Author Archives: valgamaa

Rein Randver: Omavalitsused on meie riigi selgroog

Kõigi kuue parlamendierakonna algatus viia meie pühade ja tähtpäevade kalendrisse sisse omavalitsuspäev pole just pälvinud üleliia laia tähelepanu. Üksikud meediakajastused on olnud pigem kerglase maiguga – näiteks andis üks portaal teada, et kavandataval uue riiklikul tähtpäeval 1. oktoobril on Andrus Ansipi sünnipäev. Ansip oli Tartu linnapeana kahtlemata tugev omavalitsusjuht, aga sellised uudised kipuvad varjutama asja sisu. Keelt teritada ja nalja visata oskame me kõik. Hoopis tõsisem tegevus on omavalitsuste tunnustamine ja nende rolli tutvustamine ning mõtestamine. Omavalitsuste väärtustamise ja nende ajaloolise panuse hindamisega tegelebki pühade ja tähtpäevade seaduse täiendamise eelnõu, mida riigikogu arutas esimest korda 10. aprillil. Tähistame tänavu Eesti riigi sajandat sünnipäeva. Võib julgelt öelda, et Eesti riik kasvas ajalooliselt välja kohalikest omavalitsustest. Omariikluse müüri ladujad olid teiste seas need eesti soost vallavanemad, vallasekretärid ja teised ametimehed, kes tegutsesid üle Eesti juba 19. sajandi lõpukümnenditel. 20. sajandi alguses kinnitasid eestlased kanda nii mõnegi linna volikogus, kus seni oli valitsenud baltisakslaste ja ka venelaste ülemvõim. Toonastes omavalitsustes saadi praktilisi oskusi ja poliitilisi kogemusi, õpiti ühiselt asju ajama, kogeti valitsemisvastutust ning teeniti välja rahva usaldus ning vahel ka meelepaha.  Valdade ja linnade volikogud olid nii noore riigi kui parlamentaarse demokraatia omamoodi kasvulavad. Sõjaeelses Eesti Vabariigis toimis riigivõim suuresti kohalike omavalitsuse kaudu. Kui me hakkasime pärast taasiseseisvumist oma riiki üles ehitama, siis tuginesime samuti juba  toimivale omavalitsussüsteemile.  Nii seisab põhiseaduse kommenteeritud väljaandes: „Eesti riikluse tekkes, selle taastamises ja arengus on kohalikul omavalitsusel olnud ja on täita väga oluline roll… Eesti rahvas saavutas omariikluse 1918. aastal suuresti tänu väljakujunenud omavalitsustraditsioonidele.“ Äsja jõudis lõpule pikalt plaanitud omavalitsusreform. Eesti on saanud suuremad ja loodetavasti ka võimekamad vallad, et need saaksid senisest paremini kohalikku elu korraldada ja keskvõimule võrdseks partneriks olla. Omavalitsused on meie riigi selgroog. Eesti riik ei ole ainult Tallinn ega Toompea, Eesti riik on ka iga linn ja vald, iga ääremaa küla. Omavalitsusjuhtidel tuleb vahel olla suunanäitajaks Toompea poliitikutele, nõuda neilt suuremat tähelepanu regionaalse arengu toetamisele ja vajadusel seista vastu riigi tsentraliseerimispüüetele. Omavalitsuspäev ei võta kelleltki tükki küljest ära ega tee kellegi elu grammigi võrra kehvemaks. Küll aga aitab omavalitsuspäeva tähistamine rõhutada meie valdade ja linnade tähendust ja olulisust, see annab lisavõimusele rääkida nii probleemidest kui lahendustest. Sel päeval on põhjust tunnustada ja tänada nii kunagisi kui tänaseid omavalitsuste töötajaid. 1.oktoober on valitud seetõttu, et 1866. aasta 1. oktoobril astus jõusse seadus, mis andis eestlastele võimaluse avalikus halduses kaasa lüüa. Lisaks said 1990. aasta 1. oktoobril nii Muhu vald kui Kuressaare linn esimestena tagasi omavalitsuse staatuse. Rein Randver Valga volikogu liige, sotsiaaldemokraat  

Rein Randver: “Kepikõnd lisab reipust ja parandab tervist”

 Tänavune pikk talv võimaldas üle hulga aja harrastada talisporti ning rõõmustas  suusa- ja uisusõpru. Nüüdseks on kevad ilusa ja soojema palge omandanud, loodus tärkamas, teed-rajad kuivad ja inimesed naudivad vabas õhus liikumist. Jooksjate ja jalgratturite kõrval on terviseradadel, aga ka tänavatel ja metsasaludes näha üha rohkem kepikõndijaid. Kepikõnd on tavakõnnist märksa efektiivsem tegevus. Seda harrastades on „töösse“ kaasatud enamik lihaseid, suureneb südame löögisagedus ja energiakulu, vähenevad lihaspinged kaela-õlavöötme piirkonnas, paraneb tasakaalutunnetus ning kasvab hapniku tarbimine. Samas on väga oluline see, milliste keppidega välja minnakse ja kuidas nendega kõnnitakse. Vale liikumine ja valesti valitud kõnnikepid võivad isegi tervisele halvasti mõjuda. Olgu siin üle korratud põhireeglid: kepid peavad olema lühemad kui suusakepid. Nendega käies olgu samm tavapärasest pisut pikem, kere veidi ette kallutatud, õlad all ja selg sirge. Sagedane  eksimus on, et kepid viiakse liialt ette, mistõttu jääb samm lühikeseks või siis jääb käsi lõpuni taha lükkamata ning keha on liiga  püstises asendis. Lühidalt – kõnnikeppidega käimist peab õppima. Koos kevade tulekuga on Kepikõnni Liidul lükatud taas käima projekt „Kepikõnni Ekspress“, mille raames pakutakse üle Eesti tasuta koolitusi ja tutvustatakse kepikõnniga seonduvat. Ees ootab 12. mai, rahvusvaheline kepikõnni päev, mida tähistatakse mitmel pool  eri laadi liikumisüritustega. 19. mail toimuv traditsiooniline maijooks Tallinnas kujuneb kindlasti suursündmuseks, kus seitsme kilomeetri pikkuse distantsi  võtavad ette ka tuhanded kepikõndijad. Mais ja juunis korraldame koolitusi kepikõnni juhendajatele.  Selle projekti käigus õpetatakse välja uusi kepikõnni juhendajaid. Koolitus viiakse 8. – 10. juunini läbi Läänemaal Tuksi tervise- ja spordikeskuses, kuhu tulevad esinema lektorid nii Eestist kui ka välismaalt. Ootame  sinna huvilisi kogu Eestist ja loodame, et need inimesed lähevad uute teadmistega tagasi oma kodukohtadesse, et neid seal jagada ja ka kohalikke  liikumisüritusi korraldada. Mida rohkem on kepikõnni juhendajaid ja treenereid, seda suurem on tervisesportlaste teadlikkus ja seda paremad nende oskused. Meie liidu selge eesmärk on  innustada veelgi rohkem inimesi selle toreda alaga tegelema ning suunata neid tervislike  eluviiside juurde. Tegu on ju liikumisharrastusega, mis passib hästi igas vanuses inimestele, nii naistele kui meestele. Kepikõnd sobib ideaalselt neile, kellele arst ei soovita jooksmist ja hüppamist või kelle jaoks on jooksmine või ka jalgrattaga sõitmine raskendatud alad. Nimelt tekib kepikõnni käigus liigestele märksa väiksem koormus. Lisaks vähendab keppidega kõndimine käimisel tekkivat koormust jalaliigestele, jättes osa kehamassist käte kanda. Alakeha lihaste kõrval saavad koormust ka õlavööde, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased. Kepikõnd toob liikumisrõõmu ja reipust ning parandab tervist. Selle ala harrastajad laovad pinda selleks, et neil oleks rohkem tervena elatud aastaid. Rein Randver Eesti Kepikõnni Liidu president Valga Vallavolikogu liige  

