Category Archives: Arvamused

11. märtsil 2011 valis Valga linnavolikogu mind Valga linnapeaks, seega augustis täitus mul selles ametis 77 kuud. Mul on olnud õnne ja see aeg on olnud viljakas ning sündmusterohke. Tegin valiku sündmustest ja investeeringutest, mis minu arvates on olnud kõige olulisemad ja tulevikku muutvamad Valga jaoks – kandidaate oli ligi paarsada. Lisasin ka 7 asja, mis on veel pooleli, kuid mõjutavad pärast teoks saamist Valga arengut positiivselt. 1. Valgamaa Kutseõppekeskuse uue õppehoone ja õpilaskodu avamine (2011) 2. Kungla teatritrupp tõi välja muusikali Nipernaadi, mis osutus väga menukaks (2011) 3. Buratino ja Pääsukese lasteaedade soojustamine saastekvoodi müügist saadud raha eest (2011) 4. Valga ettevõtjate spordipäeva (2011) ja hommikusöökide (2014) traditsiooni alustamine 5. Valga linna noortevolikogu tegevuse alustamine (2011-2013) Kahjuks on nüüd soikunud, kuid vaja ellu äratada! 6. Valga hariduskonverentside traditsiooni alustamine (2011-2017 kokku seitse konverentsi) 7. Valga-Valka hiljem Liivimaa noorteorkestri tegevuse algus (2011) ja Jose Page Ramireze asumine tööle muusikakooli õpetajaks ja orkestrijuhiks (2013) 8. Valga linna lehe väljaandmise algatamine (2011) 9. Valgas käivitus Toidupank (2013) 10. Täielikult renoveeriti Viadukti tänav, mille käigus ehitati kõrgemaks raudteesillad, et veokid mahuksid nende alt läbi sõitma (2011) 11. Valga linnale omistati Stenbocki Majas toimuval pidulikul tseremoonial Eesti Vabariigi peaministri Andrus Ansipi ja ÜRO Lastefondi UNICEF Eesti Rahvuskomitee presidendi Elle Kulli poolt Laste ja noortesõbraliku linna sertifikaadid (2011) 12. Viidi mustkatte alla Savi tänav ja remonditi Viljandi tänav (2011) 13. Linna sotsiaaltöötajatele ja Valga haiglale saadi kokku viis elektriautot. Nende jaoks ehitati välja laadimispunktid linnavalitsuse ja haigla juures (2012) 14. Rekonstrueeriti Võru tänava autode ja Pika tänava jalakäijate raudteeületuskohad (2012) 15. Otsustati Valga gümnaasium ümber korraldada ainult gümnaasiumiastme klassidega kooliks. Selle tulemusel avanes võimalus saada investeering J. Kuperjanovi 10 koolimaja täielikuks rekonstrueerimiseks riigigümnaasiumiks (2011) 16. Valka kunstikoolis tõlgiti läti keelest eesti keelde 6 õppeprogrammi, mille alusel hakkavad Eesti õpetajad lapsi õpetama. Sellega muutus Valka kunstikool täielikult kakskeelseks ja mõlemas keeles tasemeharidust andvaks huvikooliks (2012) 17. Valga linn astus MTÜ Läti-Eesti Instituut liikmeks, millega tekkis kahte linna ja riiki ühendav ainulaadne ühiskasutus (2012) 18. Täielikult uuendati Valga staadioni murukate (2012) 19. Alustati Pedeli jõe poolsaarel toimuvate Jõekääru kontsertide traditsiooni (2012) 20. Projektiga loodi Valga linnas tegutsev kaugtöökeskus (Valgas juhtkeskus, kaugtööpunktid Võrus ja Põlvas), kus peamiselt osutatakse OÜ-le Kontaktikeskus telefonimüügi teenust (2012). Tegutseb siiani 21. Ehitati mustkate Nurme tänavale (2012) 22. Valga linna reoveepuhastusjaama rekonstrueerimine (2013) 23. Koostati Valga ja Valka ühised suured seinakaardid, mis kingiti ka kõikidele koolidele (2013) 24. Suurendati linna poolt makstavat sünnitoetust ja kooli mineva lapse toetust (2013) 25. Taastati matusetoetuse maksmine (2013) 26. Valga linna paigaldati National Geographicu kollane raam ning märgiti selle asukoht ka temaatilisele turismikaardile (2013) 27. Korraldati kultuuri- ja spordialaste mittetulundusühingute liikmetele esmakordselt ühine pidu ja see on saanud aasta alguse traditsiooniks (2013) 28. Korrastati Nipernaadi kuju ümbrust, tehti kuju paremini nähtavaks ja valgustatuks (2013) 29. Tööle asus linnaarhitekt Jiri Tintera (18.03.2013), kellest on saanud üks juhtivaid linnaruumi arengu eestkõnelejaid Eestis 30. Valmis J. Kuperjanovi tn, Vabaduse tn ja Kesk tn ringristmik (2013) 31. Renoveeriti Raudtee, Laatsi ja Tehnika tänavate teekatted (2013) 32. August Gailiti novelliauhinna on saanud Kärt Hellerma (2013), Ervin Õunapuu (2015), Maimu Berg (2017) 33. Renoveeriti muusikakooli II korrus (2013) 34. Renoveeriti Kungla tänav täies ulatuses ja Vahtra tänav osaliselt (2013) 35. Taastati ja avati Valga Vabadussammas. Osales Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves (2013) 36. Rekonstrueeriti täies laiuses J. Kuperjanovi tänav kesklinnast kuni Pika tn ristmikuni (2013) 37. Renoveeriti Kungla 16 koolihoone, milles hakkas tegutsema Valga Põhikool (2013) 38. Alustati Valgas huvitegevuse messide korraldamist, et kooliaasta alguses oleks kergem leida endale sobiv huvikool või -ring (2013) 39. Renoveeriti Valga jaamahoone fassaad ja peasaal. Jaamahoones on saanud nüüd ka kontserdipaigaks (2013) 40. Ehitati Valga Avatud Noortekeskuse piirdeaed (2014) 41. Valga käsipalliklubi Käval võitis Eesti esiliiga (2014) 42. Omandati ja lammutati mahajäetud ja räämas kauplusehoone Vahtra 1 43. Rekonstrueeriti Jaani kiriku torn (2014) 44. Toimus Valka laululaval J. Cimze 200. sünniaastapäevale pühendatud Liivimaa laulupidu “Cimze kood” (2014) 45. Renoveeriti