Rein Randver: Omavalitsused on meie riigi selgroog

Kõigi kuue parlamendierakonna algatus viia meie pühade ja tähtpäevade kalendrisse sisse omavalitsuspäev pole just pälvinud üleliia laia tähelepanu. Üksikud meediakajastused on olnud pigem kerglase maiguga – näiteks andis üks portaal teada, et kavandataval uue riiklikul tähtpäeval 1. oktoobril on Andrus Ansipi sünnipäev. Ansip oli Tartu linnapeana kahtlemata tugev omavalitsusjuht, aga sellised uudised kipuvad varjutama asja sisu.

Keelt teritada ja nalja visata oskame me kõik. Hoopis tõsisem tegevus on omavalitsuste tunnustamine ja nende rolli tutvustamine ning mõtestamine. Omavalitsuste väärtustamise ja nende ajaloolise panuse hindamisega tegelebki pühade ja tähtpäevade seaduse täiendamise eelnõu, mida riigikogu arutas esimest korda 11. aprillil.

Tähistame tänavu Eesti riigi sajandat sünnipäeva. Võib julgelt öelda, et Eesti riik kasvas ajalooliselt välja kohalikest omavalitsustest. Omariikluse müüri ladujad olid need eesti soost vallavanemad, vallasekretärid ja teised ametimehed, kes tegutsesid üle Eesti juba 19. sajandi lõpukümnenditel. 20. sajandi alguses kinnitasid eestlased kanda nii mitmegi linna volikogus, kus seni oli valitsenud baltisakslaste ja ka venelaste ülemvõim. Toonastes omavalitsustes saadi praktilisi oskusi ja poliitilisi kogemusi, õpiti ühiselt asju ajama, kogeti valitsemisvastutust ning teeniti välja rahva usaldus ning vahel ka meelepaha.  Valdade ja linnade volikogud olid nii noore riigi kui parlamentaarse demokraatia omamoodi kasvulavad.

Sõjaeelses Eesti Vabariigis toimis riigivõim suuresti kohalike omavalitsuse kaudu. Kui me hakkasime pärast taasiseseisvumist oma riiki üles ehitama, siis tuginesime samuti juba  toimivale omavalitsussüsteemile.  Nii seisab põhiseaduse kommenteeritud väljaandes: „Eesti riikluse tekkes, selle taastamises ja arengus on kohalikul omavalitsusel olnud ja on täita väga oluline roll… Eesti rahvas saavutas omariikluse 1918. aastal suuresti tänu väljakujunenud omavalitsustraditsioonidele.“

Äsja jõudis lõpule pikalt plaanitud omavalitsusreform. Eesti on saanud suuremad ja loodetavasti ka võimekamad vallad, et need saaksid senisest paremini kohalikku elu korraldada ja riigile võrdseks partneriks olla. Omavalitsused on meie riigi selgroog. Eesti riik ei ole ainult Tallinn ega Toompea, Eesti riik on ka iga linn ja vald, iga ääremaa küla. Omavalitsusjuhtidel tuleb vahel olla suunanäitajaks Toompea poliitikutele, nõuda neilt suuremat tähelepanu regionaalse arengu toetamisele ja vajadusel seista vastu ka riigi tsentraliseerimispüüetele.

Omavalitsuspäev ei võta kelleltki tükki küljest ära ega tee kellegi elu grammi võrragi kehvemaks. Küll aga aitab omavalitsuspäeva tähistamine rõhutada meie valdade ja linnade tähendust ja olulisust, see annab lisavõimusele rääkida nii probleemidest kui lahendustest. Sel päeval on põhjust tunnustada ja tänada nii kunagisi kui tänaseid omavalitsuste töötajaid.

1.oktoober on valitud seetõttu, et 1866. aasta 1. oktoobril astus jõusse seadus, mis andis eestlastele võimaluse avalikus halduses kaasa lüüa.. Lisaks said 1990. aasta 1. oktoobril nii Muhu vald kui Kuressaare linn esimestena tagasi omavalitsuse staatuse.

See sissekande postitati kategooriasse Arvamused. Lisa otselink järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Tere e-posti aadress ei avaldata. Vajalikud väljad on märgitud: *

*


*

Kasutada saab järgmisi HTML märksõnu: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>