Rein Randver: Omavalitsused on meie riigi selgroog

Kõigi kuue parlamendierakonna algatus viia meie pühade ja tähtpäevade kalendrisse sisse omavalitsuspäev pole just pälvinud üleliia laia tähelepanu. Üksikud meediakajastused on olnud pigem kerglase maiguga – näiteks andis üks portaal teada, et kavandataval uue riiklikul tähtpäeval 1. oktoobril on Andrus Ansipi sünnipäev. Ansip oli Tartu linnapeana kahtlemata tugev omavalitsusjuht, aga sellised uudised kipuvad varjutama asja sisu. Keelt teritada ja nalja visata oskame me kõik. Hoopis tõsisem tegevus on omavalitsuste tunnustamine ja nende rolli tutvustamine ning mõtestamine. Omavalitsuste väärtustamise ja nende ajaloolise panuse hindamisega tegelebki pühade ja tähtpäevade seaduse täiendamise eelnõu, mida riigikogu arutas esimest korda 11. aprillil. Tähistame tänavu Eesti riigi sajandat sünnipäeva. Võib julgelt öelda, et Eesti riik kasvas ajalooliselt välja kohalikest omavalitsustest. Omariikluse müüri ladujad olid need eesti soost vallavanemad, vallasekretärid ja teised ametimehed, kes tegutsesid üle Eesti juba 19. sajandi lõpukümnenditel. 20. sajandi alguses kinnitasid eestlased kanda nii mitmegi linna volikogus, kus seni oli valitsenud baltisakslaste ja ka venelaste ülemvõim. Toonastes omavalitsustes saadi praktilisi oskusi ja poliitilisi kogemusi, õpiti ühiselt asju ajama, kogeti valitsemisvastutust ning teeniti välja rahva usaldus ning vahel ka meelepaha.  Valdade ja linnade volikogud olid nii noore riigi kui parlamentaarse demokraatia omamoodi kasvulavad. Sõjaeelses Eesti Vabariigis toimis riigivõim suuresti kohalike omavalitsuse kaudu. Kui me hakkasime pärast taasiseseisvumist oma riiki üles ehitama, siis tuginesime samuti juba  toimivale omavalitsussüsteemile.  Nii seisab põhiseaduse kommenteeritud väljaandes: „Eesti riikluse tekkes, selle taastamises ja arengus on kohalikul omavalitsusel olnud ja on täita väga oluline roll… Eesti rahvas saavutas omariikluse 1918. aastal suuresti tänu väljakujunenud omavalitsustraditsioonidele.“ Äsja jõudis lõpule pikalt plaanitud omavalitsusreform. Eesti on saanud suuremad ja loodetavasti ka võimekamad vallad, et need saaksid senisest paremini kohalikku elu korraldada ja riigile võrdseks partneriks olla. Omavalitsused on meie riigi selgroog. Eesti riik ei ole ainult Tallinn ega Toompea, Eesti riik on ka iga linn ja vald, iga ääremaa küla. Omavalitsusjuhtidel tuleb vahel olla suunanäitajaks Toompea poliitikutele, nõuda neilt suuremat tähelepanu regionaalse arengu toetamisele ja vajadusel seista vastu ka riigi tsentraliseerimispüüetele. Omavalitsuspäev ei võta kelleltki tükki küljest ära ega tee kellegi elu grammi võrragi kehvemaks. Küll aga aitab omavalitsuspäeva tähistamine rõhutada meie valdade ja linnade tähendust ja olulisust, see annab lisavõimusele rääkida nii probleemidest kui lahendustest. Sel päeval on põhjust tunnustada ja tänada nii kunagisi kui tänaseid omavalitsuste töötajaid. 1.oktoober on valitud seetõttu, et 1866. aasta 1. oktoobril astus jõusse seadus, mis andis eestlastele võimaluse avalikus halduses kaasa lüüa.. Lisaks said 1990. aasta 1. oktoobril nii Muhu vald kui Kuressaare linn esimestena tagasi omavalitsuse staatuse.

Rein Randver: Eesmärgiks väärikad vanadusaastad ja võimalikult tervena elatud elu