Allika tänav (2014) 46. Valgas toimus ajaloo suurima osalejate arvuga Võidupüha paraad, kus osalesid Eesti ja Läti presidendid (2014) 47. Avati Valgas digitaalne 3D tehnoloogial põhinev kino (2014) 48. Lõppesid Valga veemajandusprojekti tööd, millega sai välja vahetatud kogu linna vee- ja kanalisatsioonivõrgustik. Rekonstrueeriti 11,1 km ja ehitati 16,9 km ulatuses uusi veetorustikke, rekonstrueeriti 9,7 km ja ehitati 15,9 km ulatuses uusi isevoolseid kanalisatsioonitorustikke, paigaldati 10 reoveepumplat ja ehitati 2,2 km ulatuses uusi survekanalisatsiooni torustikke (2014) 49. Renoveeriti Kungla 26 asuv kunstmuruväljaku olmehoone, vana hoone lammutati (2014) 50. Alustati Valga Väärikate Ülikooli tegevust (2015) 51. Valga keskraamatukogu avas Valga jaamahoones esmakordselt ränduriraamatukogu (2015) 52. Viidi läbi rahvusvaheline arhitektuurikonkurss Valga vanalinna taastamiseks ja tänapäevaseks linnaruumiks ümberkujundamiseks (2015), sõlmiti ehitusleping ja alustati rekonstrueerimist (2017) 53. Vanalinnas asuv hoone Raja 6 (endine postijaam) sai ühiste jõupingutustega üle võetud hoolimatult omanikult ja leidis uue hoolivama omaniku (2015) 54. Omandati ja lammutati varemetes Eesti-Läti piiril asunud Haru 2 kolemaja (2015) 55. Saadi linna kontrolli alla ja lammutati mahajäetud Pikk 21a ühiselamuhoone (2015) 56. Viidi valvekaamerate süsteem üle digitaalsele lahendusele ja suurendati kaamerate arvu 16ni 57. Alustati koos Töötukassaga töömesside korraldamist (2015) 58. Uuendati täielikult kogu linna tänavavalgustus ja mindi üle energiasäästlikule ja juhitavale led-tehnoloogiale. Vahetati on üle kahe tuhande valgusti ning ehitati poolsada kilomeetrit uusi liine (2015) 59. Valmis lastekodu Kurepesa peremaja, aadressil Jaama pst 7 (2015) 60. Rekonstrueeriti jaama ümbrus, loodi parklad 46 autole, varikatusega jalgrataste parkla kümnele jalgrattale ja neljale bussile varikatusega ooteala. Kokku loodi 532 meetri ulatuses jalg- ja jalgrattateid Allika ja Tehnika tänavale ning Jaama puiesteele (2016-2017) 61. Rajati kergliiklustee Valga linnas Lõuna ja Võru tänava ristist kuni Toogipalu kalmistuni ning teises etapis kuni linna piirini (2016-2017) 62. Alustasime koostööd Hispaanias, Galiitsia piirkonnas asuva Valgaga (2016) 63. Alustati Valga gümnaasiumi parimatele õppuritele stipendiumi maksmist (2016) 64. Omandati Riia 7 ja Riia 5 (endine kreisi ametiasutuste hoone ja vangla). Alustati hoone rekonstrueerimist uue katuse ehitamise ja fassaadi korrastamisega (2016-2017) 65. Alustati noorte omaalgatuslike projektide toetamist (2016) 66. Eesti apostliku õigeusu Issidori kiriku fassaad sai kaasaegse valgustuse (2016) 67. Valga ekstreemspordihall kolis uude kohta Võru tn 114 ja sai täiesti uue sisustuse (2016) 68. Hans Eineri 160. sünniaastapäeval anti välja kuulsa koolijuhi ja eesti keele edendaja elulooraamat (2016) 69. Renoveeriti J. Kuperjanovi 10 Valga Valge maja, mille sai endale kasutusse riigigümnaasium (2016) 70. Valga Soo tänava jääväljak sai uued piirded (2016) 71. Valga linn, Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru vald otsustasid ühineda uueks, suuremaks omavalitsuseks (2016) 72. Pika asjaajamise tulemusena saime sundvõõrandamise teel Valga linna kontrolli alla endise vesiveski (Tartu 2) hoone. Mälestisena tuleb see konserveerida ja sinna ümber on kavas ehitada vabaõhu üritusteks sobiv amfiteatri stiilis plats (2017) 73. Likvideeriti Metsa ja Pika tänava koledad garaažid (2017) 74. Rekonstrueeriti Neulandi tänav ja uue ülekatte sai Tartu tänav (2017) 75. Omandati J. Kuperjanovi 12 (nn lõvidega maja) hoone, mis on kavas renoveerida üürikorteritega majaks ja õpilaskoduks Valga gümnaasiumile (2017) 76. Taas alustas tegevust Valga Gümnaasiumi vilistlaskogu (2017) 77. Vabariigi President Kersti Kaljulaid külastas Valga linna Pääsukese lasteaeda, Valka kunstikooli ning arutles Eesti-Läti piiriülese koostöö probleemide ja võimaluste üle (2017) 7 asja, mis on praegu pooleli ja muudavad oluliselt Valga tulevikku: 1. Valga vanalinna ehitamine esinduslikuks ja hubaseks linnaruumiks. Ehitusleping on sõlmitud ja 2018 suveks on uuele väljakule juba kokku lepitud tipptasemel kontsertetendusi (2018) 2. Valga ja Valka ühise piiriala korrastamine ja uute vabaõhuürituse koha väljaehitamine lagunenud vesiveski juurde. Rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemusena on valmimas Sõpruse tänavast kuni Pedeli jõeni kogu piirala hõlmav lahendus, mis muudab kogu piirkonna tunduvalt atraktiivsemaks nii inimestele kui ettevõtlusele (2018) 3. Priimetsa kooli Vabaduse 13 kinnistul asuvate hoonete renoveerimine, uue spordihoone ehitamine staadionihoone kõrvale ja Vabaduse tänava ümberkujundamine tänavaärisid ja -kultuuri toetavaks alaks. Rahvusvaheline arhitektuurikonkurss on lõppenud ja alustatud on hoonete projekteerimisega. Koos koolihoone rekonstrueerimisega, tuleb uuendada ka Kungla-Vabaduse tänavate liikluskorraldust rahulikumaks ja tänapäevasemaks (2019) 4. Tööstusalade juurdepääsuteede rekonstrueerimine ja