuma, sest teed on halvad ja raudteevõrgustik tahab parandamist. Enamik omavalitsusi tegeleb niikuinii oma valla või linna ettevõtete ja töökohtadega. Leian, et kohalikele omavalitsustele tuleb seadusega anda jõud ettevõtluse arendamiseks.
Augusti lõpus koos istunud töörühm reastas oma koosolekul kõige olulisemad seisukohad ja arengusuunad Kagu-Eesti jaoks. Tegu on esialgsete seisukohtade, mille täpsustamise ja täiustamise, aga ka elluviimisega nüüd tegeletakse.
Et jätkuks tööstusparkide edasiarendamine ja rajamine, luuakse vastav sihtasutus. Juba praegu vastab kutsehariduse andmine siinse tööhõive prognoosidele ja koolitusvajadustele. Ka edaspidi tuleb hoida ja tugevdada Võru ja Valga kutsehariduskeskusi ning Räpina aianduskooli, mis on meie piirkonna jaoks väga olulised õppeasutused. Valga kutseõppekeskuse tegevuspiirid ulatuvad isegi otsapidi Lätimaale. Nii nagu teisteski pealinnast kaugemates kohtades, tuleb ka siin panustada kaugtöö võimaluste arendamisse, seda eelkõige IT-taristu avardamise kaudu. Ülikiire üle-eestiline internetivõrk ESTWin peab jõudma igasse piirkonna kodusse ja ettevõttesse ka hajaasustuse korral.
Ettevõtluse alustamise soodustamiseks tuleb seada sisse eraldi toetused kohalikule mikroettevõtlusele. Elektriga liitumise ebamõistlikult kõrged hinnad tekitavad praegu peavalu nii elanikele kui ka ettevõtetele. Olukorda leevendaks eraldi toetusmehhanismi loomine.
Edasi tuleb minna ka mahajäetud hoonete lammutamise ja hilisema ümbruse korrastamisega. Selge vajadus on ka bürokraatlikud takistuste vähendamise järele – eriti selles osas, kuidas omavalitsused saavad taotleda riigilt maad piirkonna edendamiseks.
Kagu-Eesti paistab silma oma ilusa loodusega, mida tuleb ära kasutada turismimajanduse arendamiseks. Siin on kavas töötada välja regioonipõhised meetmed. Näiteks väärivad toetust pärandkultuurile tuginev ettevõtlus ja piirkondade mainekujundus. Miks mitte kasutada pärandkultuurile toetuvat silmailu – arhitektuuri, kauneid koduaedu, lilli ja kasvõi lambakarju – sisekujunduse elementides ja ka pakenditel?
Piirkonna arengu üheks võtmeks on transpordiühenduse parandamine, mis ühtlasi tagab tõhusama koostöö riigi teiste piirkondadega. Järjest peab kasvama mustkattega tolmuvabade teede osakaal. Samuti tuleb teha tööd selle nimel, et Võru suunaline raudtee muutuks taas sobivaks reisiliiklusele ning et Valga-Tartu-Tallinna raudteel hakkaksid rongid liikuma 160 ja Valga-Koidula vahel vähemalt 120 kilomeetrise tunnikiirusega. Valga-Võru-Petseri raudtee rekonstrueerimise korral paraneks rahvusvaheline reisirongiliiklus.
Meie inimeste jaoks on kõige olulisem just kiire ja hea ühendus Tartuga, sest sealt edasi läheb juba niigi libedamalt. Aga kindlasti ei tasu maha matta Tallinn- Riia otseliini taasavamise ideed.
Need on vaid mõned näited ettevalmistatavast arengukavast. Töö jätkub ja kordan siinkohal üle, et kõigi inimeste ettepanekud on oodatud. On selge, et Kagu-Eesti tegevuskava elluviimine vajab eraldi rahastamist. Riik saab seda teha, andes siinsete projektide hindamisel lisapunkte. Ja küllap leitakse võimalusi, et lihtsustada asjaajamist ja reegleid väikeettevõtetele.
Loodan, et siseminister esitab valitsusele kinnitamiseks meie piirkonnast kogutud head ettepanekud ja et sünnib reaalselt toimiv ning lahendusi pakkuv dokument Kagu – Eesti hüvanguks.