Noorena tundub meile, et vanadus ei tule kunagi või saabub see mingis aimamatus kauguses. Tegelikult jõuab ta vääramatult kõigini, kellele on antud rohkem eluaastaid. Küll aga tasub loota ja soovida, et vanadus oleks väärikas. Inimesed kardavadki kõige rohkem seda, et ükskord tuleb kätte aeg, mil nad ei saa enam endaga iseseisvalt hakkama. Kuna eluiga on viimaste kümnendite  jooksul oluliselt pikenenud, siis on tänapäeval saanud üsna tavapäraseks, et lapsed või lapselapsed hoolitsevad oma kõrges eas vanemate või vanavanemate eest. Eakate ja hooldust vajavate inimeste olukorra parandamine on tõstetud täna avalikkuse tähelepanu alla rohkem kui eales varem. Hiljaaegu arutas sama teemat oluliselt tähtsa riikliku küsimusena ka Riigikogu. Kõrvalepõikena meenutan meie saja aastase riigi ajaloost kahetsusväärset perioodi, kui juhtivaid töötajaid ja õppejõude sunniti juba 65-aastaselt ametist lahkuma. Nii mõnigi rohkete teadmistega meditsiinijuht pidi kõrvale astuma ja küpsemasse vanusesse jõudnud professorit hakati nimetama emeriitprofessoriks. Kogemustega inimesed said reeglina oma  tööeluga edasi minna. Aga hingeliselt võis see olla väga solvav. Õnneks saadi kiiresti aru, et see ei ole õige tee. Praegu, vastupidi, õhutatakse vanemaid töötajaid oma ametis jätkama ja koguni uut elukutset omandama. Kogenud töötegijad aitavad  parandada tööjõuturu olukorda ja muidugi ka lisa teenida paraku seni veel väikesele pensionile. Tahaksin uskuda, et ühiskonnas on ka tegelikult muutunud suhtumine vanematesse inimestesse. Kui rääkida Valgamaast, siis meie maakonnas on pensionäride arv vähenenud. Kui 2015. aastal oli Valgamaal 12292 pensionäri, siis mullu elas siin 11263 pensionäri, kellest  vanaduspensionäre oli 7634, töövõimetuspensioni saajaid 3237 ja rahvapensioni saajaid 392. Pensionid kerkivad meil ühes rütmis palgakasvuga. 1. aprillil oli järjekordne pensionitõus. Nii suureneb  44-aastase staažiga inimese keskmine vanaduspension indekseerimise tagajärjel praeguselt 415 eurolt 446 euroni. Aga eks inimeste soovid ja vajadused ole suuremad. Seega on pensionäride ja puuetega inimeste laiem tööhõivesse kaasamine vajalik nii neile endile, ettevõtetele kui ka riigile.   Elu paratamatus on see, et kui sa eakana ei ole enam suuteline iseseisvalt hakkama saada, siis tuleb jääda kas lähedaste hoole alla või minna hooldekodusse. Pensionäride ja ka nende perede jaoks tundub põhjendatult ebaõiglane olukord, kus hooldekodu eest tuleb maksta rohkem, kui laekub pensioni oma elutöö teinud inimese arvele. Palju räägitakse sellest, et hooldekodude teenused on kallid, teisalt tuleb need kulud kanda. Eriti raske on leida kohta erivajadustega inimestele. Seetõttu on inimesed sunnitud pahatihti töölt koju jääma, et hoolitseda oma  vanemate eest. Ja küllalt on juhtumeid, kus raskelt haige inimese hooldamise käigus rikutakse ära ka enda tervis. Siit ka kindlad eesmärgid edasiseks – pensione on vaja järjepidevalt  suurendada ja hooldekodusid tuleb juurde ehitada. Vanemate inimeste heaolule saavad kaasa aidata omavalitsuste sotsiaaltöötajad. Samuti peavad omavalitsused koostöös riigiga leidma uusi võimalusi eakate teenindamiseks võimalikult nende elukoha lähedal. Valminud on aastaid kestnud töörühma aruanne pikaajalise hoolduse osas ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Tervishoiu valdkonnas on heaks näiteks uute perearstikeskuste rajamine, mis puudutab küll kõiki inimesi. Niisugune keskus on valmimas ka Valgas haiglaga seotud  hoones. Keskuse teeninduspiirkonna moodustavad Valga linn koos Karula, Taheva, Tõlliste ja Õruga. Regioonis on otsused langetatud ka Tõrva, Otepää, Põlva, Räpina, Antsla ja Võru kaasaegsete keskuste osas. Perearstikeskuse eesmärgiks on luua patsientidele senisest märksa paremad tingimused ja pakkuda neile rohkem teenuseid.  Perearstide ja -õdede kõrval hakkavad seal tööle ka füsioterapeudid ja ämmaemandad. Moodsate keskuste maakonnakeskustesse loomisega kaasneb aga probleem, kuidas kaugemate maanurkade inimesed sinna kohale saavad. Seda arutelu peetakse praeguse ühistransporditeenuse ümberkorraldamise käigus. Debatt käib eeskätt selle üle, kas õige on tasuta ühistransport maakonna piires või peab sinna kõrvale tulema ka nõudluspõhine transport, mida inimesed saavad siis vajadusel tellida. Juba praegu leidub  innukaid sotsiaaltöötajaid ja ka lihtsalt häid naabrimehi, kes hädalise haigla juurde toimetavad. Alati ei olegi kõige olulisem mitte otsene abi, vaid lihtsalt austav suhtumine, mis aitab tõsta hoolt vajavatel inimeste meeleolu. Me ei saa lähtuda vildakast vanasõnast, et raske on vanaks saada. Tegelikult peaks  olema kerge ka vanalt elada. Igal juhul on ka riigi tasandil hakatud tõsiselt tegelema probleemide lahendamise ja väärika vananemise küsimustega.

Rein Randver: “Kagu-Eesti ei ole ääremaa”

Kui Euroopa Liidu mõistes on Eesti väike maa ja kauge nurk, siis piirialana ei ole ta sugugi vähetähtis riik. Samamoodi tuleks Eestimaal suhtuda Kagu-Eestisse ja Valgamaasse. Meie  piirkond ei tohi inimestest tühjaks joosta, vaid peab saama sisse uue arenguhoo ja olema võrdväärne teiste maakondadega. Ja kui milleski on mahajäämus, siis tuleb tegutseda puuduste kõrvaldamise ja ületamise nimel. Kagu-Eesti toetamine koos siinse kandi hetkeseisu ja pikaajaliste protsesside kaardistamise  ning tuleviku kavandamisega oli minu südameasjaks juba parlamendi eelmises koosseisus. Jätkan tööd samal rindel. Viimatiseks ettevõtmiseks oli Riigikogu Valgamaa toetusrühma moodustamine, mille koosseisus on endisi ja praegusi siitkandi inimesi ja mille juhiks mind valiti. Hea meel on selle üle, et 2017. aastal oli Valgamaal võrreldes üle-eelmise aastaga sünde rohkem – kokku sündis 241 uut ilmakodanikku ehk seitsme võrra enam kui 2016. aastal ja ka surmasid oli samal ajal vähem. Paraku vähenes elanike arv siiski 1384 inimese võrra. Millest see on tingitud, selgub, kui võrrelda töötuse näitajaid meil ja teistes maakondades. Valgamaal oli mullu 1128 töötut, neist 553 olid pikaajalised töötud. Läti kodakondsusega oli sealjuures 87 pikaajalist töötut, kelle elukohaks on Valga linn. Tasub analüüsida, miks pikaajaline töötus üldse tekib? Enamasti on tegu inimestega, keda kimbutavad kas tervise- või sõltuvusprobleemid või eesti keele mittevaldamine või siis multiprobleemid. Tööandjad on küll muutunud nõudmiste osas paindlikumaks, sest nemad puutuvad sageli kokku hoopis tööjõupuudusega. Samas ei sobi tööotsijad mitmesugustel põhjustel vabadele ametikohtadele. Paljudes ettevõtetes on jätkuvalt madalad palgad, mis jäävad alla teiste Eesti paikade töötasudele, ammugi näiteks Soome omadele. Nii jätkubki  meie piirkonnast inimeste väljavool. Paljuski on Valgamaa elu varjuküljed sarnased  Ida-Virumaa probleemidega. Ida-Virumaa muredele osutatakse aga sagedamini, samuti otsitakse neile riiklikul tasandil rohkem lahendusi. Valgamaa on paraku väiksema tähelepanu all. Meie puhul väidetakse mokaotsast, et töökohtade loomine on kohaliku omavalitsuse asi. On muidugi, aga tingimused selleks saab ikkagi luua riik. Eestis tuleb riigireformi ja haldusreformiga edasi minna nii, et tagatud oleks praegusest tasakaalustatum regionaalne areng. Pean siin täiendavaid sotsiaalmajanduslikke meetmeid hädavajalikuks. Seega on viimane aeg selleks, et valitsus töötaks Valgamaa jaoks välja toimiva arengu- ja tegevuskava, mida asutakse ka reaalselt rahastama. Loodetavasti muudab äsja selja taha jäänud haldusterritoriaalne reform kohalikud omavalitsused suutlikumaks. Aga tunnistagem, et esialgu on nad veel tugevasti hõivatud sellega, et saada hakkama vallakeskuste ja endiste keskuste tegevuse ühitamisega. Masinavärk ei ole veel täie vungiga käima läinud. Inimesed külades on nõutud, kui jälle mõni pood kinni pannakse või postkast maha võetakse, rääkimata linna perearsti juurde sõitmisest. Palju kära on nn tasuta bussiliikluse sisseseadmise ümber, aga veelgi olulisem on, et bussid üldse liiguksid ja  et teed oleksid ka kõige kaugemates külades niisugused, et sinna saaks bussi ja autoga sõita. Ja kindlasti ei tohi kohtadel ära kaduda võimalused elementaarsete teenuste saamiseks. Võib-olla peaksime rohkem uurima, kuidas on regionaalhalduse reforme viidud ellu Rootsis, Soomes ja Taanis. Miks mitte piiluda Lätti, kus haldusterritoriaalsest reformist ei ole kuigi palju aega möödas. Kuulu järgi minnakse ka Lätist, kus palgad ja pensionid on väiksemad kui Eestis, väga palju välismaale tööle. Aga võtmeküsimusteks on, kuidas pidurdada tööjõu väljavoolu ja kuidas tõmmata inimesi kodukohta tagasi? Nagu võib lugeda Lõuna-Eesti Postimehest, leidub  Kagu-Eestis edukaid ettevõtjaid küll ja küll. Miks siis ei jää inimesed siiakanti tööle ja elama? Kas aitaks, kui ehitada maakonnakeskusse mõni munitsipaalmaja? Või peaks siitkandi ettevõtteid toetama hoopis maksuerisustega? Otsigem koos neile küsimustele vastust! Mina viin kõik need küsimused Valgamaa toetusgruppi ja laiemalt Riigikogusse. Uue riigieelarvestrateegia koostamine ei ole enam kaugel.