nendes alade asuvate tühjade kruntide pakkumine ettevõtluseks. Projekteerimine on lõppenud ja põhimõtteline heakskiit rahastamiseks olemas. Rekonstrueeritakse Saviaugu, Petseri, Männiku tänavad ja ehitatakse Viadukti-Vahtra-Pikk läbimurre (2018) 5. Valga haigla perearstikeskuse ja erakorralise meditsiini osakonna renoveerimine. Valga linnas asuvad perearstid saavad täiesti uued avaramad ja kaasaegsed ruumid. Kiirabi ja erakorralise abi jaoks ehitatakse ümber kogu praegune plokk (2018) 6. Võru tänava rekonstrueerimine (1. etapp Lõuna tänavast kuni linna piirini, 2. etapp Lõuna tänavast kuni Jaama-Vabaduse-Võru tänava ringini) (2018 ja 2020) 7. Ühinevate Valga linna, Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valla tulemusel tekkiv Valga vald (2018)

Võimaluste Valga – töökohad, ettevõtlusvõimalused, hoolivus. 2017. aasta lõpus ühinevad Valga linn ning Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru vallad üheks tugevaks omavalitsuseks – Valga vallaks. Valga sotsiaaldemokraatide eestvedamisel hakkavad linn ja maapiirkond teineteist täiendades ja toetades pakkuma veelgi paremat keskkonda elamiseks, töötamiseks ja ettevõtluseks. Igal Valga valla elanikul peab kodukohas olema hea ja turvaline elada. Sotsiaaldemokraatide juhitud võimaluste Valga pakub kõigile: võimalusi hea ja tasuva töö leidmiseks; mitmekülgseid ja omavalitsuse poolt toetatud ettevõtlusvõimalusi; hoolivat ja turvalist elukeskkonda.  Töökohtade tekkimiseks ja palga tõstmiseks: loome ettevõtjate ja võimalike investorite jaoks ladusa info- ja abisüsteemi ettevõtte loomiseks või laiendamiseks. Koostame avaliku veebilehe siinsete vabade maade, hoonete ja ettevõtlusvõimaluste kohta; tõstame Valga ettevõtluse uude hiilgusesse – otsime kontakte ja teeme koostööd suurettevõtjatega Eestis ja välismaal, et tuua siia hästitasustatud töökohad; toetame ettevõtjate nõustamist, et lihtsustada tootearendust ja jõudmist eksportturgudele; toetame osalise töövõimega inimeste tööturule jõudmist, et kõigil on võimalik majanduse ja ühiskonna arendamisse panustada; ehitame lõvidega maja (Kuperjanovi tn 12) tänapäevaste korteritega üürimajaks ja õpilaskoduks. Toetame ajakohaste üürikorterite ehitamist, et aidata ettevõtjatel hoida ja leida Valgas häid töötajaid. Samuti aitame noortel peredel leida oma kodu Valga vallas; loome noortele ettevõtlusmaja, kus saavad tegutseda õpilasfirmad ja alustavad noored ettevõtjad. Toetame ettevõtlikke noori koolituste ja sportimisvõimalustega ning pakume abi toodete ja teenuste arendamisel; loome paindliku lastehoiuteenuse, et kõigil on võimalik pere kõrvalt õppida või tööaega paindlikult valida; tagame, et lapse saab lasteaeda panna maksimaalselt kolme kuu jooksul avalduse esitamisest; toome siia riigiasutuste töökohti Tallinnast. Toetame kaugtöövõimaluste ja -oskuste arendamist; korraldame koos Töötukassa ja Valka kihelkonnaga regulaarseid töömesse töökohtade pakkumiseks ja leidmiseks; suurendame hoolekandekohtade arvu ja loome uusi hoolekandeteenuseid sh taastusravivõimalusi. Hoolekandesektori ehk hõbemajanduse arendamisega anname paljudele tööd ja ühtlasi lihtsustame töötavale inimesele lähedaste hooldamist.  Ettevõtlusvõimaluste parandamiseks: rekonstrueerime tööstusalade juurde viivad teed ja pakume investoritele maad ettevõtete loomiseks; toetame noorte ettevõtlusõpet ja aitame õpilasfirmadel saada päris ettevõteteks. Kasutame ja toetame noorte oskusi (nutikate) ettevõtete loomisel ja turundamisel; toetame kiire internetiühenduse jõudmist kõigi ettevõtete ja majapidamisteni; toetame väikeettevõtteid turundamisel ja eksportturgude leidmisel; muudame Vabaduse tänava Valgas tänavakultuuri ja -ärisid toetavaks linnaruumiks; korraldame ettevõtjate kooskäimisi, et saada soovitusi piirkonna arendamiseks. Teeme ettevõtetega koostööd Valga paremaks tutvustamiseks maailmas; ehitame valmis Valga vanalinna keskväljaku, Valga-Valka ühise piiriala ja meelitame sinna uusi ettevõtteid ning tekitame töökohti. Äratame ellu ja paneme särama Valga kesklinna; leiame investori, kellega koos ehitada Valga linna veekeskus; loome atraktsioone ja tegevusi, mis võimaldavad kohalikel ja külastajatel Valga piirkonnas rohkem vaba aega veeta – näiteks arendame Valga militaarteemaparki, Valga ja Õru disc golf’i parke, Lüllemäe tervisespordikeskust jne; jätkame mahajäetud räämas hoonete lammutamist. Pakume vaba ja korrastatud maad ettevõtluseks; väärtustame valla käsitöölisi. Kingime külalistele siinse käsitööna valminud meeneid.  