Elva valla sümboolikakonkurss on välja kuulutatud ning 31. augustini on võimalik saata oma kavandid, et uus Elva vald saaks uue vapi, lipu ja logo.
See annab hea põhjuse heita pilk tänastele valla vappidele ning uurida, mida need kujutavad.
Elva linna vapp: sinisel kilbil kuldsest kolmikmäest võrsuv kuldne mänd ja kaks sinist lainet. Arbi männi müürikroonidena kujundatud oksapuhmad rõhutavad linna staatust. Elva vapiga on seotud huvitav lugu, nimelt 1938. aasta oktoobris valis linnavolikogu saadetud kavandite hulgast välja kohaliku kunstniku Viktor Aleksejeffi sinisel kilbil kuldselt künkalt võrsuva kuldse männiga vapi. Konkreetselt viitas esitatud vapipilt Arbi mäel kasvavale Arbi männile. Künka all olevad siksakjooned sümboliseerivad Verevi järve. Siseminister Richard Veermaa seda vappi ei kinnitanud. Küll aga sai järgmisel aastal kinnituse sellega sarnane, kuid must-kuldsetes värvides linnavapp. Pärast linna omavalitsusliku staatuse taastamist 16. mail 1991 ei jõutud üksmeelele „ajalooliselt õige“ vapi küsimuses ning mõnda aega kasutati erineva kujundusega sümboleid. 8. mail 2000 registreeriti ametlikult Elva linna vapp, mille loomisel lähtuti Viktor Aleksejeffi kavandist.
Konguta valla vapp: hõbedase niidiga kaldselt jaotatud rohe-sinisel kilbil hõbedane tammeleht ja hõbedane veskikivi. Roheline värv sümboliseerib metsi ja loodust, sinine järvi. Värvide kaldne jaotus koos tammelehega viitab Erumäe ja Alt-Laari linnamägedele ning järsuveerelisele Maiorule. Kaldne niit tähistab valda läbivaid teid. Hõbedane veskikivi sümboliseerib kestvat põlluharimist ning meenutab Kavilda jõele ehitatud seitset vesiveskit.
Palupera valla vapp: hõbedasel kilbil kolm rohelisest lainelatist võrsuvat üles suunatud rohelist äraskiilu. Roheline lainelatt sümboliseerib siinset künklikku maastikku ja veerikkusi. Metsadele, edasipürgimisele ja tulevikulootustele viitavad kiilud tähistavad Hellenurmet, Nõunit ja Paluperat. Hõbedane on puhtuse ja valguse tunnusvärv.
Puhja valla vapp: roheline lõhustatud kilbil hõbedane hundinui ja päisväljal kaks hõbedast tähtristi. Vapi värvid tähistavad metsi ja Emajõge. Hundinui viitab valla soodele, tähtristid Puhjale ja Ulilale. Ühtlasi sümboliseereivad tähtristid inimeste sihikindlust ja vaimuvalgust.
Rannu valla vapp: sinisel kilbil kuldne kroon, kuldne ristikuleht selle all ja kuldne lainejalus. Sinine väli sümboliseerib Võrtsjärve, lainejalus selle liivaranda ning voorestikku. Viie pärliga lihtaadliku kroon meenutab Rannu mõisas 1554. aastal toimunud traagilist sündmust, mille käigus mõisnikest vennad Tiesenhausenid uputasid oma õe Barbara Võrtsjärve. Teo põhjuseks olnud mõisapreili armastus oma pärisorjast talupoja vastu. Kuldne ristikuleht tähistab Püha Martini kirikut.
Rõngu valla vapp: punasel kilbil kuldne tiisel ja kuldne sarikas ning kuldsel rõngal viis punast marja. Punane värv sümboliseerib elujõudu, kuldne liivast aluspinnast. Vapi harulised kujundid tähistavad Rõngus ristuvaid maanteid. Neid ühendava rõngas viitab valla nime tänapäevasele seletusele. Punased stiliseeritud marjad rõngal sümboliseerivad piirkonna viljakust.
Allikas: Eesti Omavalitsuste Taskuentsüklopeedia, 2013