Riigikogus alustas tööd Valgamaa toetusrühm

15 riigikogu saadikut asutas täna riigikogu Valgamaa toetusrühma, mille esimeheks valiti sotsiaaldemokraat Rein Randver ja aseesimeesteks Inara Luigas Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ning Märt Sults Keskerakonnast. „Meie parlamendirühm tahab kaasa aidata Valgamaa paremale käekäigule. Valgamaa  üheks  murekohaks on suur töötute inimeste osakaal – jääme siin napilt alla vaid Ida-Virumaale.  Selleks, et elu maal kestaks ja areneks, tuleb toetada kohalikku ettevõtlust ja seista elukeskkonna parandamise eest,“ ütles Rein Randver. „Samuti tahab toetusrühm panna õla riigireformile ja edendada piiriülest koostööd Lätiga ja iseäranis Valka piirkonnaga,“ lisas Randver.  Tema sõnul on potentsiaali tihedamaks koostööks Lätiga just hariduse, tervishoiu ja ühistranspordi parema korraldamise vallas. Valgamaa toetusrühma kuuluvad veel Liina Kersna, Jüri Jaanson, Meelis Mälberg ja Aivar Sõerd Reformierakonnast, Maire Aunaste IRList, Külliki Kübarsepp Vabaerakonnast, Uno Kaskpeit EKREst, Toomas Paur ja Helmut Hallemaa Keskerakonnast ning Kalvi Kõva, Helmen Kütt ja Tanel Talve Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.

Maainimesed väärivad austust, aga ka riigi suuremat tuge

Saan juba mõnda aega  oma kodukanti suuremaks pidada – elan nüüd Tõlliste valla asemel  Valga vallas. See muutus sündis haldusterritoriaalse reformi tulemusena, mille käigus ühinesid vabatahtlikult ühinesid Valga linn, Taheva, Karula, Tõlliste ja Õru vald. Aga mu päriskodu on endiselt Sooru külas koos sealse väikese kogukonnaga. Töö ja tegemised viivad mind siit kaugemale – Valga valla volikogusse ja  Riigikogusse, kus ma esindan Kagu-Eestit. Maainimeseks jään alatiseks ning seetõttu näen ja tunnetan maaeluprobleeme lähemalt. Lõuna-Eesti pälvib viimasel ajal meedias laia tähelepanu meie inimeste Läti külatuste tõttu. Selle kohta saan öelda, et siit on alati  Lätimaale käidud. Naabrite asi ja sealpool piiri on ikka uudistamist. Valgat ja Valkat on ajast aega kaksiklinnadeks nimetatud. Nende Läti poeskäikude ja sealt alkoholi ostmise pärast ei maksa küll arvata, et just seetõttu surevad väikesed maakauplused välja. Kas maapoed püsisid siiani ainult alkoholi najal ja kas see oli hea? Siin on üksjagu muid põhjuseid. Maapoed, nagu teisedki maarahvast teenindavad väikeettevõtted, kaovad sellepärast, et kliente ei jagu. Maakohad tühjenevad inimeste väljarände tõttu, samuti eelistavad paljud külastada lähimaid suurte poekettide kauplusi, kus on kaubavalik suurem ja hinnadki väiksemad. Kuidas olukorda leevendada? Kaagjärve külas peab poodi ja teeninduskeskust Anne Markvart, kes ütleb, et ilmselgelt ei suuda maakauplused võrdväärselt konkureerida linna suurte ostukeskustega. Samas pole ta nõus väitega, et suurte keskuste olemasolu näitab, et väikeseid maapoode pole vaja. Meil on  puudus sotsiaaltöötajatest, kes saaksid probleemideta tuua leiva ja saia koju inimesele, kellel puudub auto ega pole muid võimalusi linna sõiduks. Inimesed soovivad kodust välja tulla ja teistega suhelda.  Oma küla kauplusesse on jaksu ise tulla, aga linna minekut ei luba paljudel vanus ja tervis. Üheks olulisemaks küsimuseks maal on liikumisvõimalused. Maamaja ostetakse ka praegu sinna, kuhu viib korralik tee ja on teada, et omavalitsus suudab kindlustada selle suve- ja talihoolduse. Kui me tahame, et elu maal säiliks, tuleb  teed korras hoida ja vajadusel neid põhjalikumalt remontida ja ehk juurdegi ehitada. Kui vaadata maainimeste autosid, siis enamiku neist moodustavad odavamad kasutatud autod ja sugugi mitte uued maasturid. Tegelikult lagunevad ühtmoodi põhjatuid teid läbides nii ühed kui teised. Tasuta maakonnasisese bussiliikluse korraldamine järgmise aasta teisest poolest nõuab veel arutelu. Kindlasti tuleb igas kohas välja selgitada, et kust ja kuhu soovitakse mugavalt sõita ja kas selleks sobib suur või väike liinibuss või on mõistlikum taksotüüpi teenus. Ikka nii, et inimesed sobival ajal kohale jõuaksid ja ka koju tagasi saaksid sõita. Lätti minejaid on osatatud ka selle eest, et nad ostavad sealt muudki peale alkoholi. Ja mis siis? Inimene ostab ikka sealt, kus odavam. Küsida tuleks hoopis, kuskohast varuvad Läti kauplused odavamat kaupa. On hea, et ka meie piirkonnas liigub osa kaupmehi selles suunas. Tore on vaadata värske välimuse saanud maamaju ja kõrvalhoonedki, olgu nad siis korda tehtud  Eestist või Lätist ostetud ehitusmaterjalidega. Kui talude taastamise ajal torkas silma, et meie kolme maakonna maamajadest said kõigepealt uue värvi Põlvamaa hooned, siis praegu tehakse kõvasti remonti ka Valga- ja Võrumaal. Kaunima kodu konkurssidel nopivad esikohti ehtsad talumajapidamised, on palju ilusaid turismitalusid ja suvekodusid. Remondijutuga tahan jõuda sinnamaale, et kohalikud inimeste ja omavalitsuste kõrval peaks ka riik peaks jätkuvalt ja varasemast rohkem panustama piirkondade arengusse. Olgu selleks elektriühendused, korralikud teed, kaasaegsed ja kiired digilahendused, tänapäevased vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Kõige suurem rõõm on mul sellest, et vahepeal lokanud harimata põllud on leidnud jälle harijaid.  Kes ise talu pidada ei taha või ei suuda, on oma maa välja rentinud noorematele. Nii on meie kandiski tugevaid osaühinguid ja suuri talusid. Iga inimene, kes tahab maal elada või maale kolida, peaks tundma, et teda oodatakse, aga ka toetatakse. Ei ole väikesi kolkakülasid, on uued võimalused elada maal ja kasvatada vabas looduses oma lapsi, on võimalused maalt linna tööle käia ja seal kaugtööd teha. Anne Markvart arvab, et on meelevaldne rühmitada inimesi elukoha järgi ning selle põhjal määrata, milline grupp vajab suuremat tähelepanu. Ta on kindel, et haldusreform sai ellu kutsutud põhjusel, et maal paraneksid elamistingimused. Jagan igati Anne seisukohta, et maainimesed on samasugused maksumaksjad ja meie riigi kodanikud. Nad soovivad, et neid koheldakse väärikalt ja austusega. Neil on samasugune õigus tarbida oma kodu lähedal erinevaid teenuseid. Rohkem üksteisemõistmist ja silmast silma suhtlemist! Rein Randver Riigikogu liige