Valga hoolivamaks muutmisel: tagame palgatõusu omavalitsuse palgal olevatele kultuuri-, haridus- ja sotsiaaltöötajatele; teeme väikelastega peredele elukeskkonna mugavamaks, sealhulgas kohandame kõnniteed, ristmikud ja ühistranspordivahendid lapsekäruga liikumiseks. Ehitame avalikke mänguväljakuid küladesse ja linna parkidesse; toetame korteriühistuid probleemide lahendamisel ja anname nõu kortermajade täiustamiseks. Koostame kortermajade jaoks vajalikud planeeringud (parkimine, mänguväljakud, puhkealad); toetame kortermajade piirkondade kvartalisiseste teede ja tänavavalgustuse parandamist; loome Valga linna vabaõhukontsertide väljaku, et oleks kus laulda, tantsida ja vabaõhuetendusi nautida; toetame elanikke kogukonnaprojektide elluviimisel. Loome Valga valla kõigisse keskustesse ja linnaasumitesse kogukonna kokkusaamiseks vajalikud ruumid ja toetame nende tegevust; korrastame Peebu pargi ja Räni pargi ning ehitame sinna mänguväljakud; ehitame uueks Valga Priimetsa kooli ja parandame õppetingimusi Valga põhikoolis; jätkame hariduse andmist ja haridusasutuste ajakohastamist kõigis Valga valla koolides; ehitame Valga haiglasse perearstikeskusele ja erakorralise meditsiini osakonnale (kiirabile) tänapäevased ruumid; loome eakate nõukogu ja aktiivse noortevolikogu, et eri eagruppide arvamused saaksid enam kõlama ja arvestatud; pakume välja lahendused ühisveevärgi korraldamiseks suuremates asumites ja keskustes; renoveerime Valga noortekeskuse. Tagame, et vallas oleks noortel kõikjal põnevaid ja sõbralikke kohti, kus organiseeritult ja huvitavalt aega veeta; ehitame jäähalli ja täiendava spordihalli; ehitame seni pimedatele tänavatele ja bussipeatustesse ajakohase välisvalgustuse. Turvalisuse eesmärgil ei kustutata tänavavalgustust öisel ajal; korraldame ühistranspordi selliselt, et sõit tööle, kooli, huviringi ning arsti juurde on tagatud kõigile valla elanikele; võitleme koolikiusamisega ja tagame, et kõigi laste kool ja koolitee on turvaline; teeme huvitegevuse igale lapsele kättesaadavaks, mitmekesiseks ja taskukohaseks. Kohandame ühistranspordi selliselt, et osalemine on võimalik kõikjalt ja kõigile; jätkame tasuta hommikupudru pakkumist koolides ja laiendame seda lasteaedadesse; loome leinajate tugigrupi. Aitame lähedase kaotanul leinaga toime tulla kogemusnõustamise abil; jätkame ja laiendame väärikate ülikooli tegevust; ehitame katusealuse ja kaameratega jäätmemajad sorteeritavate jäätmete avalike kogumispunktide ümber, et hoida ära prügistamist; hoolitseme selle eest, et ka venekeelne kogukond on informeeritud ja kaasatud; toetame kogukonnapõhist üksteise abistamist, näiteks kogukondlikku sõidujagamist ehk sotsiaalset Uberit; teeme koostööd politseiga, et võtta kontrolli alla probleemsete piirkondade ja isikute tegevus Valgas. Suurendame valvekaamerate arvu; loome Valga gümnaasiumile õpilaskodu; korraldame iga kuu vähemalt ühe suurema ürituse, mis on suunatud lastele ja noortele; puhastame Sooru järve ja kavandame uue puhkeala. Koostöös Valka Kihelkonnaduumaga parandame Pedeli jõevee ja paisjärvede olukorda; tõstame mitmete koostööprojektide ning üritustega elanike teadlikkust tervislikest eluviisidest; toetame täiskasvanute huvitegevust ning kultuurse ajaveetmise mitmekesisust. Valla rahvamajades jätkub tegevus ja seal tegutsevad kultuurikollektiive toetatakse ka edaspidi; Valga valla kõiki kaasaval arendamisel lubavad Valga sotsiaaldemokraadid: juhtida omavalitsust vastutustundlikult ja korruptsioonivabalt; muuta asjaajamine mugavaks ja kiireks; arendada Valga valda tasakaalustatult ja luua uues omavalitsuses ühtsustunne. Vali Valga sotsiaaldemokraadid ja võimaluste Valga saab teoks!

NOORTE TÕRVA Oleme Karliga eest vedanud kohalikke noorte organisatsioone mitmeid aastaid. Olgu selleks õpilasesindus või noortevolikogu. Leiame, et need organisatsioonid, kus koos oleme töötanud, on andnud meile väga palju juurde ning võimalusi noortel omaalgatust proovida ja noorte organisatsioonides tegutseda, on vajalikud tulevikus. Seetõttu on meie plaan volikogus seista selle eest, et noortel oleks võimalik läbi noorte omaalgatuste projektifondi kirjutada lahedaid projekte, millest tulevikus võivad kasvada nutikad lahendused ettevõtluses või anda noortele hindamatuid kogemusi tulevikuks. Meie piirkonnas peavad säilima tugevad noortekeskused- ja toad ning nendega ühes tublid noorsootöötajad, kes kohalike noorte jaoks alati olemas oleksid. Leiame, et uues vallas peab jätkuma noortevolikogu töö. Tõrva Noortevolikogu on näidanud aastate jooksul üles initsatiivikust ja teinud palju ettepanekuid linnaelu parandamiseks ja loonud uusi üritusi ja traditsioone. Usume, et taoline noortevolikogu võiks tegutseda ka uues vallas. Oleme noortele volikogus toeks, kuulame nende häält ja küsime nende arvamust olulistes küsimustes. Noortevolikogust kasvavad välja aktiivsed kogukonnaliikmed, kes tulevikus on ettevõtjad, vallajuhid või miks mitte ka riigijuhid. Sirli Pippar Tõrva vallavolikogu kandidaat

Üheks suurimaks meie piirkonna kultuurielu puuduseks on kaasaegse kino ja teatri puudumine. Omades kogemusi nii kino kui teatri valdkonnas, näeme, et Tõrva kino tuleb esimesel võimalusel renoveerida ning sinna luua kaasaegne digitaalne kino ning korralik teatrilava. Praegu on hoone puuduseks selle halb seisukord, vananenud sisustus ja ruumide plaan, tänapäevastele standarditele mitte vastav kinotehnika, teatri jaoks liiga väike lava, puuduvad lavasüsteemid, valgustus jne. Viimased aastad on näidanud, et kino on jätkuvalt inimestele südamelähedane ning igapäevaselt filmide näitamine annaks juurde hea vaba aja sisustamise võimaluse. Lisaks rikastab korraliku teatrilava olemasolu piirkonna kultuurielu ning laval saavad esineda kohalikud näitetrupid kui ka külalisteatrid. Minu ja Rometi südameasjaks on uues volikogus kinohoone võimalikult kiire korrastamine, et kino ja teatrit saaks nautida iga päev! Margo Metsoja Helme vallavolikogu liige, Tõrva vallavolikogu kandidaat