Julgege arvata ja oma valikuga seda näidata!

Meie kõik, kogu Eesti, oleme suurte muutuste alguses. Kokkulepped on küll sõlmitud ja plaanid paberile kantud, kuid kõige tähtsam osa ootab meid veel ees. Kuidas see kõik ka tegelikult toimuma hakkab? Muutused tulevad. Ilma selleta poleks ju tehtavatel otsustel üldse mõtet. Kas need muutused on positiivsed või negatiivsed? Julgen arvata, et on nii üht kui teist. Inimene lähtub oma otsustes ja teda ümbritsevatest muutustes eelkõige isiklikust vaatenurgast ja seejärel suudab vaadata kaugemale, tajuda suuremat pilti. See on inimlik, mõistetav. Paljud kaotavad töökoha, kuhu on aastaid panustanud ja see on tõsine tragöödia alati, kui otsus töökohast loobumisel ei ole inimese enda tehtud otsus. Paljudele pakutakse uut võimalust, uut töökohta, kuid millised ülesanded ja kohustused sellega kaasnevad on ebaselged ja see tekitab hirmu ja sedagust. Pole julgust keelduda, pole julgust vastu võtta. Minu palve igale valijale on, et mõelge enne valimist hetke. Mis minu jaoks isiklikus plaanis muutub? Mis muutub minu perel, tööl? Mida ma soovin, et muutuks? Kas üldse soovin muutust? Millises kogukonnas ma soovin elada? Kui oled oma soovid selgeks mõelnud, siis tuleb analüüsida, kelle või mille abi mul on vaja, et need soovid saaksid reaalsuseks. Naabrimeest? Külavanemat? Esimene samm – mine kindlasti valima! Ükskõiksus on asi, mis ei vii elu edasi. Kui vihkad kõiki poliitikuid, siis vali halvimate seast sinu jaoks parim ja tee see valik. Tasub õppida loomadelt: hobused teavad karjaloomana, et suurem võimalus ellu jääda on koos kaaslasega, mitte üksi. Kui panna kokku kaks looma, kes suuremas karjas teineteist ei salli, siis koos kahekesi olles suudavad nad leida ühise keele. Kui valida kas üksi või kehv kaaslane, siis igal juhul kaaslane. Valimisega sa annad endast märku. Vali seda, kes sinu soovide täitumisele kõige rohkem suudab kaasa aidata. Ja kui on asju, mis vajavad lahendusi ning sa ise pole suuteline lahendusi pakkuma, siis vali see inimene, kes sinu palved kõige suurema tõenäosusega ka edastab vajalike inimesteni. Seda kõike selleks, et ei tekiks olukordi, kus sinu murest teavad ainult sina ja sinu koer. Ei saa aidata, kui ei nähta abivajajat. Üksteise märkamine ongi meie elus väga tähtis. Kui sinu poolehoiu on võitnud poliitikud, kes aktiivselt tegutsevad ka täna, siis mine ikkagi valima. Poliitik saab oma töökoha tänu valijatele. Ära jää nii öelda loorberitele puhkama, sest homme ärgates võib üllatuslikult avaneda olukorrast uus pilt. Keegi valib sinu asemel temale meeldiva isku poolt. Lõpetuseks. Konflikt ja rahulolematus, neil on ka positiivne külg. Me tajume, et soovime muutust. Armastus ja vihkamine on motivaatorid, mis panevad meid tegutsema soovitud suunas. Ükskõiksus ei ole meile, inimestele, loomuomane käitumine. Kuigi paljud meist väidavad, et neil on ükskõik, siis selgub hiljem, et meil kõigil on olemas oma arvamus, kõiges meid ümbritsevas. Julgege arvata ja oma valikuga seda näidata!

Kalev Härk: “77 head asja, mis on Valgas toimunud 77 kuu jooksul”