Minu põlvkonnal on võimalik lapsepõlvest meenutada pallimängu ja suusa- ning jalgrattaretki, rääkimata sagedasest viibimisest vabas looduses. Praegustel lastel on nina juba pisipõnnieast televiisoriekraani või arvutimonitori ees. Suuremad nõuavad juba nuhvleid ja muid taolisi seadmeid. Tore, et aeg on edasi läinud ja tehnika areneb, aga seoses sellega on tekkinud uued murekohad. Puudu jääb tundeelukasvatusest, mida annab sage viibimine looduses. Keha kipub jääma kängu vähesest liikumisest. Ja siis ei ole ime, et sõjaväkke siirdujate tervist kontrollides selgub, et paljud noored on haiged. Kes lähevad aega teenima, elavad rängalt üle esimeste nädalate ja kuude kohustuslikke jalgsiretki. Ühesõnaga – liikumist jääb väheks, huvitegevus on ühekülgne. Hiljuti Riigikogus kirgliku toetuskõne pidanud Riigikogu liige Inara Luigas rõhutas, et kui tehakse rohkem sporti, tegeldakse arendava tegevusega kunsti- ja huviringides, arenevad lapsed igakülgselt. Mitteaktiivsed lapsed muutuvad aktiivseteks, neil on entusiasmi elus edasijõudmiseks ja oma elueesmärkide püstitamiseks. Nad on motiveeritud tegema nutiseadmete välist koostööd, on võimelised reaalses maailmas õlg-õla kõrval üheskoos midagi tegema. Puutudes lapseast kokku huvitavate tegevustega, tekib lastel uudishimu erinevate valdkondade vastu ja arusaam sellest, milliseid võimalusi ühiskond enesearendamiseks  pakub. See ei ole üksiku riigikogulase, ega ainult Riigikogu mure, vaid kogu riigi ja ühiskonna edasiarenemise jaoks ülimalt oluline. Tuleb luua tingimused kooli- ja koduväliseks õppeks, see on ühiskonna hädavajadus. Huviharidus peaks olema kättesaadav igale lapsele ja noorele. Linnades on võimalusi palju ja seal pakub neid ka erasektor, kasusaajate arv ja leibkondade maksujõulisus on suurem. Maapiirkonna noorte jaoks on tihti huvihariduse kättesaadavusel mitmeid piiranguid – perel pole raha, transpordivõimalused on kehvad jne. Samas on kohaliku omavalitsuse ja kogukonna mure ka huviringide töölerakendamine. Sageli on probleemiks see, et ruume ja väljakuid, kus tegutseda jätkub, aga vajaka jääb juhendajaid. On mõned üksikud entusiastid, kes teevad huviringe tasuta ja siiski südamega, kuid ka nemad vääriksid vastavat tasu. Tugevamad spetsialistid ja juhendajad on koondunud sinna, kus neil on palju noori, keda juhendada. Huvihariduse andmine on oluline juba laste üsna varajases eas, miks mitte juba lasteaias. Siis jääks külge harjumus omandada ka mitteformaalset haridust ning on võimalus eakaaslastega suhelda ka väljaspool lasteaeda. Just kohalik omavalitsus on see, kes peaks tegelema huvihariduse küsimustega.  Ka riik osaleb ja kehtestab nn. ringiraha, et suurendada noorte osalemist huvitegevuses, vähendada riskikäitumist. Seega tagatakse koos riigiga parem ligipääs huviharidusele. Vaadates reaalset seisu, oleks koduvallal riigipoolne lisatoetus käesoleval aastal septembrist aasta lõpuni üle 20 tuhande. Valga linna toetus oleks üle 60 tuhande euro.  Kohalikud inimesed aga teavad, milliseid huviringe on vaja ja võimalik moodustada alevikus, külas või linnas. Samuti peaks üle saama igapäevastest harjumustest, et kõik mis on hea, on linnas. Kui praegu käib teatud osa noori huviringides linnas, siis midagi imelikku ei oleks ka selles, kui Valgast Harglasse mingi hobiga tegelema sõidetakse. Valga linna kohta saab öelda, et siin on küllaltki palju võimalusi noortele tegutsemiseks ja ilmselt jätkuks huviringides kohti ka mujal elavatele lastele. Iseküsimus on, kuidas korraldada nii, et lisaks isa-ema autovõimalusele,  seataks sisse ka teisi sõiduvõimalusi selleks ajaks, kui ringides toimub tegutsemine. Kindlasti muutuvad mitmekesisemaks noorte huviringides osalemised uue suurvalla sünniga. Just siis võiks rohkem panustada niisuguste ringide ja juhendajate ristkasutamise peale. Suur roll on kindlasti kultuuri- ja huvikeskusel ning muusikakoolil ja spordiklubidel, aga iga kogukond peaks mõtlema ka sellele, kuidas võimaldada lastele huvitavat tegevust kohapeal. Ükski piirkond ei tohi ka tulevikus selles mõttes ääremaaks jääda. Rein Randver Tõlliste vallavolikogu esimees