11. märtsil 2011 valis Valga linnavolikogu mind Valga linnapeaks, seega augustis täitus mul selles ametis 77 kuud. Mul on olnud õnne ja see aeg on olnud viljakas ning sündmusterohke. Tegin valiku sündmustest ja investeeringutest, mis minu arvates on olnud kõige olulisemad ja tulevikku muutvamad Valga jaoks – kandidaate oli ligi paarsada. Lisasin ka 7 asja, mis on veel pooleli, kuid mõjutavad pärast teoks saamist Valga arengut positiivselt. 1. Valgamaa Kutseõppekeskuse uue õppehoone ja õpilaskodu avamine (2011) 2. Kungla teatritrupp tõi välja muusikali Nipernaadi, mis osutus väga menukaks (2011) 3. Buratino ja Pääsukese lasteaedade soojustamine saastekvoodi müügist saadud raha eest (2011) 4. Valga ettevõtjate spordipäeva (2011) ja hommikusöökide (2014) traditsiooni alustamine 5. Valga linna noortevolikogu tegevuse alustamine (2011-2013) Kahjuks on nüüd soikunud, kuid vaja ellu äratada! 6. Valga hariduskonverentside traditsiooni alustamine (2011-2017 kokku seitse konverentsi) 7. Valga-Valka hiljem Liivimaa noorteorkestri tegevuse algus (2011) ja Jose Page Ramireze asumine tööle muusikakooli õpetajaks ja orkestrijuhiks (2013) 8. Valga linna lehe väljaandmise algatamine (2011) 9. Valgas käivitus Toidupank (2013) 10. Täielikult renoveeriti Viadukti tänav, mille käigus ehitati kõrgemaks raudteesillad, et veokid mahuksid nende alt läbi sõitma (2011) 11. Valga linnale omistati Stenbocki Majas toimuval pidulikul tseremoonial Eesti Vabariigi peaministri Andrus Ansipi ja ÜRO Lastefondi UNICEF Eesti Rahvuskomitee presidendi Elle Kulli poolt Laste ja noortesõbraliku linna sertifikaadid (2011) 12. Viidi mustkatte alla Savi tänav ja remonditi Viljandi tänav (2011) 13. Linna sotsiaaltöötajatele ja Valga haiglale saadi kokku viis elektriautot. Nende jaoks ehitati välja laadimispunktid linnavalitsuse ja haigla juures (2012) 14. Rekonstrueeriti Võru tänava autode ja Pika tänava jalakäijate raudteeületuskohad (2012) 15. Otsustati Valga gümnaasium ümber korraldada ainult gümnaasiumiastme klassidega kooliks. Selle tulemusel avanes võimalus saada investeering J. Kuperjanovi 10 koolimaja täielikuks rekonstrueerimiseks riigigümnaasiumiks (2011) 16. Valka kunstikoolis tõlgiti läti keelest eesti keelde 6 õppeprogrammi, mille alusel hakkavad Eesti õpetajad lapsi õpetama. Sellega muutus Valka kunstikool täielikult kakskeelseks ja mõlemas keeles tasemeharidust andvaks huvikooliks (2012) 17. Valga linn astus MTÜ Läti-Eesti Instituut liikmeks, millega tekkis kahte linna ja riiki ühendav ainulaadne ühiskasutus (2012) 18. Täielikult uuendati Valga staadioni murukate (2012) 19. Alustati Pedeli jõe poolsaarel toimuvate Jõekääru kontsertide traditsiooni (2012) 20. Projektiga loodi Valga linnas tegutsev kaugtöökeskus (Valgas juhtkeskus, kaugtööpunktid Võrus ja Põlvas), kus peamiselt osutatakse OÜ-le Kontaktikeskus telefonimüügi teenust (2012). Tegutseb siiani 21. Ehitati mustkate Nurme tänavale (2012) 22. Valga linna reoveepuhastusjaama rekonstrueerimine (2013) 23. Koostati Valga ja Valka ühised suured seinakaardid, mis kingiti ka kõikidele koolidele (2013) 24. Suurendati linna poolt makstavat sünnitoetust ja kooli mineva lapse toetust (2013) 25. Taastati matusetoetuse maksmine (2013) 26. Valga linna paigaldati National Geographicu kollane raam ning märgiti selle asukoht ka temaatilisele turismikaardile (2013) 27. Korraldati kultuuri- ja spordialaste mittetulundusühingute liikmetele esmakordselt ühine pidu ja see on saanud aasta alguse traditsiooniks (2013) 28. Korrastati Nipernaadi kuju ümbrust, tehti kuju paremini nähtavaks ja valgustatuks (2013) 29. Tööle asus linnaarhitekt Jiri Tintera (18.03.2013), kellest on saanud üks juhtivaid linnaruumi arengu eestkõnelejaid Eestis 30. Valmis J. Kuperjanovi tn, Vabaduse tn ja Kesk tn ringristmik (2013) 31. Renoveeriti Raudtee, Laatsi ja Tehnika tänavate teekatted (2013) 32. August Gailiti novelliauhinna on saanud Kärt Hellerma (2013), Ervin Õunapuu (2015), Maimu Berg (2017) 33. Renoveeriti muusikakooli II korrus (2013) 34. Renoveeriti Kungla tänav täies ulatuses ja Vahtra tänav osaliselt (2013) 35. Taastati ja avati Valga Vabadussammas. Osales Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves (2013) 36. Rekonstrueeriti täies laiuses J. Kuperjanovi tänav kesklinnast kuni Pika tn ristmikuni (2013) 37. Renoveeriti Kungla 16 koolihoone, milles hakkas tegutsema Valga Põhikool (2013) 38. Alustati Valgas huvitegevuse messide korraldamist, et kooliaasta alguses oleks kergem leida endale sobiv huvikool või -ring (2013) 39. Renoveeriti Valga jaamahoone fassaad ja peasaal. Jaamahoones on saanud nüüd ka kontserdipaigaks (2013) 40. Ehitati Valga Avatud Noortekeskuse piirdeaed (2014) 41. Valga käsipalliklubi Käval võitis Eesti esiliiga (2014) 42. Omandati ja lammutati mahajäetud ja räämas kauplusehoone Vahtra 1 43. Rekonstrueeriti Jaani kiriku torn (2014) 44. Toimus Valka laululaval J. Cimze 200. sünniaastapäevale pühendatud Liivimaa laulupidu “Cimze kood” (2014) 45. Renoveeriti Allika tänav (2014) 46. Valgas toimus ajaloo suurima osalejate arvuga Võidupüha paraad, kus osalesid Eesti ja Läti presidendid (2014) 47. Avati Valgas digitaalne 3D tehnoloogial põhinev kino (2014) 48. Lõppesid Valga veemajandusprojekti tööd, millega sai välja vahetatud kogu linna vee- ja kanalisatsioonivõrgustik. Rekonstrueeriti 11,1 km ja ehitati 16,9 km ulatuses uusi veetorustikke, rekonstrueeriti 