  Pärnu Postimehes ilmus 30. detsembril Vambola Paavo artikkel, milles ta nägi Rail Balticu kritiseerijatena peamiselt tartlasi, kes sel viisil võitlevad Tartu (paratamatu) provintsistumise vastu. Olukord pole siiski nii lihtne. Jutt on põhimõtteliselt kahest erinevast osast. Autor teeb järelduse, et ainuõige trassivalik on läbi Pärnu. Olles ise Riigikogus, moodustasime juba 2011 aasta kevadel Riigikogu Valgamaa toetusrühma. Pidasime juba siis oluliseks, et Rail Baltic hakkaks kulgema läbi Tartu ja Valga. Kui süveneda Rail Balticu projektidesse piisava põhjalikkusega, saab asi veelgi selgemaks: Euroopa Komisjon on Skandinaavia firmalt COWI tellinud tasuvusuuringu aastast 2007. Töös peeti optimaalseks olemasoleva raudteetaristu kasutamist ja soovitas viia Rail Balticu läbi Tartu piirkiirusega 160 km/h. Seda trassi saaks  kasutada maksimaalarv Eesti reisijatest. Seejärel tellis Rail Balticu meeskond rahvusvaheliselt AECOM-i firmalt uue tasuvusuuringu. See ei arvestanud praktiliselt raudtee positiivseid ja negatiivseid sotsiaalseid mõjusid. Uuring pidas otstarbekaks trassi paiknemise võimalikult hõreda asustusega alal, mis küll oleks keskkonda kahjustavam Pärnu trassile, kus piirkiiruseks on kava kohaselt 240 km/h reisijatele ja 120 km/h kauba jaoks. See annab Pärnu trassile majandusliku eelise. Seega pole praegu kavandatav Rail Balticu trass mitte Euroopa valitud, vaid see on  kohapeal otsustatud. Missugustel kaalutlustel valiti just niisugune trass ja niisugune piirkiirus, mis nõuab kogu Eesti ulatuses raudtee piiramist kahelt poolt taraga ja kahetasandiliste ristumiste (sildade või tunnelite) ehitamist nii sõidukite kui ka loomade liikumisteedele? Seda pole avalikustatud. Pärnu-suunalise trassi pooldajate mõtteviisile on omane Tallinna-kesksus. Selle nimel, et tallinlane ja võib olla ka Soomest tulnud külalised saaksid kiiremini Pärnusse ja Riiga, ollakse nõus ohverdama kogu muu Eesti raudteeühendus nii Läti kui ka muu Euroopaga. Rail Baltic jääb Eesti muust raudteevõrgust eraldatud unikaalsuseks, mida mööda soomlased võivad sõita Pärnusse, tallinlased Riiga ja Soome kaubad Euroopasse. See võiks olla aga osa Eesti raudteevõrgust, mis võimaldaks praktiliselt kogu Eesti elanikel sõita nii Tallinnasse kui ka Riiga ja sealt edasi. Tuleb kaaluda, kas võimalus sõita Riiga kahe tunniga (kolme asemel) on tallinlastele nii oluline, et selle nimel rajada hirmkallis kiirraudtee, mis reisijate vähesuse tõttu jääb valdavalt siiski madala kiirusega kaubarongide kasutada. Samas on katkenud üle saja aasta tegusalt toiminud raudteeühendus Tallinn – Tapa- Tartu- Valga –Riia, samuti ei ole enam ajaloolist Pärnut Lätiga ühendavat raudteed. Nüüd on siis kolme riigi valitsusjuhid andnud ka oma allkirjad  Pärnu suunalisele Rail Balticule. Kuigi uus tasumisuuring valmib alles aprilliks 2017. Mida meie, lõuna- ja kagu-eestlased sellest arvama peaksime? Oleme juba pikemat aega püüdnud teisiti arvata, aga meie juttu pole kuulda võetud. Ei ole kuulda võetud ka nende inimeste hirmusid sellest, kuidas muutub halvemaks nende elu siis, kui uus trass tuleb. Kas see rong laiemas mõttes on juba läinud? Kas me vajame Maarjamaale kolmandat raudteed põhjast lõunasse või saaks hakkama Rail Balticu trassi paigutamisega olemasolevale raudteekoridorile Tallinnast Riiga üle Tartu ja Valga? Kohe, kui see raudtee teema sellisel kujul esile kerkis, lootsid Valgamaa inimesed rõõmsalt, et trass kulgeb üle Valga. Nii või teisiti on kõigist varasematest aruteludest ja ajakirjanduses ilmunust läbi kõlanud, et uus trass lõikab Eestimaa mitmeks osaks ja pole kindel, kas sellel trassil oleks küllaldaselt reisijaid ja kaubakoguseid, mida vedada? Kui kalliks läheb Pärnu trass majanduslikus ja ka sotsiaalses mõttes? Tegutseda tuleks ikka nii, et haaratud oleks kogu Eesti raudteevõrgu tulevik. Hoolimata riigijuhtide allkirjadest, on veel aega ümber mõelda. Olemas on ju raudteekoridor. On inimesed, kes selles rongis sõita tahaksid. Miks ei võiks kaubadki siitkaudu liikuda, kui neid üldse nii palju tuleb nagu praegu räägitakse. Rein Randver Tõlliste vallavolikogu esimees, SDE Valgamaa piirkonna esimees

Haldusreform on käima lükatud ja ühes sellega ka riigireform. Mõlema eesmärk on toetada kohaliku võimekuse kasvu, et pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid. Üks selline teenus on ka keskkonnaraha suunamine piirkondlikkesse keskkonnaprojektidesse. Riik on korraldanud toetusraha andmise läbi sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus, mille nõukokku olen kuulunud aastaid ning seetõttu ka asutuses toimuvaga hästi kursis. Kuna töömahud on vähenenud, oleme koostöös KIKi juhtkonnaga teinud asutuse töökorralduses olulisi ümberkorraldusi. KIK astub riigiga ühte sammu Oleks vastutustundetu ja ebaõiglane eeldada, et kui teised valdkonnad leiavad kokkuhoiu kohta, siis KIKis me seda ei teeks. Tänaseks on KIK ennast oluliselt koomale tõmmanud ja enam kui 12% võrra toimetamiskulusid vähendanud. Need ei ole lihtsad otsused, eelkõige inimesi puudutavad, kellest osa peavad leidma endale uue väljakutse. Aga vältimatud, sest raha mida suunata on vähem. Reformidel on kahtlemata ka oma hea külg – töökorralduse ümbervaatamine ja seni erinevate rahastusallikate põhiselt toimetanud inimeste liitmine teemapõhisteks tööperedeks ja/või maakonnaülene töö aitab asutuse sees olevat teadmist paremini kasutada ja toetuse saajaid veelgi paremini nõustada. Kui raha on vähem, tuleb seda targalt kasutada Ajaga, mil KIK kuusteist aastat tagasi alustas, on