9,7 km ja ehitati 15,9 km ulatuses uusi isevoolseid kanalisatsioonitorustikke, paigaldati 10 reoveepumplat ja ehitati 2,2 km ulatuses uusi survekanalisatsiooni torustikke (2014) 49. Renoveeriti Kungla 26 asuv kunstmuruväljaku olmehoone, vana hoone lammutati (2014) 50. Alustati Valga Väärikate Ülikooli tegevust (2015) 51. Valga keskraamatukogu avas Valga jaamahoones esmakordselt ränduriraamatukogu (2015) 52. Viidi läbi rahvusvaheline arhitektuurikonkurss Valga vanalinna taastamiseks ja tänapäevaseks linnaruumiks ümberkujundamiseks (2015), sõlmiti ehitusleping ja alustati rekonstrueerimist (2017) 53. Vanalinnas asuv hoone Raja 6 (endine postijaam) sai ühiste jõupingutustega üle võetud hoolimatult omanikult ja leidis uue hoolivama omaniku (2015) 54. Omandati ja lammutati varemetes Eesti-Läti piiril asunud Haru 2 kolemaja (2015) 55. Saadi linna kontrolli alla ja lammutati mahajäetud Pikk 21a ühiselamuhoone (2015) 56. Viidi valvekaamerate süsteem üle digitaalsele lahendusele ja suurendati kaamerate arvu 16ni 57. Alustati koos Töötukassaga töömesside korraldamist (2015) 58. Uuendati täielikult kogu linna tänavavalgustus ja mindi üle energiasäästlikule ja juhitavale led-tehnoloogiale. Vahetati on üle kahe tuhande valgusti ning ehitati poolsada kilomeetrit uusi liine (2015) 59. Valmis lastekodu Kurepesa peremaja, aadressil Jaama pst 7 (2015) 60. Rekonstrueeriti jaama ümbrus, loodi parklad 46 autole, varikatusega jalgrataste parkla kümnele jalgrattale ja neljale bussile varikatusega ooteala. Kokku loodi 532 meetri ulatuses jalg- ja jalgrattateid Allika ja Tehnika tänavale ning Jaama puiesteele (2016-2017) 61. Rajati kergliiklustee Valga linnas Lõuna ja Võru tänava ristist kuni Toogipalu kalmistuni ning teises etapis kuni linna piirini (2016-2017) 62. Alustasime koostööd Hispaanias, Galiitsia piirkonnas asuva Valgaga (2016) 63. Alustati Valga gümnaasiumi parimatele õppuritele stipendiumi maksmist (2016) 64. Omandati Riia 7 ja Riia 5 (endine kreisi ametiasutuste hoone ja vangla). Alustati hoone rekonstrueerimist uue katuse ehitamise ja fassaadi korrastamisega (2016-2017) 65. Alustati noorte omaalgatuslike projektide toetamist (2016) 66. Eesti apostliku õigeusu Issidori kiriku fassaad sai kaasaegse valgustuse (2016) 67. Valga ekstreemspordihall kolis uude kohta Võru tn 114 ja sai täiesti uue sisustuse (2016) 68. Hans Eineri 160. sünniaastapäeval anti välja kuulsa koolijuhi ja eesti keele edendaja elulooraamat (2016) 69. Renoveeriti J. Kuperjanovi 10 Valga Valge maja, mille sai endale kasutusse riigigümnaasium (2016) 70. Valga Soo tänava jääväljak sai uued piirded (2016) 71. Valga linn, Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru vald otsustasid ühineda uueks, suuremaks omavalitsuseks (2016) 72. Pika asjaajamise tulemusena saime sundvõõrandamise teel Valga linna kontrolli alla endise vesiveski (Tartu 2) hoone. Mälestisena tuleb see konserveerida ja sinna ümber on kavas ehitada vabaõhu üritusteks sobiv amfiteatri stiilis plats (2017) 73. Likvideeriti Metsa ja Pika tänava koledad garaažid (2017) 74. Rekonstrueeriti Neulandi tänav ja uue ülekatte sai Tartu tänav (2017) 75. Omandati J. Kuperjanovi 12 (nn lõvidega maja) hoone, mis on kavas renoveerida üürikorteritega majaks ja õpilaskoduks Valga gümnaasiumile (2017) 76. Taas alustas tegevust Valga Gümnaasiumi vilistlaskogu (2017) 77. Vabariigi President Kersti Kaljulaid külastas Valga linna Pääsukese lasteaeda, Valka kunstikooli ning arutles Eesti-Läti piiriülese koostöö probleemide ja võimaluste üle (2017) 7 asja, mis on praegu pooleli ja muudavad oluliselt Valga tulevikku: 1. Valga vanalinna ehitamine esinduslikuks ja hubaseks linnaruumiks. Ehitusleping on sõlmitud ja 2018 suveks on uuele väljakule juba kokku lepitud tipptasemel kontsertetendusi (2018) 2. Valga ja Valka ühise piiriala korrastamine ja uute vabaõhuürituse koha väljaehitamine lagunenud vesiveski juurde. Rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemusena on valmimas Sõpruse tänavast kuni Pedeli jõeni kogu piirala hõlmav lahendus, mis muudab kogu piirkonna tunduvalt atraktiivsemaks nii inimestele kui ettevõtlusele (2018) 3. Priimetsa kooli Vabaduse 13 kinnistul asuvate hoonete renoveerimine, uue spordihoone ehitamine staadionihoone kõrvale ja Vabaduse tänava ümberkujundamine tänavaärisid ja -kultuuri toetavaks alaks. Rahvusvaheline arhitektuurikonkurss on lõppenud ja alustatud on hoonete projekteerimisega. Koos koolihoone rekonstrueerimisega, tuleb uuendada ka Kungla-Vabaduse tänavate liikluskorraldust rahulikumaks ja tänapäevasemaks (2019) 4. Tööstusalade juurdepääsuteede rekonstrueerimine ja nendes alade asuvate tühjade kruntide pakkumine ettevõtluseks. Projekteerimine on lõppenud ja põhimõtteline heakskiit rahastamiseks olemas. Rekonstrueeritakse Saviaugu, Petseri, Männiku tänavad ja ehitatakse Viadukti-Vahtra-Pikk läbimurre (2018) 5. Valga haigla perearstikeskuse ja erakorralise meditsiini osakonna renoveerimine. Valga linnas asuvad perearstid saavad täiesti uued avaramad ja kaasaegsed ruumid. Kiirabi ja erakorralise abi jaoks ehitatakse ümber kogu praegune plokk (2018) 6. Võru tänava rekonstrueerimine (1. etapp Lõuna tänavast kuni linna piirini, 2. etapp Lõuna tänavast kuni Jaama-Vabaduse-Võru tänava ringini) (2018 ja 2020) 7. Ühinevate Valga linna, Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valla tulemusel tekkiv Valga vald (2018)

Võimaluste Valga – sotside valimisprogramm Valga vallas

Võimaluste Valga – töökohad, ettevõtlusvõimalused, hoolivus. 2017. aasta lõpus ühinevad Valga linn ning Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru vallad üheks tugevaks omavalitsuseks – Valga vallaks. Valga sotsiaaldemokraatide eestvedamisel hakkavad linn ja maapiirkond teineteist täiendades ja toetades pakkuma veelgi paremat keskkonda elamiseks, töötamiseks ja ettevõtluseks. Igal Valga valla elanikul peab kodukohas olema hea ja turvaline elada. Sotsiaaldemokraatide juhitud võimaluste Valga pakub kõigile: võimalusi hea ja tasuva töö leidmiseks; mitmekülgseid ja omavalitsuse poolt toetatud ettevõtlusvõimalusi; hoolivat ja turvalist elukeskkonda.  Töökohtade tekkimiseks ja palga tõstmiseks: loome ettevõtjate ja võimalike investorite jaoks ladusa info- ja abisüsteemi ettevõtte loomiseks või laiendamiseks. Koostame avaliku veebilehe siinsete vabade maade, hoonete ja ettevõtlusvõimaluste kohta; tõstame Valga ettevõtluse uude hiilgusesse – otsime kontakte ja teeme koostööd suurettevõtjatega Eestis ja välismaal, et tuua siia hästitasustatud töökohad; toetame ettevõtjate nõustamist, et lihtsustada tootearendust ja jõudmist eksportturgudele; toetame osalise töövõimega inimeste tööturule jõudmist, et kõigil on võimalik majanduse ja ühiskonna arendamisse panustada; ehitame lõvidega maja (Kuperjanovi tn 12) tänapäevaste korteritega üürimajaks ja õpilaskoduks. Toetame ajakohaste üürikorterite ehitamist, et aidata ettevõtjatel hoida ja leida Valgas häid töötajaid. Samuti aitame noortel peredel leida oma kodu Valga vallas; loome noortele ettevõtlusmaja, kus saavad tegutseda õpilasfirmad ja alustavad noored ettevõtjad. Toetame ettevõtlikke noori koolituste ja sportimisvõimalustega ning pakume abi toodete ja teenuste arendamisel; loome paindliku lastehoiuteenuse, et kõigil on võimalik pere kõrvalt õppida või tööaega paindlikult valida; tagame, et lapse saab lasteaeda panna maksimaalselt kolme kuu jooksul avalduse esitamisest; toome siia riigiasutuste töökohti Tallinnast. Toetame kaugtöövõimaluste ja -oskuste arendamist; korraldame koos Töötukassa ja Valka kihelkonnaga regulaarseid töömesse töökohtade pakkumiseks ja leidmiseks; suurendame hoolekandekohtade arvu ja loome uusi hoolekandeteenuseid sh taastusravivõimalusi. Hoolekandesektori ehk hõbemajanduse arendamisega anname paljudele tööd ja ühtlasi lihtsustame töötavale inimesele lähedaste hooldamist.  Ettevõtlusvõimaluste parandamiseks: rekonstrueerime tööstusalade juurde viivad teed ja pakume investoritele maad ettevõtete loomiseks; toetame noorte ettevõtlusõpet ja aitame õpilasfirmadel saada päris ettevõteteks. Kasutame ja toetame noorte oskusi (nutikate) ettevõtete loomisel ja turundamisel; toetame kiire internetiühenduse jõudmist kõigi ettevõtete ja majapidamisteni; toetame väikeettevõtteid turundamisel ja eksportturgude leidmisel; muudame Vabaduse tänava Valgas tänavakultuuri ja -ärisid toetavaks linnaruumiks; korraldame ettevõtjate kooskäimisi, et saada soovitusi piirkonna arendamiseks. Teeme ettevõtetega koostööd Valga paremaks tutvustamiseks maailmas; ehitame valmis Valga vanalinna keskväljaku, Valga-Valka ühise piiriala ja meelitame sinna uusi ettevõtteid ning tekitame töökohti. Äratame ellu ja paneme särama Valga kesklinna; leiame investori, kellega koos ehitada Valga linna veekeskus; loome atraktsioone ja tegevusi, mis võimaldavad kohalikel ja külastajatel Valga piirkonnas rohkem vaba aega veeta – näiteks arendame Valga militaarteemaparki, Valga ja Õru disc golf’i parke, Lüllemäe tervisespordikeskust jne; jätkame mahajäetud räämas hoonete lammutamist. Pakume vaba ja korrastatud maad ettevõtluseks; väärtustame valla käsitöölisi. Kingime külalistele siinse käsitööna valminud meeneid.  Valga hoolivamaks muutmisel: tagame palgatõusu omavalitsuse palgal olevatele kultuuri-, haridus- ja sotsiaaltöötajatele; teeme väikelastega peredele elukeskkonna mugavamaks, sealhulgas kohandame kõnniteed, ristmikud ja ühistranspordivahendid lapsekäruga liikumiseks. Ehitame avalikke mänguväljakuid küladesse ja linna parkidesse; toetame korteriühistuid probleemide lahendamisel ja anname nõu kortermajade täiustamiseks. Koostame kortermajade jaoks vajalikud planeeringud (parkimine, mänguväljakud, puhkealad); toetame kortermajade piirkondade kvartalisiseste teede ja tänavavalgustuse parandamist; loome Valga linna vabaõhukontsertide väljaku, et oleks kus laulda, tantsida ja vabaõhuetendusi nautida; toetame elanikke kogukonnaprojektide elluviimisel. Loome Valga valla kõigisse keskustesse ja linnaasumitesse kogukonna kokkusaamiseks vajalikud ruumid ja toetame nende tegevust; korrastame Peebu pargi ja Räni pargi ning ehitame sinna mänguväljakud; ehitame uueks Valga Priimetsa kooli ja parandame õppetingimusi Valga põhikoolis; jätkame hariduse andmist ja haridusasutuste ajakohastamist kõigis Valga valla koolides; ehitame Valga haiglasse perearstikeskusele ja erakorralise meditsiini osakonnale (kiirabile) tänapäevased ruumid; loome eakate nõukogu ja aktiivse noortevolikogu, et eri eagruppide arvamused saaksid enam kõlama ja arvestatud; pakume välja lahendused ühisveevärgi korraldamiseks suuremates asumites ja keskustes; renoveerime Valga noortekeskuse. Tagame, et vallas oleks noortel kõikjal põnevaid ja sõbralikke kohti, kus organiseeritult ja huvitavalt aega veeta; ehitame jäähalli ja täiendava spordihalli; ehitame seni pimedatele tänavatele ja bussipeatustesse ajakohase välisvalgustuse. Turvalisuse eesmärgil ei kustutata tänavavalgustust öisel ajal; korraldame ühistranspordi selliselt, et sõit tööle, kooli, huviringi ning arsti juurde on tagatud kõigile valla elanikele; võitleme koolikiusamisega ja tagame, et kõigi laste kool ja koolitee on turvaline; teeme huvitegevuse igale lapsele kättesaadavaks, mitmekesiseks ja taskukohaseks. Kohandame ühistranspordi selliselt, et osalemine on võimalik kõikjalt ja kõigile; jätkame tasuta hommikupudru pakkumist koolides ja laiendame seda lasteaedadesse; loome leinajate tugigrupi. Aitame lähedase kaotanul leinaga toime tulla kogemusnõustamise abil; jätkame ja laiendame väärikate ülikooli tegevust; ehitame katusealuse ja kaameratega jäätmemajad sorteeritavate jäätmete avalike kogumispunktide ümber, et hoida ära prügistamist; hoolitseme selle eest, et ka venekeelne kogukond on informeeritud ja kaasatud; toetame kogukonnapõhist üksteise abistamist, näiteks kogukondlikku sõidujagamist ehk sotsiaalset Uberit; teeme koostööd politseiga, et võtta kontrolli alla probleemsete piirkondade ja isikute tegevus Valgas. Suurendame valvekaamerate arvu; loome Valga gümnaasiumile õpilaskodu; korraldame iga kuu vähemalt ühe suurema ürituse, mis on suunatud lastele ja noortele; puhastame Sooru järve ja kavandame uue puhkeala. Koostöös Valka Kihelkonnaduumaga parandame Pedeli jõevee ja paisjärvede olukorda; tõstame mitmete koostööprojektide ning üritustega elanike teadlikkust tervislikest eluviisidest; toetame täiskasvanute huvitegevust ning kultuurse ajaveetmise mitmekesisust. Valla rahvamajades jätkub tegevus ja seal tegutsevad kultuurikollektiive toetatakse ka edaspidi; Valga valla kõiki kaasaval arendamisel lubavad Valga sotsiaaldemokraadid: juhtida omavalitsust vastutustundlikult ja korruptsioonivabalt; muuta asjaajamine mugavaks ja kiireks; arendada Valga valda tasakaalustatult ja luua uues omavalitsuses ühtsustunne. Vali Valga sotsiaaldemokraadid ja võimaluste Valga saab teoks!