tänaseks palju muutunud. Ühelt poolt on läinud taotlemine lihtsamaks – läbi e-kanalite ja ilma paberit raiskamata. Teisalt on meil toetusraha, mida keskkonnaprojektidesse tagasi suunata, aina vähem ja keerukam valida, milliseid projekte toetada. See paneb suurema vastutuse nii projektide esitajate kui ka hindajate õlule, kes peavad olema osavad mitmes asjas. Kui seni tegelesid maakondlikud esindajad vaid keskkonnaprogrammi projektidega, siis tulevikus peavad nad oskama nõu anda rahastusallikast sõltumata – on need siis Eesti keskkonnakasutuse rahad, eurorahad või CO2 kvoodimüügist saadud tulud, mida riik keskkonda tagasi suunab. Ehk ümber vaatamist vajab ka KIKi maakondlike esindajate töö. See aga ei tähenda, et KIK maakonnast kaoks – vastupidi, siia tuleb tuua rohkem seni pealinnas tehtud tööd ning kaasata ka naabermaakondades töötavaid KIKi spetsialiste. Või panna KIKi spetsialistid tööle mitme maakonna üleselt, et soosida ka koostööd naabritega. Viimast on oluliselt parem teha, kui oled kursis teistes maakondades toimuvaga ning kogemusi projektidega nende rahastusallikast sõltumata. Variante on mitmeid ja töö parimate viiside väljaselgitamiseks KIKis käib. Igal juhul tuleb leida viis kuidas hoida toetusraha vahendamiseks minevad kulud mõistlikud ning suunata raha suurima mõjuga keskkonnaprojektidesse. Maapiirkond vajab enam nutikaid töökohti Inimesed hindavad paindlikkust – võimalust valida ise töö tegemise koht ja aeg. Ammu on möödas aeg, kus tööd tehti kontorilaua tagant lahkumata ning arvutid olid mõõdus, mille kaasavõtmiseks oli vaja brigaadi töömehi. Täna mahub KIKi spetsialisti kontor arvutiga kotti ja asjaajamine on elektrooniline. See säästab nii Eesti metsa kui ka taotleja aega, kes saavad oma asjad KIKiga aetud ka ilma arvuti tagant lahkumata. Seega on eeldused nutikateks töökohtadeks olemas. Toetust saab vaid siis, kui seda küsida Lõpetuseks, aga sugugi mitte vähem oluline – Valgamaalt esitati KIKile möödunud aastal taotlusi keskkonnaprojektide rahastamiseks vaid 45, ning see arv on olnud juba mitmel viimasel aastal langustrendis. Minu arvates on seda vähe, sest keskkonnaprobleeme, mida lahendada, meil jagub. Kui me soovime, et keskkonnaprobleemid saaksid lahenduse ja riik piirkonda rohkem panustaks, peame ise astuma esimese sammu. KIKi keskkonnaprogrammi taotlusvoor on avatud kuni 27. veebruarini ning Valgamaa projektid sinna oodatud! Rein Randver KIKi nõukogu liige  

  Uus president on valitud, uus koalitsioon sündinud ja uus valitsus ametis. Kõik need sündmused pakkusid vahepeal nii suurt kaasaelamist, et tekkis küsimus, kas varem kokkulepitud muudatused ka edasi kestavad. Igatahes haldusreform jätkub. See on uuteski lepetes kirjas ja tegevused selles suunas ei ole  katkenud. Ehk võiks sõnastada uue vanasõna – tehku see linnarahvas mistahes, maarahvas läheb oma eluga edasi. See on nüüd küll pika puuga lajatatud, aga omajagu tõde selles on. Omavalitsuste liitumisläbirääkimised on kestnud ka Valgamaal. Haldusreformi eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse võimekuse kasvu,et pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, piirkondade arengueelduste kasutamist, konkurentsivõime suurendamist ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamist. Muutuste tulemusena peavad  omavalitsused olema võimelised iseseisvalt otsustama ja korraldama kohalikku elu ning täitma seadusest tulenevaid ülesandeid. Valgamaal on senised omavalitsused juba põhimõtteliselt kokku leppinud, kes kellega ühineb ja vastavad otsused on tehtud või lähiajal veel ees. Valdavalt moodustub välja kolm suuremat piirkonda Valgamaal – Tõrva, Otepää, Valga. Siinkohal tahaksingi arutleda selle üle, missugune peaks meie uue, Valga omavalitsuse nägu olema. Tähtsat rolli hakkavad etendama uues omavalitsuses kogukonnad oma eestvedajatega ja aktivistidega. Põhiline ei ole rahastamine, vaid ka linna, küla, alevi igapäeva- ja arenguteemad. Tegemised peaksid jätkuma selle nimel, et siin oleks hea elukeskkond, hea õppida ning oleks enim töökohti. Noored peaks saama omandada teadmisi alusharidusest kuni kutsehariduseni . Tervishoiu teenuste osutamise osas jätkub haiglal koostöö Tartu kliinikumiga ja kaasajastatakse perearstikeskus, arendatakse erinevaid sotsiaalteenuseid .  Vajalik on koostöö jätkumine riigiga, et regionaalsete tegevustega toetada piirkonda ja ära hoida süvenevat ääremaastumist. Kohtadel on vajadus paremate elektri- ja interneti ühenduste loomisele. Konkreetsemaks tuleks minna ka riigiasutuste väljakolimisega pealinnast. Oluline on ka tagada 24/7 kodanike turvalisus, sest oleme ju Eesti lõunavärav. Meie regioonis on tegemisel politsei struktuuri ümberkorraldused nn. pilootprojekt. Kas nüüd on õige aeg ja siin? Vallas on vaja paigutada enam vahendeid teedesse, sealhulgas jalgteede rajamisse. Miks mitte ühendada valla suuremad kohad valla teeninduskeskustega ja kergliiklusteedega.  Paremate liikumisvõimaluste loomine on suures omavalitsuses üks võtmeküsimusi. Ühistranspordi korraldus peab tulema kohalikule tasandile, kus teatakse inimeste ja piirkondade soove paremini.  Riiklikul tasemel ootame seda, et ometi kord hakkaksid ühilduma Tartu ja Riia rongide sõiduplaanid – meie maakonna inimestele on Riia lähem suur keskus kui seda on Tallinn.  Pealinlane või tartlane või nende külalised peaksid piirilinnast hõlpsamini naabrite pealinna saama, et sealt siis kas või lennukiga mujale maailma reisida. Mõtlema paneb ka nn. Rail Balticu projekt, selle ehitamine ja tasuvus. Riigi osa on projektis ligi viiendik ehk üle kahesaja miljoni euro. Kas uue trassi valmimisel oleme hiljem võimelised hoidma käigus kahte raudtee liini põhjast lõunasse? Uutest kohustustest ja suurematest rahastamisvõimalustest on vastses koalitsioonilepingus küll juttu, aga needki teemad vajavad lahtirääkimist. Mille arvelt oodatakse lisanduvate ülesannete elluviimist? Me kaasame kohtadel, ka riigi vahendeid, et hakata osutama paremaid teenuseid. Kui senised tähtajad peavad, tuleb otsused teha veel selle aasta sees ja niisugust otsustamata aega ei taha ka enam üle elada. Haldusreform kui riigireformi üks osa peab edasi minema, tulevasel Valga omavalitsusel on mõtteid, kuidas seda teha ja arutelud kohtadel jätkuvad. Rein Randver Tõlliste Vallavolikogu esimees (SDE)

Eesti Kepikõnni Liit moodustati juba 2003. aastal. Selle aja jooksul on liidu tegevus arenenud jõudsasti. Eelmisel aastal oli meil juba 27 liiget, harrastajaid aga tegelikult tuhandetes. Meie eesmärk ei olegi niivõrd suurendada enam liikmete arvu, kuivõrd selle tegevuse kvaliteedi tõstmine. Arengukava 2016- 2020 aastani näeb ette pakkuda jõukohast ja meeldivat liikumisvõimalust neile, kes ei ole veel sobivat harrastusviisi leidnud. Vähemalt kaks korda nädala käib keppidega kõndimas ligikaudu 30 000 inimest. See on üldine hinnang koostöös kepikõnnivarustust müüvate ettevõtetega. Peame siiski oluliseks täpsemat ülevaadet ja selleks teeme uuringu regulaarse kepikõnni harrastajate arvu määramiseks. Samas kutsume inimesi ja organisatsioone meiega jätkuvalt liituma. Kepikõnniliidu eesmärk on kepikõnni arendamise kaudu tervise ja aktiivse eluviisi edendamine Eestis. Ka Valgamaa linnades ja maa-asulates on märgata keppidega kõndivaid inimesi ja tuleb tunnistada, et meil on selleks häid võimalusi. Valgast viib välja kaks küllaltki pikka kergliiklusteed, niisuguseid ideaalseid võimalusi on ka Tõrva ja Otepää ning Sangaste ümbruses. Aga keppidega kõndimiseks ei pea olema tingimata eriline kergliiklustee, vaid selleks sobivad ka muud korralikud metsarajad või külavaheteed. Kepikõnniliit jätkab koostööd sihtasutusega Eesti Terviserajad ja nõustab vastavaid keskusi ning terviseradu kepikõnniks sobilike radade planeerimisel ja väljaehitamisel. Tahame panna kõigi terviseradade infotahvlitele välja ka lühiinfo kepikõnni tehnika ja harjutamise metoodika kohta. Koos Riigimetsa Majandamise Keskusega jätkame kepikõnni tutvustamist matkaradadel liikujatele ja kavatseme koos viia läbi vastavaid üritusi. Kogu tegevuse parendamiseks ja edendamiseks on uue perioodi arengukavas välja toodud meetmed huvitatute koolitamiseks ja kutsekvalifikatsiooni omistamiseks. Alates 2015. aastast alustati üle Eesti  „Kepikõnni Ekspressi” nime all projektipõhist kepikõnni koolitust harrastajatele ehk inimestele, kes soovivad iseenda jaoks kepikõnnist enam teada. Liit püüab igal aastal  motiveerida harrastajate koolitusi läbiviivaid juhendajaid. Samuti korraldatakse igal aastal koolitusi juhendajatele, kes annaksid edasi rahvuslikelt ja rahvusvahelistelt treeneritelt saadud teadmisi kepikõnnist huvitatutele. Juba praegu on koolitatud juhendajaid tublisti üle saja. Ka juba juhendajateks saanutele korraldatakse täiendkoolitusi. Sellised seminarid toimuvad reeglina vähemalt kord aastas. Edaspidi on kavas korraldada ka kepikõnnitreenerite kutseeksameid. Veelgi tõstaks kepikõnnialast kompetentsi Eestis, kui saaksime oma esimesed rahvusvahelise staatusega treenerid. Nendel oleks õigus läbi viia juhendajate koolitusi. On kavandatud laialdane kepikõnnialane teavitustöö. Trükiste, metoodiliste materjalide ja sellealase raamatu väljaandmisega, propageerime kepikõndi meedias ja virtuaalkeskkonnas. Meie tegevuse edu aluseks on ka tihe koostöö haridus- ja sotsiaalministeeriumidega ja rahvusvahelise kepikõnniorganisatsiooniga. Niisiis kasutagem suviseid ilusaid ilmu ja kauneid radasid selleks, et end keppidega kõndides heasse vormi viia. See kõndimisviis annab rohkematele lihasgruppidele tegevust kui tavaline kõnd. Kutsu ka naabrinaine või –mees kaasa, koos on lõbusam! Rein Randver Eesti Kepikõnni Liidu president

Tänane vabariigi valitsus on võtnud selge eesmärgi ära teha haldusreform 2017. aastaks ning praegusel momendil tundub, et see niimoodi ka läheb. Täna on meie piirkonnas ja üleüldse kõikidel omavalitsustel kõige targem just omakeskis kokku leppida, kuidas üheskoos edasi minna. Olen poolt, et Tõrva, Helme, Hummuli ning Põdrala võiksid edaspidi üheskoos edasi toimetada ning loodetavasti tekib sellest tugev ja hästi toimiv omavalitsus.